Nibelungide laul Kui vanim keskaegne eepika peegeldas valdavalt sugukondlikku elutunnetust, siis kangelaslauludes hakkab avalduma rahvateadus. Kangelaslaulud kuuluvad kristlik katoliikliku-kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul ", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslate ,,Nibelungide laul". Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,sakslaste ,,Nibelungide laul",pärineb XII ja XII sajandi vahetusest , seega ajast,kui Euroopa eepilises kirjanduses oli juba laialt levimas uus suur nähtus , rüütliromaan. ,,Nibelungide laulu" autor ja püritolu on tänini lõplikult lahendamata . On teada ,et lugulaul loodi XIII sajandi alguses. ,,Nibelungide laulu" aluseks olev kangelasluule pole paraku säilinud. Selle kunagist olemasolu tõendab aga paljude germaani rahvuste eepiline pärimus ,mis kasutab ,,Nibelungide laulu" ainestikku. Tõsi ,on see,et pärimused...
Mees saatis oma saadikud Wormsi, et nad teataksid ta soovist naituda Kriemhildiga. Pikapeale saadi naine nõusse ja ta sõitis nendega Austriasse kaasa. Kooselu 7. aastal Etzelil ja Kriemhildil sündis poeg Ortlieb. Kuid ka pärast 13 aastat ei olnud naise lein lahtunud ja ta kutsus oma vennad külla, et Hagenile Siegfriedi tapmise pärast kätte maksta. Reisiteel teatasid näkid Hagenile, et keegi ei pääse sealt elusana tagasi, kuid neid ei kuulatud. Mees tappis ühe paadimehe ja nibelungid sõitsid üle jõe. Peatuti Rüdgeri juures, kus külalislahkus oli suurepärane. Tehti kingitusi ja Kuningas Giselher kihlus Rüdgeri tütrega. Kui Etzelburgi jõuti, võtis kuningas Etzel külalised lahkelt vasti, kuid levisid Kuninganna kurjad plaanid. Mõne aja pärast oli juba sõda. Ja kõik kes Burgundide e. Nibelungide mõõkade ette jäid, need surid. Kuninganna Kriemhild ja Kuningas Etzel lubasid aina
Pealkiri Aeg Esitaja vorm Tegelased Süzee teemad Iiri saagid 2-7saj Proosa+värss Kuningas Esitaja-fildid,bardid conchobar,sangar cuchulinn Vanaisland,vana 13saj Sakaldid-esitasid luulet Loki,odinit,thori edda, noorem (11-12) ilma muusikalise edda,kuningapeegel saateta Beowulf. Anglosaksi 7-8saj Värss. Kangelane peab eepos taplust üleloomilike olendidtega. Beowulf Kangelaslaulud 11-13saj V...
sisuga. Mõned laulud kirjeldavad aega enne teatud sündmusi, mõned aga kujutavad aega peale mingit konkreetset sündmust. See aga tõendab fakti, et nibelungide ainestik oli omal ajal ikka vägagi tuntud. Ka tänapäeval on tihti kasutusel nibelungide ainestik, küll aga mitte sellisel kujul nagu ta oli vanasti. Palju on seda ainest kasutatud Saksamaal, kus seda on kasutatud nii kirjanduses kui ka muusikas. Näiteks võib tuua C.F.Hebbeli draamatriloogia ,,Nibelungid" ning R.Wagneri ooperitetraloogia ,,Nibelungide sõrmus".
Ühed väidavad, et eepose autor kuulus rüütliseisusesse, kuna ta oli õukondliku elulaadiga hästi tuttav, kuid teised on aga arvamusel, et ta oli tavalisest inimesest haritum ning õukondliku- rüütellikus miljöös ta ennast koduselt ei tundnud. Kuid kõik need jäävad meile aga teadmatuks. Tänapäeval teataks vaid seda, et ta oli haritud mees , kes tundis oma aja eepilist, suulist ja kirjanduslikku luulet. MILLEST EEPOS RÄÄGIB? ,,Nibelungid laul" koosneb kolmekümne üheksast loost ning ta jaguneb kahte ossa. Esimene osa räägib Madalmaade kuningapojast Siegfriedist, kes kuuldes Wormsi linnas elava Kriemhildi ilust, otsustab ta endale naiseks võtta. Selle saavutamiseks tuli tal võita Kriemhildi vendade Guntheri, Gernoti ja Giselheri usaldus, kellel ta aitas tagasi tõrjuda taanlaste ja sakslaste väed ning aitas Guntheril võita kosimisvõistlus. Tänuks kõige eest saab Siegfriad abielluda Kriemhildiga
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad.) Nibelungide laul - XII j...
"Teadaanne minu sõpradele" jt.). Kõik Wagneri mõtted ja taotlused peegelduvad tema gigantses ooperitetraloogias "Nibelungide sõrmus", mis on üks kolossaalsemaid teoseid kogu ooperimuusikas. Teos koosneb neljast osast ("Reini kuld" , "Valküür" , "Siegfried" , "Jumalate hämarik"), iga osa kantakse ette eri õhtul ja kokku moodustavad nad sisulise terviku. Ainestik on võetud saksa mütoloogilisest eeposest "Nibelungid", tegelasteks on kangelased, jumalad ja pooljumalad , peakangelaseks on Siegfried. Teos ei valminud korraga, vaid pika aja vältel (1853-1874). Siin on palju suurepäraseid muusikalisi (eriti orkestri) episoode, puudub aga selge osade piiritlus ja kordamine, kõik on nagu lõppematu meloodia, mida on raske meeles pidada. Tegevustik on keeruline ja suure hulga tegelastega, muusika põhineb laialt arendatud juhtmotiivide süsteemile, mis on jaotatud isegi gruppidesse
=Cidi rüütel leiab tütred, Cid annab printsid kuninga kohtusse =Otsus mõlemale duell Cidiga, Cid tapab printsid =Uuteks peigmeesteks saavad kuningapojad Religioosset vaenu ei ole Ajalooliselt täpsem kui Rolandi laul Rõhutatakse peategelase inimlikkust Ilmus 1799 2. Helsingöri õukond, Claudius ja kuninganna Gertrud Pilet 5 - ,,Nibelungide laul"; Hamlet ja Ophelia 1. ,,Nibelungide laul" Nibelungid on germaani hõim Pärineb 12.-13. sajand On ajalooline taust =5.-6. sajandi rahvasterände tulemused Motiivid rüütliromaanidest Peateemad =Armastus, daamiteenimine, abielu, kättemaks, vasallikohustuste täitmine Tegelased =Siegfrid, Gunther, Attila, Kriemhild, Brunhild Kaks osa Esimene osa =Siegfrid on nibelungide soost =On kuuldud, et brugundide kuninga Guntheri õde Kriemhild on väga ilus
Ta on kihlatud Rüdegeri tütrega, aga langeb Wolfharti käe läbi. *Ortwin on Guntheri vasall Metzist, lauaülem Wormsi õukonnas, Hageni ja Dankwarti sugulane ning Hageni kõrval peamine Siegfriedi tapmisele õhutaja. *Rumolt on Guntheri vasall, Wormsi õukondlane köögiülem (köögimeister, roameister), kuningate äraolekul asevalitseja. *Volker on Burgundia kuningate vasall Alzeyst, lipukandja ja pillimees ning Hageni sõber. Tema langeb Hildebrandi käe läbi. ,,Nibelungid laul" koosneb kolmekümne üheksast loost ning ta jaguneb kahte ossa. Esimene osa räägib Madalmaade kuningapojast Siegfriedist, kes kuuldes Wormsi linnas elava Kriemhildi ilust, otsustab ta endale naiseks võtta. Selle saavutamiseks tuli tal võita Kriemhildi vendade Guntheri, Gernoti ja Giselheri usaldus, kellel ta aitas tagasi tõrjuda taanlaste ja sakslaste väed ning aitas Guntheril võita kosimisvõistlus. Tänuks kõige eest saab Siegfriad abielluda Kriemhildiga
Roland sureb võitluses liigse uhkuse tõttu. Naiste roll oli marginaalne, nad ootasid lossis ja tikkisid. Hispaanlaste eepos oli ,,Laul minu Cidist" Cid tähendas isandat, see tiitel anti peategelasele don Rodrigole. Sakslastel oli ,,Nibelungide laul". Samas oli eeposeid mitmeid, kuid need on kõige paremini säilinud. Cid räägib samuti rekonkista teemal ning on natuke asjalikum kui prantslaste eeposed. Cidi huvitas rohkem materiaalne kasu kui au ja hiilgus. ,,Nibelungid" on kantud teistsugusest vaimsusest ühest küljest võtsid sakslased prantslaste rüütlimentaliteedi üle, samas on säilinud germaani identiteet. Rohkem on maagilisi lugusid 6 draakonitest ja lohedest, võlusõrmustest. Teine levinud zanr oli rüütliromaan. Esimene alaliik oli troojaromaan antiigiteemaline (Odysseus, Achilleus jt Homerose tegelased), samas pandud keskaegsesse dekoori. Ajaloolist tõde ei jälgitud
tähtteos. Riimi fenomen tuleb alates ristiusut. Üldine levik alates 9. sajst kuni 11. saj.ni ja hakkab laialt juurduma just romaani rahvaste loomingus. Germaanlased kasutasid varem alliteratsiooni. Romaanlaste mõjul 12. saj hakkab riim levima ja germaanlaste loomingus. Uuem, hiliskeskaja kirjandus algab kangelaslauludest. Savad alguse 11. sajst, aga edasi ka 12. ja 13. saj-l. Vanim prantslaste rolandi laul 11. saj keskelt, hispaanlaste oma 12. saj-st. Sakslaste nibelungid 13. saj algusest. Rolandi laul ei ole eesti keeles tervikuna. Semper on osa tõlkinud blankvärsis (korrapärase pikkusega värsid, ilma riimideta). Looja võiks olla keegi munk, kuna ristiusk on tähtsalt sees. Kristluse võitlus mauride vastu. Prantsuse kangelaslaulu temaatika läks edasi. Rahvalikud laulikud levitasid rahva hulka ja laulud ka lühenesid. Liikus edasi rüütliromaanidesse, ka fantastiline süzee. Ajalooline legendistik on müütidega segunenud. Renessanssiski veel levib
Mis ime siis, kui kõik inimese mõtted seda rada mööda hakkavad minema! See ei tähenda veel, et ehituskunst siin või seal ei looks mõnda ilusat Monumenti, mõnda üksikut meistriteost. Trükikunsti valitsuse ajal võidakse aeg-ajalt küllalt veel püstitada monumente, mida, ütleme, ehitab terve sõjavägi ühtesulatatud suurtükkidest, nagu arhitektuuri võimu ajalgi sün- 179 disid liiased ja Romancerod, Mahäbhäratad * ja Nibelungid *, mida kogu rahvas lõi üksikuist kogutud ja kokkusulatatud katkendeist. Geniaalne arhitekt võib küll ka kahekümnendal sajandil ootamatult esile ilmuda, nagu Dante ilmus kolmeteistkümnendal sajandil. Kuid arhitektuur ei muutu enam ühiskondlikuks, kollektiivseks, valitsevaks kunstiks. Inimkonna suurt poeemi, suurt hoonet, suurt teost enam ei ehitata, teda trükitakse. Ja kui edaspidi arhitektuur peaks juhtumisi uuesti virguma, siis ei muutu ta enam valitsejaks
annaabi.ee 
