Kuressaare Gümnaasium Rembrandt Harmenszoon van Rijn Referaat Koostaja: Juhendajad: Klass : 11a Kuressaare 2010 Sissejuhatus
Rembrandt Harmenszoon van Rijn 1606 1669 Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Elulugu Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi
Sindi Gümnaasium Kunstiajalugu XXXX XXXXXXXXX Rembrandt Harmenszoon van Rijn 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Aastalõppu referaat Õpetaja: Sindi 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................2 ELULUGU...........................................................................................
Rembrandti autoportree 1630. Aastast. Rembrandti autoportree Elulugu Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides
Rembrandt Harmenszoon van Rijn (1606-1669) Koostaja: Jüri Väljaots Juhendaja: Merike Luik Rembrandt maalikunstnikuna Rembrandt oli geniaalne maalikunstnik. Tema suurus seisnes eelkõige selles, et ümbritsevast reaalsusest lähtudes andis ta sellele üldinimliku tähenduse. Rembrandti kunst põhineb sügaval vormitunnetusel, kus ei saa teha vahet ilusa ja inetu vahel. Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutustena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks.
REMBRANDT 15.07.1606 - 04.10.1669 Sünninimega Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli hollandi maalikunstnik ja graveerija. Ta oli laialt tuntud nii Hollandis kui ka mujal Euroopas. Ta andis oma teostega eriti suure panuse Hollandi ajalukku. Talle on iseloomulikud portreemaalid ja biibliillustratsioonid. Kui paljud kunstnikud saavad alles peale oma surma kuulsaks ja hinnatuks, siis teda austati juba tema eluajal. Tema käe all õppisid ka paljud tulevased kunstnikud. ELU: Rembrandt sündis 15. juulil 1606.a. Leidenis oma pere üheksanda lapsena.
Rembrandt Elulugu ja õpingud Rembrandt Harmenszoon van Rijn (sündis 15. juuli 1606)oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Kuid kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis. Ta naasis pärast õpingute lõppu Leidenisse, kus avas kas 1624. või 1625. aastal stuudio, mida ta jagas oma sõbra ja kolleegi Jan Lievensiga. 1627. aastal saabus Leidenisse Constantijn Huygens (15961687), kes oli tuntud luuletaja,
viimsepäevateemalised maalid, eelkõige ,,Hukkamõistetute põrgussetõukamine". Rubens püüdis järjekindlalt ühendada flaami rahvuslikku kultuuri üldeuroopalikuga, mis ajandas teda kasutama ka Lääne-Euroopas nii harjumuspäraselt antiiktemaatikat. Rubens tundis antiikkultuuri peensusteni. Iidsetele meistritele lähendas teda elava imetlemine ning püüd anda edasi inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuid tundes hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. Rembrandt Harmenszoon van Rijn on üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud ning soovides saada maalikunstialast õpetust asus ta õppima Leideni maalija Jacob van Swanenburgi käe alla.
Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis Itaalias õppinud ning
SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskused saatsid teda just tema elu teisel poolel. Vaatamata sellele suutis ta luua ja arendada oma tehnikat täiuslikkusele ning pidas kaua vastu vaesuses, milles paljud oleksid alla vandunud. Võib isegi öelda, et selline olukord just suurendas tema teoste mõjuvõimu.
.............................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad ..............................................................................................12 1. Sissejuhatus Oma referaadi otsustasin teha maailmakuulsast maalikunstnikust Rembrandtist. Olles käinud 9 aastat kunstikoolis olin kursis Rembrandti tähtsusest maalikunstile, kuid ei teadnud tema elulugu piisavalt hästi. Isikliku huvi tõttu otsustasingi valida just tema oma referaaditeemaks. Arvasin, et Rembrandti elulugu on võrdväärne tema teostega aina täiuslikkuse poole, kuni see ka perfektsuseni jõudis, kuid ei. Kuntsniku elulugu ei ole sugugi nii roosiline, kui võis arvata. Minu austus Rembrandti vastu tõusis, sest sain aimu, kui tugeva isiksusega tegemist oli vireledes vaesuses suutis ta siiski oma mainet hoida.
tugevad värvid, kullatud detailid. Santa Susanna kirik Roomas, Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur: Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik). Maalikunst: nimekaim maalija Caravaggio /karavadzo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija". 3. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUBENS (1577- 1640). Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament
foonile. 18.Rembrandt Tema stilistiline areng: 1650-60 aastatel loobus siledast maalipinnast ja hoolikast modelleerimisest. Elu viimasel kümnendil modelleeris teatud alad reljeefseks kasutades paletinuga või töötades otse sõrmedega. Elu lõpupoolel loobus ta ka värvikontrastidest ning keskendus pruunide toonide nüanssidele. Vahel kasutas ka veel punast. „Dr Tulpi anatoomialoeng“ paistab ajaloolise maalina, kuid on hoopis grupiportree. Sama eesmärki teenis „Öine vahtkond“. Al 1633.a signeeris oma maale ainult eesnimega. Ei reisinud eriti, kuid haris end. Aastate jooksul oli umbes 150 õpilast ja kaastöötajat. Signeeris ja müüs oma nime all õpilaste töid. Maalis umbes 80 autoportreed. Maalis end erinevates kostüümides, erinevate klasside esindajana ning erineva näoilmega. 1606-1669. Ta alustas kunsti õppimist kohaliku maalija Jacob van Swanenburghi ateljees ja
Varasel perioodil mütoloogilised ja religioossed maalid, hiljem ainult prantsuse talupojad. Realistlik kujutusviis. Neist tuntuim Louis Le Nain (u.1603-1648), tegevust maalidel vähe, aga väga realistlikud. Hyacinthe Rigaud 1659-1743. Töötas kuninga õukonnas ja tegi kuninglikke paraadpoosis maalid. Keskendus käte ja näo kujutamisele 12. Peter Paul Rubens Rubens oli Põhja-Euroopa barokiajastu tooniandev kuju maalikunstis, oli Rembrandti vastand. Sündis 1577. aastal Siegenis. Rubens valib katoliikluse ja õpib mitme meistri juures ning kuna ta käib ladina koolis, saab ta klassikalise hariduse ja head teadmised keelte alal, mis on oluline tema hilisemas tegevuses diplomaadina. Reisib palju ning tutvub Genova, Veneetsia, Firenze ja Rooma maalikunstiga. Tizian ja Tintoretto jätavad temasse oma jälje. Roomas uurib Rubens antiiki, Michelangelot ja Raffaeli. Rajab
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
