http://www.furnitureindustry.ee/failid/Tarmo_Kalman_2.pdf Puidu mädanemiskindluse tõstmine Puidu mädanemiskindlust saab tõsta järgmiste meetmetega: - steriliseeriv kuivatus; - keemiline töötlemine sh; - võõpamine (Pinotex ); - immutus kreosootidega; - sügavimmutus sooladega (vask, kroom, arseen); - konstruktiivsed abinõud ( tuulutus); - hoone ekspluateerimine ettenähtud tingimustes. Vesiehitustes või kohtades, kus puitkonstruktsioonid võivad niiskuda kontaktis maapinna või betooniga, tuleb kasutada suveküllastatud puitu, et vältida nende kiiret mädanemist. Kui niiskus tõuseb üle 20%, siis hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened. Puidu ilmastikupüsivust võib parandada puidu niiskumist vältivate konstruktiivsete abinõudega, kuid alati sellest ei piisa. Ainuke tõhus puidu mädanemisvastane abinõu on keemiline töötlemine.Tööstuslikult küllastades võib saavutada kaitseaine tungimise kuni puu südamikuni
struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid. Peale jahtumist sõelutakse kergkruus erinevatesse fraktsioonidesse. Toode on saadaval 50 liitrises ja 1500 liitrises pakendis. Suuremate koguste puhul on kergkruus tellitav puistena, kas maha kallatult või puhuriga konstruktsiooni paigaldatult. Kus ja kuidas kergkruusa ladustada? Enamasti hoitakse kergkruusa kaetud ladudes, kuid tarnel, (kaupluse) laos või objektil võib materjal ilmastikutoimel niiskuda. Niiskustundlikesse konstruktsioonidesse paigaldamisel tuleb veenduda, et materjal on lubatud niiskussisaldusega. Enamasti on sellistel juhtudel aktsepteeritav niiskussisaldus < 10 massiprotsendi. Pinnasesse paigaldamisel pole see oluline. Kus kasutatakse kergkruusa? Kergkruus on kasutusel geotehnikas, põllumajanduses ja reoveepuhastuses. Kergkruus reoveepuhastuses kasutatakse pinnasefiltrina. See on sobiv lahendus oludes, kus
konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke. Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid
Mitteläbivat tüüblitega kastseotist kasutatakse enamasti korpusmööbli kilpdetailide ühendamiseks. Konstrueerimisel peab arvestama, et tüüblite arvu suurendamine ühel seotisel raskendab seotise valmistamist ja monteerimist, kuid suurendab ühenduse tugevust. Ühele seotisele ei soovitata panna üle nelja tüübli. 3.3 ÜHENDAMINE KRUVIDEGA, NAELTEGA JA KLAMBRITEGA Kruvidega ühendamist kasutatakse neis toodetes, mis võivad niiskuda ja liimseotis üksinda ei osutu vastupidavaks. Kruvidega ühendamist kasutatakse kas kui iseseisvat ühendamise viisi või kui lisakinnitust liimimisele. Viimast kasutatakse siis kui ühendamine üksnes kruvidega osutub mitteküllaldaseks ( näiteks muutuval koormusel töötavad ühendused). Kruviseotise vastupidavus sõltub kruvi hoidva materjali omadustest (õieti materjali võimest hoida kruvi). Konstrueerimisel tuleb arvestada materjali, kuhu kruvi keeratakse, kruvi läbimõõtu ja
tagasihoidlikumad nõuded säilituskohtadele ja kasutamisele. Silo ja heina osatähtsuse üle on palju vaieldud, kuid on selge, et heinast ei loobuta kunagi, kuigi selle osatähtsus, võrreldes varasemaga, väheneb. Hea heinategemise aeg on lühike, praktiliselt juuni kolmas dekaad. Varasel kevadel võib see alata ka enne. Varem saab sellist rohtu küll sileerida, kuid säilituskuivaks kuivatamine on raske ja kuumadel suvekuudel võib hein uuesti niiskuda ja hallitama minna. Juuli alguseks peaks esimene niide tehtud olema, sest kiusisalduse tõusu ja proteiinisisalduse vähenemise tõttu langeb siis järsult heintaimede toiteväärtus. Mõnel suvel on võimalik heina teha ka ädalast augusti algul või juuli lõpul Sademete ja kuiva ilma perioodid vahelduvad Eestis sageli, nii et niitmise, kaarutamise, kogumise, veo, ja hoidlassepaneku võimsus peaks võimaldama varuda kogu hein ühe nädala jooksul.
Kõigepealt tuleb määrata normaalsel ekspluateerimisel tootele mõjuvate jõudude suurus ja iseloom. Järgnevalt arvutatakse tähtsamate ühenduste ja detailide tugevus materjalide tugevusõpetuse valemite järgi. Kui arvutatud maksimaalsed pinged ei ületa lubatuid, siis arvutatav detail on kõlbulik ekspluatatsiooniks. 3.2.1.4. Ühendamine kruvide, naeltega ja klambritega Kruvidega ühendamist kasutatakse lahtivõetavates toodetes, aga ka toodetes, mis võivad niiskuda ja liimseotis üksinda ei osutu vastupidavaks. Kruviseotise vastupidavus sõltub suurel määral kruvi hoidvatest materjalidest. Konstrueerimisel arvestatakse tavaliselt materjali, kuhu kruvi keeratakse, kruvi läbimõõtu ja sissekeeramise sügavust. Pikikiudu kruviliide on keskmiselt kaks korda nõrgem kui ristipuidu kruviliide. Tisleriplaatide võime kruvi hoida on umbes sama mis märjal puidul, kolmekihilisel puitlaastplaadil risti plaati veidi kõrgem, aga servas tunduvalt väiksem
Kuivatamise esimesel etapil, kui niiskus on suur, jätkuvad kasvatamisel alanud bioloogilised ja biokeemilised protsessid. Kõrgematel temperatuuridel (keemiline faas) toimuvad peamiselt aminohapete ja suhkrute vahelised keemilised reaktsioonid (Mailardi reaktsioon). Tekivad lõhna- ja värvained (melanoidid). Idujuured tuleb kuivatatud linnase küljest eemaldada kohe peale kuivatist väljumist, sest: Need on väga hügroskoopsed ja võivad ümbritseva õhu niiskuse toimel uuesti niiskuda Nad sisaldavad õlle maitset halvendavaid ebameeldivaid kibedaid ühendeid Oma intensiivse värvi tõttu, põhjustavad nad õlle tumenemise · Kuiva linnase laagerdumine 3. Kirjeldada lühidalt õlle tootmise etappe Põhilised etapid: 1. Meskimine 2. Virde keetmine 3. Fermenteerimine 4. Laagerdamine 5. Villimine 4. Millistest seadmetest koosneb õlle tootmisliin? Linnaseveski Meskitank Virdekeedu katel Sadesti Jahuti Aeraator, kas padrunid või tornid
tagasihoidlikumad nõuded säilituskohtadele ja kasutamisele. Silo ja heina osatähtsuse üle on palju vaieldud, kuid on selge, et heinast ei loobuta kunagi, kuigi selle osatähtsus, võrreldes varasemaga, väheneb. Hea heinategemise aeg on lühike, praktiliselt juuni kolmas dekaad. Varasel kevadel võib see alata ka enne. Varem saab sellist rohtu küll sileerida, kuid säilituskuivaks kuivatamine on raske ja kuumadel suvekuudel võib hein uuesti niiskuda ja hallitama minna. Juuli alguseks peaks esimene niide tehtud olema, sest kiusisalduse tõusu ja proteiinisisalduse vähenemise tõttu langeb siis järsult heintaimede toiteväärtus. Mõnel suvel on võimalik heina teha ka ädalast augusti algul või juuli lõpul Sademete ja kuiva ilma perioodid vahelduvad Eestis sageli, nii et niitmise, kaarutamise, kogumise, veo, ja hoidlassepaneku võimsus peaks võimaldama varuda kogu hein ühe nädala jooksul.
Keemilisi aineid, millest toit koosneb nimetatakse toitaineteks. Toitained on vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid jt. Vett leidub rohkem puu- ja köögiviljades (65...95%), piimas (87%), lihas (60... 70%), kalas (65...80%), vähem jahus, tangudes, makarontoodetes. Väga vähe vett sisaldavad suhkur, taimeõlid, sulatatud rasvad, tee ja keedusool alla 1%. Säilitamisel võivad veerikkad toiduained vett kaotada (kuivada), veevaesed aga seda endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine. Inimene vajab päevas ca 2 liitrit vett. Valgud on inimorganismi põhiliseks ehitusmaterjaliks. Neid vajatakse uute kudede ja rakkude moodustamiseks kui ka vanade asendamiseks. Valgud jagunevad täisväärtuslikeks ja mittetäisväärtuslikeks, mis oleneb aminohappelisest koostisest. Esimesed leiduvad peamiselt loomse päritoluga toiduainetes. Valgurikkamad
annaabi.ee 
