Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis. Alix võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. 1894. aastal suri Aleksander III, keda arvati veel troonil olevat vähemalt 20 aastat. Nikolai tundis, et ei ole ettevalmistunud uueks rolliks Venemaa ees. Troonile saades oli Nikolai kõigest 26-aastane. Pulmad toimusid 1894. aasta novembris, mis peeti võrreldes teiste keisrite pulmadega tagasihoidlikumalt. Talvepalee uhkusele eelistas keiserlik paar Tsarskoje Selos asuva Aleksandri palee eraldatust ja lihtsust, kuhu mindi peagi elama. Paaril oli viis last: •suurvürstinna Olga (1895–1918) •suurvürstinna Tatjana (1897–1918) •suurvürstinna Maria (1899–1918) •suurvürstinna Anastassija (1901–1918) •troonipärija Aleksei (1904–1918). Kroonimine Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud
aasta aprillis. Alix võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. 1894. aastal suri Aleksander III, keda arvati veel troonil olevat vähemalt 20 aastat. Nikolai tundis, et ei ole ettevalmistunud uueks rolliks Venemaa ees. Troonile saades oli Nikolai kõigest 26-aastane. Pulmad toimusid 1894. aasta novembris, mis peeti võrreldes teiste keisrite pulmadega tagasihoidlikumalt. Talvepalee uhkusele eelistas keiserlik paar Tsarskoje Selos asuva Aleksandri palee eraldatust ja lihtsust, kuhu mindi peagi elama. Paaril oli viis last: · suurvürstinna Olga (18951918) · suurvürstinna Tatjana (18971918) · suurvürstinna Maria (18991918) · suurvürstinna Anastassija (19011918) · troonipärija Aleksei (19041918). Kroonimine ja valitsusaeg Nikolai Aleksandrovits krooniti 18. mail 1896. Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud
oli sunnitud 2. märtsil 1917 kell 23:40 loobuma troonist. Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovite võim. Pärast Nikolai II troonist loobumist ja Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemise algust arreteeriti Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel 7. märtsil 1917 Nikolai II koos perekonnaga ja kuni 14. augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal, mille käigus tapeti kogu Romanovite perekond. Seos Eestiga 23.26. juulil 1902 külastas keiser Nikolai II Tallinna. 1908. aasta maikuus toimus Tallinnas Nikolai II ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi kuninga Edward VII 3-päevane kohtumine, mille eesmärk oli sõlmida kahe riigi
Nikolai II Artur Pärtelpoeg 10a 2016 – Nikolai II Aleksandrovitš Romanov oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. – Sündis 18. mai 1868 – 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks. Kroonimine – Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. – Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. – Vaatamata toimunud rahvatragöödiale läks uus keiser õhtul Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile. Valitsemisaja lõpp – Keisrile ei pakkunud toetust enam ükski ametnik, mille tõttu ilma reaalse võimuta Nikolai II oli sunnitud 2. märtsil 1917 troonist loobuma. – Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovite võim. – Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toi
läinud selle poolest, et see oli esimene sõda, kus kollased valgeid võitsid. Sõja tulemusena kaotas Venemaa Korea ja suure osa mõjust Hiinas. Ilmselgeks sai Venemaa sõjaline mahajäämus, mis tingis vajaduse sõjaväereformiks. Seda hakatigi teostama, kuid Vene kombe kohaselt laisalt, lohakalt ning varastades. Vene-Jaapani sõja tulemusel puhkes 1905. a. I Vene revolutsioon. See algas rahumeelselt demonstreeriva rahvahulga pihta tulistamisega Peterburis Talvepalee esisel väljakul nn Verisel Pühapäeval, saavutas kulminatsiooni 17. oktoobri manifesti väljakuulutamisega ning hääbus 1907. aasta keskpaigaks. Revolutsiooni tulemusena sai Venemaast siiski põhiseaduslik monarhia, kus monarhi võimu piiras Riigiduuma. Revolutsioon andis Venemaale ka väga võimeka ja targa, kuid karmi käega ja seetõttu vihatud peaministri - Pjotr Stolõpini. Tema kõige tähtsam reform oli maaeraomanduse lubamine talupoegadele
Seetõttu ei saanud ta mingit haridust ning ta vaimsed võimed jäid välja arenemata. Vabastamiskatse käigus Schlüsselburgi kindlusest Ivan hukkus. Jelizaveta Petrovna (17411762) Elas aastatel 1709-1762. Jelizaveta taastas senati õigused ja kergendas aadlike teenistuskohustusi. Kuigi üldiselt keisrinna tasakaalustas riigi siseolusid, ei huvitanud teda valitsemine eriti, hoopis õukonnaelu. Välise hiilguse tõukel soosis Jelizaveta Bartolomeo Rastrelli tegevust, valmisid praegune Talvepalee, lossid Peterhofis ja Tsarskoje Selos, kuid asutati Moskva ülikool ja Peterburi Kunstiakadeemia. 1756. aastal asutati esimene Venemaa professiaalne teater. Keisrinna-aegset välispoliitikat juhtis kaua Aleksei Bestuzev-Rjumin, kelle Jelizaveta ootamatult, ilma erilise põhjuseta erru saatis. Rootsi-Vene 17411743 sõja lõpetanud Turku rahuga 1743 saavutas Jelizaveta Rootsilt suure osa Soome territooriumist. Jelizaveta oli üliusklik. Peeter III (1762) Elas aastatel 1728-1762
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
Haritlasringkondades vohama hakanud rahulolematus, sealt jõudis rahuolematus ka lihtsamate inimesteni. Rev puhkes üsna ootamatult. 1905 jaan esimestel päevadel vallandus streik ühes Peterburi suurimas tööstusev-s Putilovis. Mõne päeva pärast oli streik muutunud ülelinnaliseks, kuna ka paljud teised tehased ühinesid nendega. Streigi juhtimise võtitis enda peale Georgi Gapon (õigeusu kiriku preester). Gaponi algatusel koostati kõikide Peterburi tööliste nimel palvekiri ja anda see isiklikult üle tsaar Nikolai II-le (kellesse rahvas ikka uskus). Palvekirja üleandmine pidi aset leidma 9. jaanuaril 1905. väidetavalt oli sel päeval liikvele läinud ca 14000 inimest. Kuni Talvepaleeni jõudmiseni oli kõik rahulik. Paleeväljakul olid väidetavalt rahva hulgast kostnud mingid lasud. Talvepalee kaitseks üles rivistatud sõdurid avasid rahva pihta tule. Selleks ajaks oli palee juurde jõudnud vaid üsna väike osa rahvast. Paanikat üritasid
sõdurid tulistasid Peterburi tööliste demonstratsiooni. Preester Georgi Gaponi juhitud töölised tahtsid esitada Nikolai II-le palvekirja seoses Vene-Jaapani sõja tõttu halvenenud elu- ja töötingimustega. Demonstratsioonil osales kümneid tuhandeid inimesi, kuid see oli rahumeelne, inimesed kandsid pühakute ja tsaariperekonna pilte. Nikolai II aga tol päeval Talvepalees ei olnud ning valitsus ei olnud paleed valvavatele sõduritele andnud meeleavalduse suhtes mingisuguseid erijuhiseid. Tulistamine leidis aset ilmselt seetõttu, et palee ees tekkis rüselus ja osa inimesi püüdis väravatest sisse murda. Jaanuaristreik Tallinnas. Vastukajana 9. jaanuari Peterburi Verisele Pühapäevale 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, mille töölistega liitusid seejärel Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teised suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest
ei oma õigust sekkuda vabrikute tööliste asjadesse, kuid lubas isiklikult ise läbi käia kõik suurimad tehased ning tutvuda nende nõudmistega ja hakkas nende nõudmisi täitma koheselt. 14. jaanuaril levitati streikivate tööliste hulgas kuuldust, et Tallinna teravilja sadama töölised ei läinud kaasa streigiga ning mindi neid sundima liituma. Samal ajal levis kuulujutt, et streikijad läksid sadamasse, et võtta piirivalvajatelt püssid ära ning võeti käsk kaitsta sadamad ning mitmed inimesed torgati surnuks ja said vigastada. 15. jaanuar, streigiga polnud ühinenud Maieri keemia vabrik. Vabrik kutsus salgasõjaväelased, kes avasid tule rahva vastu. Suri 4 inimest ning hiljem suri haavadesse veel 3 inimest. 17. jaanuaris oli streigi langus ning 25. jaanuaril streik oli läbi saanud. Saavutati jaanuaristreigiga Tallinnas (15 000 inimest osales). 1) Lõpetati läbiotsimised. 2) Mõnedes vabrikutes suurendati palka/vähendati tööaega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
