Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit "Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud ränduriromaan, "romaan novellides". Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning võõraste naiste meelitaja ja narritaja. Peategelane jagab lubadusi, kuid nende täideviimine ei paista teda eriliselt huvitavat. Siin kohal tundub, et kirjanik August Gailit on loonud naistele ideaalmehe ning meestele idooli. Kuid mis me õige Toomas Nipernaadis kui inimesest teame? Ei saa öelda, et ta oli vaba, pigem oli tegemist vangistusest pääsenud inimesega. Talv, külm ja masendav aastaaeg, hoidis Niperaadit kinni. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Naistega olid Nipernaadil samuti...
Kas Toomas Nipernaadi on hea vi halb inimene? Tnaseks olen ma lugenud teose Toomas Nipernaadist ja vaadanud ka filmi temast ja tema seiklustest. Teoses ja filmis Toomas Nipernaadi luiskas palju ja luiskas ka oma ametitest. Kige huvitavam oli see, et kui ta luiskas oma ametist, niteks muinasteadlane, siis ta oskas ka sellesse rolli sisse elada. Luiskamine on halb, kuid Toomas Nipernaadi luiskas oma kasuks ja tahtis ka mingil mral inimestele head. Kohtades, kus Toomas Nipernaadi parajasti viibis, oli ka naisi, kes kergesti jid uskuma tema juttu ja armusid ka kergelt
Nipernaadi filmis ja raamatus Olen näinud filmi ja olen lugenud ka raamatut A. Gailiti Toomas Nipernaadist. Mõlemas teoses on keskseks tegelaseks Nipernaadi, kes seikleb külast külla, talust tallu. Nii raamatus kui ka filmis on Toomas jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil veab peaaegu alati, sest kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga
nagunii välja. Võtame näiteks mehe ja naise. Oletame naine leiab endale kaaslase.Naine väidab esimesel kohtumisel mehele et ta on kokaks õppinud ja oskab meeletult hästi süüa teha. Nad otsustavad koos elama hakata. Kuid näe hiljem tuleb välja et naine ei saa muna praadimisegagi hakkama. Sellist valetamist võiks nimetada ennastkiitvaks valetamiseks. Tänapäeval leidub ka selliseid mehi kes teevad suuga maad ja ilmad selgeks ning ei suuda valetamisest hoiduda. Jätkuks siis Nipernaadist... Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Kahjuks tänapäeval asi sellistesse raamidesse ei mahu, kus lihtsalt aetakse mesi juttu ja kõnnitakse minema
Lisaks sellel, oli ta alati valmis tööd tegema. Näiteks kui ta jõudis tallu kus ta kohtus Elloga, siis põhimõtteliselt esimese asjana läks ta peremehe jutule, et tööd küsida. Jah hiljem lubas natukese maa eest jõe süvendamis kulud enda peale võtta. See peaks väga hästi minumeelest ära näitama, et Nipernaadi ei ole halb inimene vaid üsna heatahtlik. Muidugi vahest tegi ta ka tegusi, mis ei olnud kõige paremad, kuid needki ei muuda minu arvamust Nipernaadist. Nendest tegutest võib näiteks tuua, kui ta valetas krootuse talu poegadele, et ta on sugulane ja peaks talu endale saama. Muidugu vahest tuli ette ka tütarlastele natuke luiskamist enda kohta, kuid vaatamata sellelegi, oli ta minumeelest hea inimene. Martin Ilsin 11A
Raamatus oli 7 novelli, kus igas novellis oli erinev koht ning erinev naine. Filmis polnud kõik vaatajateni toodud, mõned peatükid olid ära jäetud. Näiteks puudus filmis koht, kus Nipernaadi ennast kirikuõpetajaks rääkis. Nii raamatus kui ka filmis tuli hästi välja kuidas Nipernaadi armastas loodust ning nautis looduses olemist. Seda oli põhjalikult kirjeldatud raamatus ning ka filmis tuli see välja, sest ta viibis palju looduses. Filmis jäi mulje Nipernaadist, kui tõelises stressis olevast mehest. Raamatus tundus ta rohkem kui probleemidest kergesti üle saav meesterahvas. Filmis näis ta pigem kurnatud ja kurvameelne, harva võis näha ta näol naeratust. Filmis oli mehe manipuleerimisoskus miinimumi peale viidud. Raamatus oli pikemalt ja põhjalikumalt toodud tema jutud, mis naistele rääkis nendega manipuleerimiseks. Filmis jäi mulje, et ta ei suuda piisavalt ümber sõrme naisi keerata, jutust jäi filmis vajaka.
Teose faabula on loomulikult kulgev ja hästi mõistetav. Kogu raamat on jaotatud novellideks, mille järgi on kergem raamatu sisu mõista. „Toomas Nipernaadit“ on hea lugeda, sest iga eelnevat lugu on kerge järgnevaga seostada. Selleks, et ühest loost aru saada, peab loomulikult olema tuttav eelnevate lugudega. Raamatus on väga tihe sündmustik, tegevuskohti ja tegelasi on väga palju, kuid tänu heale kompositsioonile on seda kerge jälgida. Üldiselt on „Toomas Nipernaadist“ raske välja tuua eraldi ekspositsiooni, dispositsiooni või kulminatsiooni. Küll aga on teose perieetiaks minu arvates koht, kus Toomasele tuleb naine järgi ning ta taas koju kutsub. Sel hetkel toimub pööre, mis lõpetab teose tegevuse küllaltki kiiresti. Selles raamatus on peripeetia ja konklusioon omavahel väga tihedalt seotud. Üks asi viis teiseni. Peale naise kutset lähebki Nipernaadi küllaltki ruttu koju tagasi, oligi ju tema seekordne reis seljataga ja palju
keegi teine. Mulle jäi mulje, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, kuid tegelikult tuli välja, et ta ei hoolinudki neist naistest, ta lihtsalt mängis nendega, manipuleeris, äratas lootusi ja kui ta oli lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkus ta igaveseks nende elust, andes alguses naistele lootusi, kuid hiljem purustas ta nende südameid. Olen uskumusel, et haavata saanud süda ei taastu kunagi, seetõttu oli naistega mängimine Toomas Nipernaadist väga vale tegu. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab ja seda kõike süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades, võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab. Inimesed on loomult naiivsed,
,,Viimse reliikvia" lugudest meeldis mulle eriti ,,Pistoda laul" Mait Malmsteni esituses. Olen seda kuulnud ka paljude teiste lauljate ja näitlejate esituses, kuid minu arvates sobis tema hääl selle loo jaoks just kõige paremini. Lisaks eespool nimetatule, tuli kontserdil esitusele veel mitmeid laule sellistest Eesti filmidest nagu ,,Siin me oleme" (muusika autor Ülo Vinter), ,,Need vanad armastuskirjad" (Tõnis Kõrvits) ja ,,Nipernaadi" (Raimo Kangro ja Andres Valkonen). ,,Nipernaadist" meeldis mulle eriti ,,Rändaja õhtulaul". Ma ei ole ise kõiki neid filme näinud, kuid sellest hoolimata olid kõik esitusele tulnud laulud mulle tuttavad. Orkester tegi väga hea töö, mulle meeldis, et mõne loo ajal laulsid nad isegi kaasa (ka dirigent laulis paar lauset). Ka näitlejad ning lauljad, kes olid valitud muusikapalu esitama said sellega fantastiliselt hakkama. Nautisin kontserti kogu hingest, see oli väga meeldiv kogemus ning
suuri losse ja talusi.Niiet minuarust asuvad tänapäeva Nipernaadid erakondade esiotsades ja riigikogus. 3.Don Quijote/Don Juan sarnasused, erinevused. Don Quijote oli mees, kes rändas sammuti mööda ilma ringi, aga temal oli kinniidee, et tema on rüütel.Nipernaadi aga seikles ja seikles, et võluda naisi. Don Juan oli ka rändaja, aga tema mitte ainult ei võitnud naiste südameid vaid kasutas naisi ka füüsiliselt ära.See eristab Don Juani Nipernaadist-Nipernaadi ei lähenenud kordagi naistele selle mõttega, et neid füüsiliselt ära kasutada. 4.Nipernaadi meeleolu läbi aastaaegade. Nipernaadi lemmik aastaaeg oli suvi. See oli see aeg, mil ta sai mööda Eestimaad rännata ja seigelda. Suvel oli ta alati rõõmsameelne ja särav.Aga mida lähemale jõudis talv, seda masendavaks tema meeleolu muutus. Ta teadis, et tuleb pikk talv, mil ta peab tubastes tingimustes oma kirjatööga tegelema. 5.Elu pärast Nipernaadi lahkumist.
Toomas Nipernaadi Pärlipüüdja- Nipernaadi kohtab kõõrdsilmset Trallat, kes on talu teenija ja karjane. Nipernaadist saab selle talu sulane. Siis kohtab Toomas Nipernaadi Ellot, kes on talu peretütar ning on just mehele minemas kirikhärrale. Ellole ütleb, et on kalur ja rätsepp. Nipernaadi ütleb enne Ello abiellumist talle, et armastab teda, kuid tüdruk ei tee välja. Siis jookseb Nipernaadi Tralla juurde, räägib talle ka, et armastab teda jne. Kui Nipernaadi teatas, et on muinasteadlane hoopis ja hakkab jõge kaevandama, siis mõlemad tüdrukud Ello ja Tralla ütlesid, et tahavad temaga kaasa tulla
võimaluse näha elu teisiti. Näiteks Loki, kes polnud kunagi oma metsast kaugemal käinud, saab aimu maailmast, mis teda ümbritseb. Ka Maret ei loobu unistusest, et ükskord leiab ta mererannalt pärlid--see on tulevikulootus millestki heast, mille Nipernaadi temasse sisendas. 9)Minu lemmiknovell oli "Seeba kuninganna". Mulle meeldis, et see novell erines kõigist teistest, ning selles avati lugeja jaoks Nipernaadist rohkem, kui üheski teises novellis. Kuna Maretit ei jäetud niimoodi maha, nagu teisi naisi, tekitab novell teistega võrreldes soojema, positiivsema tunde. Muidugi tasub ehk kaasa tunda Nipernaadile, kelle seiklused selleks korraks läbi saavad, kuid tal on seljataga olnud sündmusterohke suvi, mis peaks asja tema jaoks leevendama. Pealegi, ta teadis, et see aeg tuleb. See novell lõpetab ühe perioodi Nipernaadi elust ja on romantilisem ja huvitavam kui teised.
Ainult Toomas teab, et see on kõik puhas väljamõeldis. Leidmine milline üüratu rõõm saada kätte see mida oled otsinud. Olgu see soovitud amet või kadunud ese. Ka kirjeldatud romaanis leitakse pidevalt. Kahjuks siiski rohkelt seda, et Toomas on kadunud otsekui maa alla. Peategelane ei hooli sellest, et kõik teiste plaanid, mõtted ja unistused on tulle visatud. Tema plaan oli juba ammu teada. See oligi rännata lõputult ja muuta inimeste elusid. Meis igaühes on tükike Nipernaadist. Kirg areneda toob endaga kaasa otsimise ja leidmise. Rändame mööda pikka ja konarlist eluteed, teadmata kuhu see viib. Meie suvi algab esimese südametuksega ning lõpeb viimasega. Siis tuleb talv pikk, tume ja uusi saladusi täis.
unistama, igatsema, armastama, andis neile jõudu ja lootust. Filmi vaadates aga kadus mul selline ettekujutus. Seal nägin ma täiesti tavalist meest. Minu arvates ei olnud ta filmis nii veetlev, kui raamatus. Kuigi raamatus oli Nipernaadi samuti keskealine, tundus ta ekraanil hoopis vanem. Ennast väljendada oskas Toomas küll hästi ning fantaseeris sama palju kui raamatus, kuid mind jätsid tema jutud pigem ükskõikseks. Mulle jäi Nipernaadist tavalise ränduri mulje. Eripäraks oli ainult see, et ta oli kirjanik. Filmis oli Nipernaadi vabaduse kehastuseks, raamatus aga hoopiski muretu vallatleja. Ta kasutas suve energia kogumiseks, sest talvel saabus tema jaoks vananemine. Toomas oli elunautija, kes vaimustus loodusest ja inimestest. Ta oskas näha ilu looduses, oli lapsemeelselt rõõmus metsas lilli vaadates ja linnulaulu kuulates. Filmis näidati samuti ilusaid
Lisaks sellele alustas suure projektiga, väites, et lähedal asuvas ojas asuvad pärlid ning et ta kavatseb seal kaevandama hakata. Lubas Ellole varandusi kokku. Ello alguses ei uskunud seda ja pidas seda loraks, kuid nähas kuis tähtsad insenerid ja töölised Nipernaadile kirju saadavad tahtes ta projektis osaleda, hakkas ta kahtlema. Talle tundus, et Nipernaadil on õigus ja ta oli tema armastuse asjata ära põlanud. Ei enam olnud kirikhärra ta mõtetes. 8. Tunduvad väga ebareaalsed. Nipernaadist jätab see pinnapealse ja kerglase mulje. Kui lihtne on tal teha juttu ja mägida inimeste tunnetega ise samas ükskõikseks jäädes. 9. Ta arvas, et Nipernaadi ei saa soode kuivatamisega hakkama ning tema heinamaad saavad üleujutatud. 10. Valged ööd muutsid ta ärevaks ja rahutuks. Ta ei tahtnud eriti ühe kohapeal paiga olla, pigem edasi rännata. Talve eel aga muutus ta rahulikumaks ja tahtis paiksemaks jääda, nüüd ei rõõmustanud teda loodus enam niivõrd
Ta lubas Ellole lossi ehitada. Nipernaadi valetas, et on muinasteadlane. Ta hakkas pärlipüüdjaid otsima. Ello armus temasse ja nad pidid põgenema. Ka teenijatüdruk Trallaga oli Nipernaadi lubanud põgeneda. Lubatud päevale eelneval õhtul lahkus Nipernaadi salaja sealt üksi. Valged ööd. Kõrtsmik Küüp ja Anne-Mari olid läinud marjule, kuid äkki hakkas äikesevihma sadama ja mõlemad pistsid jooksu. Küüp möödus Nipernaadist. Toomas vedas Anne-Mari vihma eest küüni varju. Anne-Mari mees Jairus oli hobusevarguse eest vangis. Vihm jäi järgi ja Anne-Mari jooksis minema. Nipernaadi seadis sammud Kaava kõrtsi poole. Toomas rääkis Küübile, et on sookuivataja ja kavatseb Maarla soo ära kuivendada. Ta läks parvevahi Joona juurde. Parvevaht Taavet Joona oli vaeslaps, kelle isa oli koos armastatud naisega parvega kosest alla sõitnud, sest too teda vastu ei armastanud. Joonale
Esimesed tuntumad romaanid ,,Muinasmaa" (1918) impressionismi suund, ja ,,Purpurne surm" (1924) sümbolistlik suund. Gailiti põhituum: Nipernaadi (1928) impressionistlik rännakuromaan ja armastusromaan, mille puhul on tegemist novellromaaniga ja Ekke Moor (1941) elu kui terviku mõtestus saab suurema tähenduse. Kujutluslaadi poolest neile kõige lähemal on 1935.a romaan ,,Isade maa", mis kujutab rahvuslikku vabadussõda. See romaan kannab postmodernismi eelhõngu. Nipernaadist tõsisem romaan on ,,Leegitsev süda" (1945). Saareelu õudset toonides kujutab romaan ,,Karge meri" (1938). Paguluses on kirjutatud novelliromaan ,,Kas mäletad, mu arm?" (1951-1959), mis jutustab paguluses olevatest töölistest, kes meenutavad möödunut. Pagulusse mineku kohta on kirjutatud romaan ,,Üle rahutu vee" (1951). Gailiti loomingus pn aluseks vastandpaaride esitamine. Gailit on suurepärane jutuvestja. Gailit ei jõudnud realismini, vaid jäi romantiliseks kirjanikuks
annaabi.ee 
