Niisked ja märjad ruumid Niisked ja märjad ruumid Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett: Niisked ruumid on WC ja majapidamisruumid. Märjad ruumid on vannituba, dušš dušširuum, iruum, sauna leili- leili- ja pesuruum. Suurem vee- ja niiskuskoormus suurendab niiskuskahjustuste tekke riski ja seab kõrgemaid nõudmisi märgades ruumides kasutatavatele materjalidele ja ehituskvaliteedile. 2 1 Niisked ja märjad ruumid Pesuruumide piirdetarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vee sattumine piirdetarinditesse oleks välditud Seina- ja põrandaviimistluse taga peab
niiskustehnilisteks arvutusteks. Parima puudumisel kasutatakse -15°C ja 85%. Baasaasta – koosneb kaheteistkümnest tüüpilises kuust, mis on valitud erinevatelt aastatelt. Energiaarvutuse baasaaste esindab tüüpilist kliimat ja ei ole selle tõttu kasutatav küttevõimsuse vajaduse arvutamisel. Baasaasta sisaldab tüüpilist suveperioodi ja seetõttu peaks sobima jahutusvõimsusele, kui ei esitata kõrgeid nõudmisi. 9. Siseruumide niiskuskoormus, niiskuslisa tasemed elamutes, siseõhu niiskuse kujunemine, siseõhu suhtelise niiskuse mõjud (tarindite toimuvus, sisekliima) Elamutes reeglina siseõhu niiskust aktiivselt ei reguleerita. Siseõhku satub niiskus tavaliselt inimestest ja loomadest, majapidamistöödest ja toidu valmistamisest, taimede kastmisest, õhu niisutamisest, pesu kuivatamisest jne. Niiskuslisa – Siseruumide niiskuskoormust näitab siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus ehk niiskuslisa
1. Millistest konstruktsioonilistest osadest koosneb tüüpiline lamekatus ? Hüdroisolatsioonikiht, soojustus, kandevosa. 2. Mis põhimõtteline konstruktsiooniline erinevus on tüüpilisel ja haljastatud lamekatusel? Hüdroisolatsioonikiht ja soojustus on vahetuses. 3. Milleks on lamekatusel vajalik hüdroisolatsioon? Et niiskus ei tungiks konstruktsiooni. 4. Kas lamekatustel on hüdroisolatsioonile suur või väike niiskuskoormus? Suur 5. Milleks on lamekatustel vajalikud vihmaveelehtrid? Et katusele kogunenud sademed ära voolaks. 6. Kuidas paigaldatakse vihmaveelehtrid hüdroisolatsiooni suhtes? Hüdroisolatsiooni alla 7. Mis on parapett? Katuserinnatis 8. Miks kasutatakse lamekatuste parapeti- ja seinaühenduste puhul ühenduskohal kiilkonstruktsiooni? Et vähendada hüdroisolatsiooni kihile mõjuvat mehhaanilist koormust. 9
4.2 Tulemused 57 4.2.1 Hallituse tekkeks kriitilised tingimused eluruumides 57 4.2.2 Hallituse tekkeks kriitilised tingimused põrandaalustes ruumides 58 4.3 Puidukahjustuste analüüsi tulemused 59 4 5 Niiskuskoormus elamutes 61 5.1 Meetodid 61 5.2 Tulemused 62 6 Külmasillad 66 6.1 Meetodid 66 6.1.1 Mõõtmine 66 6.1
siis seinad märguvad tugevamini, kui neile langevate sademete tulemusena. Lisaks niiskusele satub pritsimise tulemusena seinale ka pinnaseosakesi, mis sinna sattudes ei lase seinal normaalselt kuivada. Vihmaveesüsteemi puudulikkuse tõttu on oht isegi suurem kui selle puudumisel, sest vihmaveerenni vale kalde, liiga lühikeste vihmaveetorude ja teiste puuduste tõttu suunatakse vesi konstruktsioonidele ning niiskuskoormus nende pinnaühiku kohta on erakordselt suur. Katuselt tuleva liigniiskuse tõttu on seenkahjustuste oht põhiliselt katuse-, vahelagede- ja seinakonstruktsioonides. Vastavalt p.2.2.-le on sellised vead majavammi leviku põhjuseks teisele korrusele ning kõrgemale (ka katusekonstruktsioonidesse). 6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK Torustikku lekked torustiku lekked, eriti siis, kui neid ei avastata ja nad on pikaajalised, on
katuselt tulevad vee hulgad on suuremad, siis seinad märguvad tugevamini, kui neile langevate sademete tulemusena. Lisaks niiskusele satub pritsimise tulemusena seinale ka pinnaseosakesi, mis sinna sattudes ei lase seinal normaalselt kuivada. Vihmaveesüsteemi puudulikkuse tõttu on oht isegi suurem kui selle puudumisel, sest vihmaveerenni vale kalde, liiga lühikeste vihmaveetorude ja teiste puuduste tõttu suunatakse vesi konstruktsioonidele ning niiskuskoormus nende pinnaühiku kohta on erakordselt suur. Katuselt tuleva liigniiskuse tõttu on seenkahjustuste oht põhiliselt katuse-, vahelagede- ja seinakonstruktsioonides. Vastavalt p.2.2.-le on sellised vead majavammi leviku põhjuseks teisele korrusele ning kõrgemale (ka katusekonstruktsioonidesse). LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK Torustikku lekked torustiku lekked, eriti siis, kui neid ei avastata ja nad on pikaajalised, on majaseente tekkeoht suur
Õhutõke Õhutõke peab olema piisavalt õhutihe; Õhutõke peab olema jätkuv üle kogu piirde pindala; Õhutõke ja tema kinnitussüsteem peab olema vastupidav kogu kasutusea jooksul mõjuvatele tuulekoormustele; Õhutõkke materjal peab olema säilitama oma omadused kogu kasutusea jooksul; Õhutõkkesüsteem peab olema reaalselt ehitatav; Probleem: profiilplekk lamekatus & kõrge niiskuskoormus 26 13 Aurutõke Aurutõkke ülesanne on takistada liigset veeauru difusiooni tarindisse. Aurutõkke vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutusega. Aurutõke tuleb paigaldada piirde sellele poolele, kus on kõrgem veeauru osarõhk (kõrgem veeauru sisaldus).
2018 Hoone ehitusfüüsikalise projekteerimise klassid (Lehtinen 2001 alusel) Mõjutegur Hoone soojus- ja niiskustehnilise projekteerimise keerukusklass EF1 EF2 EF3 Hoone sisene Suure sisemise Keskmise sisemise Väikese või väga niiskuskoormus niiskuskoormusega niiskuskoormusega väikese sisemise hooned. Niiskusklass 4, 5 hooned. Niiskusklass 3 niiskuskoormusega (EVS_EN_15026, (EVS_EN_15026, hooned. Niiskusklass 1, EVS_EN_ISO_13788) EVS_EN_ISO_13788) 2 (EVS_EN_15026, EVS_EN_ISO_13788)
niisutada, kuivatada Sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon Kohtäratõmme, õhkdusid, õhkkardinad Kohtventilatsioon Tõmbekapp, õhkduss Teisaldatav, statsionaarne Ventilatsioon ehitatakse nii, et puhas õhk juhitakse töötamiskohale võimalikult lähedale ja saaste eraldatakse võimalikult kiiresti tekkekohalt, kuid mitte läbi hingamistsooni Õhuvahetuskordsus N=L/V, L- õhuhulk, V- ruumi maht Haige hoone sündroom Niiskuse ja hallituskahjustus- ehitusvead, niiskuskoormus, õhuvahetuse puudulikkus, remomttööde ja hooldamise mittepiisavus, vihma ja sulavete toime, roiskvesi, pinnavesi, lekked, diffusioon, liitekohtade läbijooks, tuulutuse puudulikkus, vale materjal Kuiv õhk Ventilatsioon Polümeersed kunstkiud Arvutid Elektrooniline aparatuur Koopiamasinad- õhusaaste CO, CO2, anorgaanilised gaasid NH3, O3, orgaaniline saaste- alkaanid, ketoonid, aldehüüdid, aromaatsed süsivesikud, halogeensüsivesikud, tolmud, suitsetamine Kuuma toime vältimine
69 Plastkattega kaetud duširuumides esines sagedalt lekkekohti. Krooniline puudus niiskete ja märgade ruumide juures oli ka ventilatsiooni puudumine. Lähtudes väljatõmbe õhuhulgast peab olema tagatud ventilatsiooni õhuvooluhulk WC-st 10 l/s, vannitoast 15 l/s, köögist 20 l/s. Õhuvahetuseks tuleb tagada ka värske õhu juurdevool nii korterisse (sissepuhe või värskeõhuklapid) kui ka pesuruumidesse: madal uksepiit või õhuavad ukses/seinas. Kuna vee kasutamine eluruumides ja niiskuskoormus on aja jooksul suurenenud, kaasnevad sellega ka suurenenud nõudmised märgade ja niiskete ruumide tarinditele ja tehnosüsteemidele. Ka muinsuskaitse all olevates hoonetes (mälestised) tuleb märjad ja niisked ruumid lahendada tänapäeva nõuetele vastavatena. 85 2.10 Tuleohutus Puit on põlev materjal. Puitkorterelamute tuleohutusele on pööratud tähelepanu juba vanematel aegadel. Tuleohutuseeskirjade täiendamisel 19. saj
konvektsiooni teel. Ühtseks õhu- ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. 92 46 Puitkarkasspiirete materjalivalik Mida väiksema aurutakistusega on õhu- ja aurutõkke kiht, seda kõrgemale tõuseb tuuletõkkeplaadi sisepinna niiksutase. Mida suurem on siseõhu niiskuskoormus, seda kõrgem on tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Seina veeaurujuhtivus mõjutab siseõhu niiskussisaldust normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid ei kahanda ventilatsiooni vajadust. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusrežiimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu.
Ühtseks õhu-ja aurutõkkeks sobivad plastkiled, lamineeritud või bituumenpaberid. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust. Kui seda seal on peab olema võimalus kiireks väljakuivamiseks. Ei tohi tekkida piirkondi, mis jäävad kahe aurutiheda kihi vahele tekkida ja kust niiskuse väljakuivamine on takistatud. Mida väiksema aurutakistusega on õhu ja aurutõkke kiht seda kõrgemale tõuseb tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Mida suurem on siseõhu niiskuskoormus, seda kõrgema on tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Seina veeaurujuhtivus mõjutab siseõhu niiskusesisaldust normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada lühiajalisi suuri niiskuskoormusi, kuid ei kahanda ventilatsiooni vajadust. Soojustusmaterjal mõjutab piirde niiskusereziimi eelkõige oma veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu. Hügroskoopsete materjalide tasakaalu niiskuse saavutamise
annaabi.ee 
