tasakaalukust ja mõistust. 3 Daniel Goleman Daniel Goleman (sündis 1946 Californias Stocktonis) on USA psühholoog, emotsionaalse intelligentsuse (tundetarkuse) kontseptsiooni propageerija. Ta on saanud doktorikraadi Harvardi ülikoolist. Ta oli Harvardi ülikooli kliinilise psühholoogia õppejõud, toimetas ajakirja Psychology Today ning on aastaid toimetanud ajalehe New York Times psühholoogia ja neuroteaduste rubriiki. Ta sai kuulsaks 1995 ilmunud raamatuga "Emotsionaalne intelligentsus". Selles rõhutab ta, et akadeemilise võimekuse (IQ) kõrval etendavad inimese toimetulekus suurt osa emotsioonidega seotud võimekused. Tähtsad on isiksuseomadused: algatusvõime, empaatia, kohanemine ja veenvus. Goleman, emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerijana, pakub asutuste ja firmade juhtidele nõuandeid, kuidas läbi parema suhtlemise töö tulemusi parandada. Teosed:
neuroneid taastada ja täita. Diagnostiline. Võimalikuks peetakse, et traumeerivad unenäod toimivad mõne tõsise füüsilise haiguse hoiatussignaalidena. Robert C. Smith selgitas välja, et unenäod võivad haiguse saabumisest varases staadiumis teada anda. Nimelt leidis ta, et paljud patsiendid, kel oli südamehaigus, olid unes näinud surma või suhete purunemist, kuigi nad tol ajal veel oma haigusest ei teadnud. Elukogemuse tekitamine. Neuroteaduste professor Robert Vertes väidab, et tänu unenägudele ei lange magav aju lõplikku teadvusetusesse või isegi surma. Tema sõnul on aju une ajal kooma-taolises seisundis ja unenägude nägemine võimaldab olla aktiivne. (Guiley 2009: 16-17) 4 2. PROBLEEMID UNEGA 2.1. Unetus Unetus on laialt levinud probleem, mille esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes
· 1mm3 inimese ajus on mitu kilomeetrit aksoneid ja dendriite · Üks neuron võib olla kontakis 10,000 neuroniga, keskmiselt 1000-ga Ilma sünapsita on neuron "surnud" Neuronite omadused Võtta vastu, integreerida ja edasi saata signaale Kasutatakse elektrilist ja keemilist signaali Signaali ülekannet saab moduleerida (arvuti!) Kontaktide arvu saab muuta (arvuti) Mälu põhineb signaali ülekande moduleerimisel ja sünapsi struktuuri muutmisel Kuidas rakendada neuroteaduste saavutusi? · Arstiteaduses haiguste ravi · Tehnikas uued materjalid · Infotehnoloogias info ülekande uued tavad; info säilitamine ja töötlemine · Juhtimises Võimalikud rakendused · Uued materjalid info ülekandeks · Uued materjalid isolatsiooniks · Uued ülitugevad materjalid · Uued printsiibid infoülekandeks · Uued põhimõtted info säilitamiseks · Uued põhimõtted info töötlemiseks Neurodegeneeratiivste haiguste puhul närvirakud
emotsionaalse reaktsiooni mõjul tekkinud kognitiivse defitsiidi struktuurile, samuti saab sellest lähtuvalt anda põhjendatud hinnanguid isiku toimetulekupiirangutele selles situatsioonis. Inimese käitumist mõjutab oluliselt mitte ainult tugeva emotsionaalse reaktsioon vallandumine, vaid ka adekvaatse emotsionaalse reaktsiooni puudumine. Emotsionaalsete reaktsioonide (samuti nende puudumise) mõju inimese käitumisele sotsiaalsete suhete tasandil on neuroteaduste oluliseks uurimisteemaks. Emotsionaal-käitumuslik düsregulatsioon eeldatakse olevat püsiva delinkventse käitumise oluliseks alusfaktoriks. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga;
1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu 4) suureneb inimressursiga tegelemine: kuidas in end tunneb. Töötajat epab hoidma ja arendama, et ta annaks võimalikult hea kasuteguri
Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inim-ühiskonna tarbeks, oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Lisaks tunnetusteooriale on filosoofilise psühholoogia olulisteks probleemideks filosoofiline antropoloogia ning vaimseid protsesse uurivate neuroteaduste metodoloogia. 4. Teaduslik psühholoogia- on kõige hilisema tekkeajaga. Eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine (sh matemaatilis- statistiliste kriteeriumite alusel) ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul, kui eeltingimused on samad. Kui varasemates
teatud loodusnähtused, vaieldakse vastu, kasutades argumendina seda, kuidas kõnelevad ebausklikud inimesed. Eliminatiivmaterialistide järgi seostab samasusväide sama asja aegunud ja areneva seletuse. Need kaks seletust ei pea olema vastastikku tõlgitavad, ka ei tähenda see, et kõik x-le omistatud omadused oleksid omistatavad ka y-le. Lause “Aistingud on ajuprotsessid” sarnaneb lausega “Seestumus deemonitest on hallutsinatoorse psühhoosi vorm”. Üks seletus vahetab välja teise. Neuroteaduste arenedes toimub mõisteline revolutsioon, mille lõpptulemusena elimineeritakse mentaalsed terminid. Uskumuste, soovide ja aistingute saatus on eliminatiivmaterialismi järgi analoogne flogistoni ja deemonite saatusega. Tuleb aeg, mil me enam lihtsalt ei vaja selliseid hüpoteese. Vaim ja keel/teooria. Sellisele eliminatiivmaterialismile on vastu vaieldud, lähtudes arusaamast, et kogemus ei ole ainult keeleline või mõisteline; et kogemuse kohta käivate teooriate muutudes meie kogemus
naabererialade ajakirjad: • Meta (www.erudit.org/revue/meta/) • Fachsprache (www.fachsprache.net/) • Hermes (bcom.au.dk/research/publications/journals/hermes/) • International Journal of Lexicography (ijl.oxfordjournals.org/) • Journal of Pragmatics (www.journals.elsevier.com/journal- of-pragmatics/) Harvem ilmub terminoloogiateemalisi artikleid mitmesugustes kognitiiv- ja neuroteaduste, psühholoogia, korpuslingvistika ja keeletehnoloogia ajakirjades. Sageli viidatakse ka järgmiste konverentside kogumikele: • Terminology and Knowledge Engineering • Terminology & Ontology: Theories and applications • Nordterm • Terminologie et Intelligence Artificielle • European Symposium on LSP 10 Objektid, mõisted ja terminid
annaabi.ee 
