Liblikõielistel heintaimdele bioloogiline võime siduda ja akumuleerida palju lämmastikku. Väetamise kulud väiksemad. Veiste suvine söötmine peaks põhinema karjamaarohul osatähtsusega 80%. Noorloomadel 100%. Valguprobleemi lahendamiseks: 1. Liblikõieliste heintaimede kasvupind suurenema 50 %-ni kogu rohumaade üldpinnast. 2. Et rohumaad oleks liblikõieliste rohked, peab igal aastal tegema uuenduskülv. 3. 2-3 niidet suve jooksul 4. Süsteem, et loomad pidevalt varustatud hea rohusöödaga. 5. Õigeaegne ja korralik rajamine, kõrreliste rohumaade nõuetekohane lämmastikuga väetamine 6. Söötade valmistamistehnoloogia, konservantide kasutamine ja säilitustingimuste parandamine vähendavad proteiini kadusid. II Ida kitseherne Pikaealine, loob eeldused, et saab pärast teisi kultuure kasvatada, jätab mulda toitaineid ja parandab mulda. Valgu hektarisaak on suur, sest palju taime.
Kultuur Ha (N) ..(N) väetis(t)e... Kg/ha Kokku kg Väetise liik Kg/ha Andmise aeg ja viis 1. Põldhein I 12 285 3420 Am. salpeeter 100 Kevadel 115 kg, peale I ja II niidet 85 kg/ha 2. Suvinisu 10 60 600 Am. salpeter Kevadel loomis faasini ning hiljem kasvuaegselt 3. Kaer 13 175 2275 Am
Seeduvuse langus oli suurem hübriidlutserni segudes, sest seal niideti hiljem. Katse koristati lutserni arengufaasi alusel, kuid hübriidlutserni aeglasema arengu tõttu saabus sama faas nädala võrra hiljem. Segude ainevahetusenergia sisaldus vähenes kõrreliste mõjul, tugevama mõjuga olid ohtetu luste ja hariliku-aruheina variandid, kus kõrrelisi oli KA-s 30- 50%, kõige väiksema mõjuga päideroog (kõrrelisi segus 5-21%). Päideroog ei talunud varases arengufaasis tehtud kolme niidet. Hariliku lutserni segud kõrrelistega andsid suure ainevahetusenergiasisaldusega sööda (ME 9,910,4 MJ kg -1). Hübriidlutserni-kõrreliste segude NDFsisaldus suurenes hilisema koristamise tõttu põld-raiheina hariliku aruheina ja roog- aruheina variantides. Tabel 8. Lutserni-kõrreliste I niite KA toiteväärtus g kg-1 Heintaimikud NDF DDM ME MJ Harilik lutsern (L) 382 657 10,3
Kolmandal aastal lämmastikväetisi 80-100kg/ha. Tavaliselt eina saak 4-6 tonni hektarilt. Võib külvata katteviljana. 1. Punane ristik + timut = 195 2. P. Ristik, kõrrelised pealiseheinad=591 3. Valge ristik+kõrrelised+pealis ja alusheinad=1180 Varakult võtta kattevilli ära- haljasöödana. Väiksed ristiktaimed, siis võib saada 10 -15 tonni haljasmassi- niita 10 cm kõrguselt, augusti lõpus või septembris. Kui katteviljata siis saaks kaks niidet ennem umbrohu õitsemist, ja ei tohi lasta pikkalt lume alla- lämbub 10 12 cm. Kasutusaastatel tuleb koristada siis kui saadakse toitainete rikkas sööt, peab arvestama taimede bioloogilisi omadusi. Koristda õitsemise eel siis sisaldab rohkesti proteiini ja vähe toorkiudu. Soodustab kasvamist seetõttu kasvab kiiresti. Rohundid Rohundid rohumaal kasvavad mitte külvatud rohtsed taimed. Nad annavad 10-30% saagist.
Sügisene väetamine PK-väetised järgmise aasta saagiks sügiskünni alla, kui ei planeerita paiklikku väetamist kompleksväetisega N-väetis taliteraviljadele (kuni 30 kgN/ha NH4NO3 ) külvieelse mullaharimisega, kui eelkultuuriks oli suviteravili ja sõnnikut ei anta Orgaanilised väetised sügiskünni alla, mis viiakse mulda kiiresti pärast laotamist Orgaanilisi väetisi pealtväetisena pikaajalistele rohumaadele (4..6 aastat pärast rajamist) pärast viimast niidet (karjatamisringi) PK-väetised pealtväetisena rohumaadele pärast viimast niidet või karjatamise lõppu Kevadine väetamine N-väetis kultuuridele külvi eel mullaharimise alla, viies need võimalikult kiiresti mulda N-väetised põldheinale rohukasvu algusele järgneva nädala jooksul Vastava tehnoloogia olemasolul kompleksväetised või lämmastikväetis paiklikult PK-väetised külvieelse mullaharimise alla juhul, kui sügisene andmine ei olnud mingil põhjusel võimalik
lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Niidetakse heina hariliku aruheina küpsuse järgi. Loomise lõpuks peaks olema niidetud kerahein; ohtetu luste ja päideroog. Kui tahetakse teha mitu niidet või sügisel hakata karjatama, siis tuleks varem niita kui optimaalne aeg. Kui taimik lamandub, niita kohe. Hein kuivab juba samal päeval, kui kastemärga heina niita, siis kuivavad nad kokku ja vesi ei aurustu ära, ning hein ei kuiva. Niitmine on tähtis taimede elutegevuse jätkamiseks, toitainete väljauhtumiseks. Taime osade varisemiseks. Füsioloogilis biokeemilised ja biokeemilised protsessid. Füsioloogilis keemilised protsessid
Lisaks silole on lehma kohta 1 tonn heina vaja. Heina niitmise ajast sõltub saak ja kvaliteet. Maksimaalne heinasaak saadakse taimiku õitsemisel, hiljem niites seedumata kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Paljuliigilise segu korral koristatakse hariliku aruheina koristusküpsuse alusel. Tavaliselt rajatakse niidud või heinamaad ühe või kahe ühesuguse arengukiirusega domineeriva liigiga. Selle juhtliigi järgi otsustatakse niitmise aeg. Kui tahetakse saada mitu niidet, siis tuleb varem niita, kui on optimaalne aeg. Kui heintaimik lamandub, siis tuleb kohe niita, sest alumised lehed hakkavad mädanema, kaotame saagis ja selle kvaliteedis. Hallitanud lehed võivad mõjuda halvasti loomade tervisele. Mädanemist põhjustavate mikroorganismide ainevahetuse jääkproduktid on toksilised. Peale kalendaarse aja on ka optimaalne aeg päeva jooksul. Kõige sobivam aeg on niita 11 aegu hommikul, sellisel juhul hein kuivab juba samal päeval
Väetamisest karjatamiseni peab olema vahe 15-20 päeva. Niidetavad rohumaadel N v normid, sõlt taime liigist ja taime kasutamise sagedusest. Aarebasesamale 130-230kg jaot 2-3 ossa. Ohtetule lustele 150-280kg jaot 2-3 ossa. Päideroog 160-320kg jaot 2 ossa. Roogaruhein 180-300kg jaot 2-3 ossa. Kerahein 170-300kg jaot 3 ossa. Põldtimut 180-260 kg jaot 2 ossa. Ja harilik aruhein 150-200 kg 2 osas. Esimene osa antakse alati varakevadel ja siis pärast saake. Niidet rm peaks v 5-6 päeva koristamist. Ühe korraga antav nor ei tohiks olla suurem kui 130 kg/ha. P, K väetised neid vajavad kõik rm tüübid ja v vajad sõlt rm kasu viisist. Norm kult karjamaal: N:P:K 1:0,4:0,6. Kult niitudel suhe 1:0,6:1,2. P K v tuileb anda sügisel 2-3 nädalat pärast rohusaagi kasutamist. See aeg on vaj selleks, et taimed jõuaks varuda varuaineid enne talvitumist. P, K väetised kevadise külvi korral 0,5 km veekogust.
annaabi.ee 
