Enamustele seemnetele saab osaks kohene külvamine metsalankidel. Valitud osa seemneid saadetakse puukooli. Puukoolides on õpilasteks seemnetest sirgunud seemikud. Puukoolide mote seisneb selles, et taim saab turvaliselt kasvada ning piisavalt tugevaks saada enne kui ta metsa viiakse ja ta sealses konkurentsis ellu peab jääma. Niimoodi taimi kasvujärjele aidates saab metsakasvataja soovitud raieküpse metsa mitu aastat kiiremini. Metsauuesnduse hooldus seisneb taimede ümbert rohu ära niitmises või maha tallamises, et noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raieküpseks, on vaja 50-120 aastat. Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks
Vili on marjataoline Palju niiskust savimullad Istutatakse kevadel Põhiline hooldus kõvad ja tihedad luuvili Ei talu üleujutusi Mulda hakatakse ette paljasjuursed aprill-mai, seisnebki muru niitmises Liiga pehmeid on paha Viljad valmivad augustist valmistama juba aasta enne pungade (suve jooksul 4-8 korda) korjata ja need ei säili ka kuni septembrini varem (et oleks puhkemist kaua
Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi. Väikeaias istutatakse isastaimed emastaimede keskele arvestusega üks isastaim 5-6 emastaime kohta. Optimaalne istutustihedus on 2 x 4 m ning ühele hektarile vajatakse keskmiselt 1000 istikut. Hooldamine Pärast seda, kui istandikus on istikud istutatud ja maa tasandatud, külvatakse muru. Muru külvatakse ka ka kvartalite vahelistele teedele. Astelpaju kasvuaegne hooldamine seisnebki peamiselt muru niitmises ja taimede kasvu suunamises. Kasvueas muru tuleb suve jooksul niita 4-8 korda. Ridade vahed niidetakse traktorniidukiga, istutusribad muruniiduki või trimmeriga. Haigused Vertitsilloosne närbumistõbi seda põhjustab mullas peituv mikroseen Verticillium dahliae. Koorel on oranzikad laigud, võra hõrenenud, lehed väikesed, hallid, varisevad varakult. Viljad on märgatavalt väiksemad, väiksema mahlasuse ja halvema maitsega. Endomükoos viljadel põhjustab seen Monilia
põllumajandusmaastikust kadunud kesa ja sööti. Talu kehvema mullaga põllutükkidele enamasti karjatati, ja seal kujunes omapärane elustik ning suhteliselt liigirikkas rohustu. Söötide või nurmede taasrajamiseks soovitatakse seemnesegusse võtta umbes 2/3 kõrreliste (harilik kastehein, punane aruhein, lamba-aruhein) ja 1/3 mitmeseguste põllulillede seemet. Kõikide lillemurude hooldamine on äärmiselt lihtne ja siseneb vaid niitmises. Väetamist ja kastmist selline kooslus üldjuhul ei vaja- seega on hooldamine üsna ofav, võrreldes kultuurmuru hooldamisega. Kokkuvõte Kokkuvõteks võib öelda, et rohttaimekooslustel ei ole puhkemaastikus sugugi viimane koht. Erinevate maastikutüüpide rekreatiivse vääruse ehk puhkesobivuse võrdlemisel paigutatakse tavaliselt esiplaanile mererannad ja mäed, siis järgnevad metsad ja looduslikud niidud ning alles seejärel kultuurmaastikud.
Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel võib kasvatada ka mändi. Kuusk on ka põllumaadel väga produktiivne, kuid kuusikute laiem kasvatamine on piiratud samadel põhjustel, mis männi puhulgi (puidu kvaliteet, haigused). Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. Seemnete varumine. Seemlad. Ajutine seemnepuistu raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on enne vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemnete varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks.
Parimaks puuliigiks on arukask. Niiskematel aladel võib kultiveerida sangleppa. Ka harilik tamm on sobiv puuliik. Vaesematel ja kuivematel liivmuldadel mändi. Samuti kuusk. Väga populaarne on tänapäeval ka maarjakase kasvatamine. Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja ebatsuuga. Hooldamine Hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. 3. Seemnete varumine. Metsaselektsioon. Plusspuud. Seemlad Ajutine seemnepuistu - heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Sealt varutakse suurem osa kultiveerimiseks vajalikest seemnetest. Valikseemnepuistu - spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpsed ja küpsed heakasvulised puistud, käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: ▪ tuulekindlad puistud, ▪ kõrge tootlikkusega, ▪ viljaka kasvukohatüübiga,
kasvukohtadesse nagu arukaskegi. Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja ebatsuuga. Hooldamine Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Sõltuvalt rohttaimede kasvust tuleks neid hooldada esimestel aastatel 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. Seemnete varumine. Seemlad Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal Eestis suurel hulgal metsapuude seemneid. Lisaks erataimlate seemnevajadus ja metsakülvid. Siiani varutakse peamine osa kultiveerimiseks vajalikust seemnest nn. ajutistest seemnepuistutest. Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on vaja enne kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud (parand. seemnekandvus). Liitus
aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht. · Mida paremini on maapind ette valmistatud, mida paremini on tehtud lapid, künniviilud - seda vähem on vaja hooldada. · Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine - seisneb rohttaimede ja kiirekasvuliste lehtpuude niitmises, raiumises. Mõnikord kaasneb sellega ka mulla pealmise kihi kobestamine. Hooldada tuleb seda sagedamini, mida viljakam on muld. Kasutatakse tänapäeval selleks valdavalt võsasaage, trimmereid aga ka vikateid, võsakiine. Meie oludes tuleks kultuuri hooldada keskmiselt 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. 2. Täiendamine ja koosseisu reguleerimine - mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne).
Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja ebatsuuga. Hooldamine Kuna põllumaadel on mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Sõltuvalt rohttaimede kasvust tuleks neid hooldada esimestel aastatel 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. 3. Seemnete varumine. Seemlad Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal Eestis suurel hulgal metsapuude seemneid (2007. aastal näiteks kasutati metsataimlates külvide rajamiseks ligikaudu 157 kg männi ja 325 kg kuuseseemneid), lisaks metsakülvid. Siiani on varutud suur osa kultiveerimiseks vajalikust seemnest nn. ajutistest seemnepuistutest. Ajutine seemnepuistu - s.o. heakasvuline raieküps puistu, mis raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul
Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei esimestel aastatel 1-3 korda vegetatsiooniperioodi parimad puud, siis reeglina on nende järglased ka kasutata. On tehtud väetiskatseid jooksul. Hooldamine seisneb eelkõige heina kvaliteetsemad: sirge tüvega, väikse koondega, teadusliku uurimistöö eesmärgil. niitmises. peente okstega, hästi 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) - 4. Seemnete varumine. Seemlad laasunud jne. Saadava puidu kvaliteet on eriti putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Metsakultiveerimistöödeks vajatakse igal aastal oluline tänapäeval, kuna näiteks kvaliteetsest 5
annaabi.ee 
