Kooslus ja populatsioon Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. Levila on ühe liigi levinemisala. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Kõik putukad moodustavad erinevate putukaliikide kogumi ehk niidu putukakoosluse Kõik vaadeldud niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioonid moodustavad selle niidu taimekoosluse. Niidu loomakooslus ja taimekooslus moodustav koos niidukoosluse. Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Elusolendite arv ja liigiline kooseis mingil alal on tihedalt seotud eluta loodusega, sõltudes temperatuurist, valgusest jm. Ükski taime- ega loomaliik ei ...
Moodustunud kooslus hakkab ajapikku muutma mullakoostist ja kohandama ümber kasvukoha tingimusi. Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased liigid metsas metsataimed ja niidul niidutaimed. Metsakooslusesse võib küll sattuda mõni rohttaim niidukooslusest, kuid see ei suuda seal kaua elada. Metsakoolsule taimed tahavad kasvada puude varjus, aga niidukoosluse taimed tahavad kasvada päikese käes. Koos saavad elada vaid need liigid, kes suudavad oma vara kõige otstarbekamalt jagada. Niidukooslus Pikka aega niitudena kasutusel olnud maadel on kujunenud välja ilusad keerukad ja meie kliimale omased niidukooslused. Erinevalt heinapõllust on niidukooslus liigirikas. Niidukooslused võivad püsima jääda ka puude kasvuks kõige ebasoodsamates kuivades tingimustes. Niidukooslus jaguneb kaheks: taime- ja loomakooslus. Taimekooslusesse kuuluvad õistaimede kooslus, sõnajalgtaimede kooslus ja sammaltaimede koolsus.
Levivad mere rannikul soolase vee mõjupiirkonnas, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakas ja kibuvits. Eestis kohtab neid saartel ja laidudel ja mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Kasvavad pilliroog, merihumur, punane aruhein, pajuvaak ja harilik hiirehernes. Soostunud niidud: Esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel. Mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal on põhjavee tase alaneb tublisti. Nad on levinud üle kogu eesti, eriti aga Lääne- Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või
sügiel on Eestis sademeid piisavalt, siis mai-juuni on harilikult sademetevaene. Päikesekiirgus on sel ajal suur ja murude rohustu kuivab pruuniks. Põuaperioodil on vaja muru kasta. Eriti vajab kastmist noor muruoras. Kasta tulen nõrga veesurvega(pihustada). Väiksematel haljasaladel on sageli kasutusel vihmutid, mis hoiavad muru piisavalt niiske. Lillemuru Viimasel ajal on moodi läinud nn lillemurud. Kultuurmurus on vähe liike, keskmiselt 10- 12, looduslikus niidukooslus võid neid olla 50-60, Lääne-Eesti liigirikaste puisniidukooslustes isegi üle 100 liigi. Tingilikult võiks lillemurud jaotada kolme rühma: 1) Lühiajalised, ainult õitsvatest rohunditest koosnevad nn kattekultuurid, mis on pigem küll lillepeenrade asendajad. 2) Kõrrelisterohked, looduslikule niidule või loopealsele sarnanevad kooslused. 3) Kõrreliste ja põllulillede segud, mis sarnanevad söödile või kesapõllule.
2.erosioon- uuristus, väliste loodusjõudude poolt pinnamoodi purustav tegevus. 3.eutrofeerumine- toitainetega rikastumine; veekogude eutrofeerumine soodustab nende kinnikasvu 4.fosforiit- suure fosforisisaldusega settekivim, mis on tekkinud meres ladestunud käsijalgsete kodadest. 5.klint-ehk pankrannik ehk järsakrannik, mis asub põhja- ja loode Eestis. 6.lamminiit- jõe tasasel, üleujutaval kaldaalal kujunenud niidukooslus 7.leetumine- mulla mineraalosa lagundamine lahustuvaks ühendeiks happeliste huumusainete poolt. 8.leostumine- mineralainete väljauhtumine mullast liikuva pinnavee toimel 9.maasäär- mere ja jää tugevuse tagajärjel kujunenud pikk, madal seljak (kuhjeline) 10.moreeniküngas- moreense koostisega küngas, mis on tekkinud mandrijää tegevuse tagajärjel 11.karst- kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite lagundamine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel. 12
Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, vaid harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakat ja kibuvitsa. Eestis võib rannikuniite kohata saartel ja laidudel ning mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Rannaniitude pindala on seetõttu viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes karilikust kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi,
sihtkaitsevööndisse. Halliste ja Lemmjõe vaheline ala on märgitud hõreda puistu ja põõsastega niidualaks ehk puisniiduks. Puisniiduala on kolmest uurimisala osast siin pindalaliselt suurim. "Vene 1-verstasel" kaardi järgi oli niidu- ja metsaalade piiride tõmbamine raskendatud nende ähmasuse tõttu. 1905. a. kaardil on metsamassiiv niidust selgemini eristatav. 1905. a. kaardil on kogu ala märgitud hõreda puistuga heinamaaks e. puisniiduks. Niidukooslus on 1905. a. kaardil samades piirides, kui "Vene 1-verstasel" kaardil. 1947.a. kaardil on kogu luhaala tähistatud samuti puisniiduna. Sellest ajaperioodist ilmnevad juba olulised erinevused niidu pindala vähenemises (joonis 3) ning leiab aset koosluste vahetumine e. suktsessioon. Niidukoosluste asendumisest metsaga annavad tunnistust jõe paremkalda luhal mõnehektarilise pindalaga metsatukad, samuti on märgata metsa pealetungi jõe vasakkalda kagunurgast.
Taimestik:tamm, hall lepp, haab, toomingas/pajusid, harilikku sarapuud/ rohurinne on liigirikas- aruheinad,kassikäpp, mägiristik,tarnad, angervaks.Linnsutik:tikutaja,kiivitaja,rukkirääk Rannaniit on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Puu- ja põõsarinne enamasti puudub, harva kadakat ja kibuvitsa. Eestis võib kohata saartel ja laidudel ning mandri rannikualadel. Tuleb karjatata, muidu pilliroog vohama ning niidukooslus hävib. Suurim Matsalu looduskaitsealal. Rohuvönd- pilliroog, merihumur,rand-orashein, punane aruhein, randristik. Linnud kurvitsalised,kiivitaja,merisk,hanelised Soostunud niit esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad lubjarikkad ja suviti kuivad -põhjavee tase alaneb. Levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis.
Puisniit on kuivem, seal kasvavad üksikud puud, mis laiguti vähendavad väiksemate taimedeni jõudvat päikesevalguse hulka. Nii saavad puisniidul kasvada varjutaluvad, ning võrreldes rannaniidu taimedega, kuivemat kasvukohta eelistavad liigid. * Selgita, mis vahe on populatsioonil ja kooslusel. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik Mõlemal niidul kujuneb vastavalt sealsetele tingimustele taimedest, loomadest jt organismidest koosnev oma niidukooslus. Niidu eluta osa (mullatingimused, valgushulk, niiskus jm) ja seal esinevate elusolendite kooslus moodustavad koos ökosüsteemi. Selles on niidu elus-ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Meie näites kujutavad kaks erinevat niitu kahte erinevat ökosüsteemi. Ökosüsteem on isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Kuna ökosüsteemi moodustavad organismid on üksteisega seotud toiduahelate
kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, vaid harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakat ja kibuvitsa. Eestis võib rannikuniite kohata saartel ja laidudel ning mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Rannaniitude pindala on seetõttu viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand- orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik
annaabi.ee 
