eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi
võib niiskus müüritises tõsta väga kõrgele.( http://www.rentokil.co.uk/residential- customers/property-care/damp/waterproofing-and-tanking/index.html) HÜDROISOLATSIOONISÜSTEEMID · Võimalikud hüdroisolatsiooni süsteemid: · Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil · Veetihe betoon · Veetihe kokku sulatatud bituumenpaanid · Veetihe kunstmaterjalid paanid Tihenduskrohv Tihendus krohv ehk isolatsioooni krohvid on tsemendi baasiltihendatud krohvid. Neil on kalduvus praguneda. Neid kasutatakse pinnaseniiskusele ja mitteveesurvelise koormuse välispinnal. Tähtis on kasutada sisseviskekihti ja tagada korralik nake aluspinnaga. Tihenduskrohvi toime seisneb tema väikeses tühimikude ruumalas ja minimaalses poorsuses. Kuna tihendus krohvis on palju peeneteralisi osakesi siis on suur oht pealispinna pragunemisele
moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad moodustama veetiheda vanni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioon saaksid omavahel ühendatud ja et nad ka omavahel sobiksid. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisiliikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. Hüdroisolatsioonitöid ei tohi teha, kui õhutemperatuur on alla +5 C. Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade
[1] 1.1. Hüdroisolatsioon rõhu vastu Uute objektide ehitamisel, kui rajatis asub vettkandvas kihis paigaldatakse hüdroisolatsioon tavaliselt vee toime poolt (väline). Kui tekib vajadus hüdroisolatsiooniks olemasolevates hoonetes, kasutatakse sisemist hüdroisolatsiooni. [1] 1.2. Survevaba hüdroisolatsioon Survevaba hüdroisolatsioon paigaldatakse filtreeruva niiskuse, hooaja tulvavete vastu, samuti dreenitavatele põrandatele ja vahelagedele niiskete tehnoloogiaprotsesside puhul. [1] 1.3. Kapillaarse imendumise vastane hüdroisolatsioon Nimetatud isolatsioon tehakse rajatiste osade isoleerimiseks vee kapillaarse tõusu tsoonis ja kaitseks mullavee vastu. Hüdroisolatsiooni konstruktsioon peab vastama ruumide lubatud niiskuse tagamise nõuetele. Teiste sõnadega – hüdroisolatsioon peab vastama veeläbilaskvuse, veekindluse, auruläbilaskvuse ja kestvuse astmele. Tihti avaldab isolatsiooni liigi ja materjali valikule mõju
2. PÕHILISED HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID Tehnika põhiselt toimub jaotumine kolmeks: · Membraan isolatsioon e. "Must vann" · Veetihe betoon ehk "Valge vann" · Bentonitisolatsioon ehk "Pruun vann" Lisaks eelnevale jaotatakse hüdroisolatsioon erinevate materjalide liikide järgi viieks: · Tihenduskrohv · Veetihe betoon · Isolatsioonivõõp · Bituumenpaanid ehk maakeeli tõrvapapp ja muud bituumenmaterjalid · Kunstmaterjalist paanid 2.1.Tihenduskrohv Tihenduskrohvid ehk isolatsiooonikrohvid on tsemendi baasil veetihed krohvid mida kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise vee puhul.Üldjuhul kasutatakse seda materjali teiste hüdroisolatsiooni materjalide alus- või tasanduskihina.Võimalik on seda materjali kasutada nii sise- kui ka välispindade isoleerimiseks
XPS soojustusplaat on ka väga vastupidav veeaurudifusioonile, veeaurudifusioonitakistustegur =200. Praktikast saadud kogemuste põhjal peavad Styrofoamiplaadid pinnases vastu aastakümneid, ilma, et nende omadused oluliselt muutuks. Põhjamaades maanteede ja raudteede ehitamisel on need tooted kasutusel olnud juba väga pikka aega.[3] 1.1.2 EPS 120 PERIMEETER Pluss EPS 120 PERIMEETER pluss on spetsiaalne niiskuskindel, tihe ja tugev isolatsiooniplaat, mis sobib väga hästi niiskete kohtade külmakerkeisolatsiooniks. [4] EPS 120 PERIMEETER pluss plaatide tootmise protsessis valmistatakse iga leht eraldi kõrgtehnoloogilises vormimasinas. Sellise tootmismeetodi korral säilivad graanulid tervetena, mis omakorda tagab toodangu maksimaalse kvaliteedi ja võimaldab saavutada madala veeimavuse näitaja. Madala veeimavuse tõttu ei vaja PERIMEETER pluss plaadid pinnase poolt eraldi niiskustõkkega kaitsmist. [4]
Monoliittalade ja nn riputatud paneelidest vahelae süsteemide korral Teraskarkass: Terase tulekaitse: mineraalvill sulamistemperatuur:800-1100 kraadi C., tihedus 100-400kg/m3 kuni 120 min tulekaitset. Kipsplaat ühes või mitmes kihis otse või aluskarkassi külge abil terastarindite külge. Kuni 90 minutit. Vermikuliit-, tsementkiud- ja kaltsiumsilikaatplaat. Kuni 120 minutit. Tulekaitse krohv, paksus 10-60mm, tihedus sõltuvalt segust 200-800 kg/m3. Kuni 30- 60 minutit Tulekaitse erivärvid. 100-300 kraadi C, värv paisub ja moodustab terasele kaitsva kihi. Kuni 30...60 minutit Betoon. Eraldab terase tulest või termilise massi tõttu on kuumenemine aeglasem Puitkarkass: Massiivpuit Liimpuit Vineer Kihtpuit 22
Orgaanilised plaatmaterjalid Roogplaadid: valmistatakse paralleelsete kõrtega roo kihist, mis pressitakse kokku ja õmmeldakse tsingitud traadiga läbi. Plaatide paksus on 30-100 mm. Roogplaatide mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate
2.7.2 Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid 78 2.8 Avatäited 79 2.8.1 Akna lahendused 79 2.8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid 80 2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 82 2.9 Märjad ja niisked ruumid 82 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused 82 2.9.2 Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised probleemid 83 4 2.10 Tuleohutus 86 2.11 Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 89 3 Külmasillad 91 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
