stipendiumiga ja aastal 1951 naases Kolumbiasse, et õpetada. Seal on ta hetkel ka emeriitprofessor filosoofia alal. Alates aastast 1984 on Danto olnud ajakirja The Nation kunstikriitik ning lisaks kõigile tema kirjutatud filosoofia raamatutele, on ta ka avaldanud mitmeid kunstikriitika esseesid. Arthur Coleman Danto on Ameerika kunstikriitik ja filosoofia professor, Üheks Danto keskseks eesmärgiks tema esimese 30-karjääriaasta jooksul oli muuta kasutuskõlblikuks Hegeli, Nietszche ja Sartre ideed. Tema kirjutised neist on selgepiirilised ning sageli kriitilised. Ta on kaasa löönud väga paljudes alades, kuid siiski jäänud kirglikuks kunstiarmastajaks ja kunstnikuks. Ta läks New Yorki filosoofiat õppima just siis, kui selles linnas kerkisid esile uuenduslikud saavutused kunstimaailmas. Tuntuimad teosed Tuntuimad teosed Arthur Danto poolt on “Kunstimaailm” ja “Kunsti lõpp”. Esimene essee —”Kunstimaailm”— ilmus 1964. aastal
aineid. üheks Kurti vaimseks huviks oli alates varajasest koolipõlvest kirjandus. Kuna ta keskkoolis eriti koolis ei tahtnud olla, istus ta sageli raamatukogus ja luges, mis kätte juhtus. Ka koolis luges ta tihti kasvõi selleks, et keegi teda ei tülitaks. Kunagi nimetas ta mõnedeks oma lemmikuteks Becketti, Bukowsky, `kõik, kelle nimi algab B-ga`. Ta pidas lugu filosoofidest, aga samas mõistis oma hariduse kesisust ja näiteks Nietszche oli ta meelest liiga keeruline. Just oma vähese hariduse tõttu ei tahtnud Kurt ise midagi kirjutada, kuna arvas, et pole millegi tõeliselt hea kirjutamiseks võimeline. Umbes neljateistaastaselt hakkas ta siiski luuletusi kirjutama, aga ei võtnud seda oma sõnade järgi üldse tõsiselt. Ta luule oli alati abstraktne ja midagi erilist ta oma loominguga öelda ei tahtnud. Aberdeeni keskkoolis, mõni aasta Kurtist ees, käis Chris Novoselic. Kurt pani tähele tema
aastatel; mustanahalisus ja rassiprobleemid; seksuaalrevolutsioon; inimesed, kes olid olnud punalippude all, muutusid ise mingi aeg põlatuteks kodanlasteks ja nad moodustasid terroristlikke organisatsioone; 4.Kas 1950. ja 1960. aastate iidolid olid kangelased, kes kujutasid ajastut, või olid nad ajastu kujundatud kangelased? Põhjendage oma arvamust. 1950. keskel USA-s algas boheemlaslik liikumine, mille liidriteks olid peamiselt kirjanikud(nt Allen Ginsberg). Filosoofid- Sokrates ja Nietszche- kõik kolm kuulutasid üksikisiku vabanemist, keset traditsioonikindlat ühiskonda(kohustustest ja tavadest). Lk 52 1.Iseloomustage Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa tugevaid ja nõrku külgi suurriigina 1950.- 1960. aastatel. Kummad on teie arvates ülekaalus? Inglismaa- pidi identiteedi ja mitmed teisedki asjad ümber hindama, Tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega; tekkisid rassiprobleemid; kaduma kippus briti eluviis; kahjumiga töötavate ettevõtete doteerimine
Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks on iseseisva, oma võimeid tundva, tulemuslikult tegutseva ja vastutustundliku isiksuse areng. Gestaltteraapiat rajades toetus Fritz Perls järgmistele allikatele: * psühhoanalüüs (Freud, Reich) * eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre, Heidegger, Nietszche) * ida filosoofiad (taoism, zen-budism) * gestaltpsühholoogia (Wertheimer, Köhler, Koffka, Lewin) * psühhodraama (Moreno) Gestaltteraapia seisab peamiselt neljal sambal: tunnetel, `siin ja praegu' elamisel, heal kontaktil, vastutusvõimel ja teadlikkusel. Võrreldes teiste kaasaegsete psühhoteraapia meetoditega (nagu psühhoanalüütiline teraapia, pereteraapia, psühhodraama jt.) keskendub gestaltteraapia rohkem
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10
ega inimeste õigust rahumeelselt koguneda ja esitada valitsusele palvekirju ülekohtu korvamiseks. 41 Martin v. Hunter’s Lessee, 1 Wheat. (14 U.S.) 304 (1816), lk 347. 42 G. Ticknor Curtis. A Discourse on the Nature of the American Union, as the Principal Controversy Involved in the Late Civil War. New York 1875, lk 28. 43 Martin v. Hunter’s Lessee (viide 40), lk 348. 44 Flaminio Costa vs. E.N.E.L (viide 5). 45 F. Nietszche. Zur Genealogie der Moral: Eine Streitschrift. Insel Verlag 1991. JURIDICA V/2010 329 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Hent Kalmo asutava võimu tarvitamisega põhiseaduse loomiseks.*46 Asjale saab aga läheneda ka hoopis teistmoodi.
nietzche järgi ja hiljem toimub instinktide mahasurumine ja see asendub millegi muuga. Freudil on teooria kuidas superego kaudu toimub allumine autoriteedile.allumisega võtame reeglid omaks ja superego on südametunnistus. Keegi ei karista meid, südametunnistus karistab meid. Südametunnistus arendatakse välja tsiviliseerimise käigus, mis võimu tahet alla surub. Kuidas leida õige valitsemise viis, mis kõigile sobiks? Valgustusaja teooria loogika oli see, mida nietszche ei usaldanud. Kristlikud mudelid ei sobinud talle samuti, allumise õpetamine ei sobinud võimu tahtega. Võimu tahte mõõdetavus. Seda on toonitanud tema edasiarendajad Deleuze nt. jõu hulk ühiskonnas on vaadeldav. On inimesi, kellel on rohkem võimu kui teistel – isandad ja orjad. Hoopis peenem on see, mis puudutab jõu kvaliteeti. Sõnastab Deleuze. Küsimus on ka selles, kuhu jõud on suunatud. Saame vahet
vastukaaluks Frankfurti koolkonnale: kultuur kui tekst. Kultuuri saab lugeda ning kultuuri elemendid suhtuvad teineteisse nagu teksti elemendid. Kultuuriuuringute kasv 70ndatel. Mingis mõttes tähendab postmodernistlik keeleline ja kultuuriline pööre tagasipöördumist antropoloogilise kultuurinägemuse poole. Esteetika ja märgi nägemine kõikjal - ilmselt ka ajalooline protsess, kus tõesti märke tuli juurde. Postmodernism, mis tegeleb tähenduse kadumisega. Võib paralleeli tõmmata Nietszche ,,kõik on tõlgendus"-ga Spektakulaarne ühiskond Jean Baudrillard (1970) Consumer Culture Alustas marksistina kuid sai hiljem suureks marksismi vastaseks. 10 Võtab üle Marxi tarbekaupade fetisi idee, et ühendada majandus kultuuriga. Tema jõuab kuulsa toereetilise arenduseni, mille järgi tarbeese on märgi vormiline: iga objekt on objekt keset teisi objekte, omades niimoodi tähendust. ,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk,
1943 - ,,Klaaspärlimäng" - räägib inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu ees. On kirjutanud ka muinasjutte, arvustusi, esseistikat, luuletusi, mälestusi. ,,Laulik" - hiinlane, kes tahab poeediks saada, kuid saavutab selle perest ja armastatust eemal olles. Mõte selles, et täiuslikkus vajab täielikku pühendumist. Selle arvelt kannatab isiklik elu. Hesse loomingu juured on saksa romantismis, india ja hiina mõtteloos, Nietszche filosoofias ja Jungi psühhoanalüüsis. Teoste teemad: kõrgem, puhtam maailm, terviklikkuse ja harmoonia püüdlemine, vabaduseiha ja iseseisvumine, enesearendamine, leida oma tee. Suurem osa romaanidest on kujunemisromaanid. Erinevalt omaaegsetel kelmiromaanidel ei ole 73 tähelepanu seiklustel, vahejuhtumistel, vaid vaimsel ja hingelisel küpsemisel. Takistusteks on
annaabi.ee 
