stabiilsust lõhkuda - millised muutused valguses, riietuses, juustes jne tekitavad inimestel erinevat mäletamist ning kuidas see mõjutab igapäevaelus kui inimesed muudavad päevast- päeva oma välimust? Kuigi praegune uurimustöö aitab mäletamist iseloomustada on meil siiski palju suuri avatud küsimusi mis see mäletamine täpsemalt on. Mäletamine on uus ja piisavalt tasakaalukas teema tuleviku-uuringuteks nii psühholoogias, tehisnägemises kui ka neuroteaduses. Isiku mäletamine võib olla kasulik vahend kuritegudega seotud rakendustes, parandamaks pealtnägijatel isikute tuvastamist (nt mõistes mäletamisel kahtlusaluse näo kõrvalekallete osatähtsust) või kahtlusaluste tuvastamise valiku tegemisel (nt asetades inimesed mäletatavuse järgi ritta). Dünaamilised mäletamise ennustamise algoritmid võivad olla abiks näitlejate valimisel esinemisproovi videote järgi või aidata teenindajatel meelde
kas saab midagi tõsikindlalt teada • Teaduseid õppides avastas üha rohkem oma teadmatust • Hindas koolides õpetatavat • Aga olemasolev teadmine ei vasta tõsikindluse nõuetele 5. HING JA KEHA • Kas inimesel esineb keha kui ka vaim? Kuias keha ja vaim omavahel seotud? • Dualism - inimesel on keha ja vaim, mis mõjutavad teineteist DESCARTES ON • Monism - füüsilised tähtused on ühtlasi vaimunähtused või ka vastupidi • Nt. tänapäeva neuroteaduses on seisukoht, et meil on olemas ainult keha ning hinge asemel on üksnes neuroloogilised protsessid ehk ajust toimuvad muutused • Subastants - miski, mis enda olemasoluks ei vaja midagi muud peale iseenda • Atribuut - omadus, mis on asjale iseloomulik ja lahutamatu substantsist • Moodused/viisid - atribuudi avaldumisvormid või avaldumisviisid • Kahe subsantsi õpetus - inimeses on teineteisest selgelt erinevad aine (keha) ja hinge (vaimu) tasandid
4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P. Grice’i maksiimid: kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid (quality, relation, quantity, manner)
aktivatsioon püsib ka siis kui olukord järsku muutub, vahendavad sens sisendite ajju jõudmist, kontrollivad õppimist - loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. - pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, noradre. Amügdalas tekib impulss, prefront korteks kontrollib ja surub alla.
lokalisatsioonist (ajus), nt Luria D) teooria lapse kognitiivse arengu seaduspärasustes. (Piaget) PsL ja Filosoofia. Filosoofia on teaduste teadus. Kuidas on korras terminoloogia+ Kas pks või teine teadus on reaalne? Filsoofia teine nimetus on mõtteteadus. Püüab välja selgitada ühiskonna tunnetusprotsesside (looduse arenduse?) üldisemaid seisukohti. Kas see, mis me peas timub, on reaalne või materiaalne? Tänapäeva neuroteaduses ütleb, et see on seotud materiaalsete neuroprotsessidega. Saaame mõista seda, mille kohta meil baasteadmised on olemas. Kuidas siis ikka last õpetada kõnelema ja kõnet mõistma? Filosoofia sotsiaalne pool tegeleb kultuuriprobladega, suhtlusprobladega jne. PsL ja keelefilosoofia. Kirjleda kus on keeleüksuse tähendus ja selle pragmaatika. See on probleemiks. Armastus kust ma tean,et ma kedagi armastan. Vastavus tegelikkusele. KAS see, mis räägime on tõde või ei ole tõde.
neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli. Nüüdisaegne neuroteadus 81 peab aju rütme väga olulisteks, sest neid seostatakse mälu, tähelepanu, teadvuse ja isegi aju üldiste funktsioonidega nagu näiteks integreerimise ja ennustamisega. Näiteks neuronite rütmilised võnkumised kontrollivad aju neuronaalset erutatavust. Pealegi neuronite rütmilisi võnkumisi nimetatakse neuroteaduses ostsillatsioonideks. Näiteks ostsillatsioonid mõjutavad seda, et kuidas võnkuvad neuronid võtavad vastu sisendit. Ka aju poolt tehtavad ülesanded ja selle seisundid on seotud aju enda rütmide mustriga. See tähendab näiteks seda, et rütmid, mille sagedused on üsna suured, toimuvad järjepidevas mooduses. See aga annab võimaluse kiiresti reageerida keskkonnast tulevatele ärritajatele. Kuid sellised rütmid, mis on küllaltki madalate sagedustega, toimuvad aga just rütmilises mooduses
Neuroni aktiivsus tähendab neuroni laenglemist ( neuron saab laengu ehk neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli. Nüüdisaegne neuroteadus peab aju rütme väga olulisteks, sest neid seostatakse mälu, tähelepanu, teadvuse ja isegi aju üldiste funktsioonidega nagu näiteks integreerimise ja ennustamisega. Näiteks neuronite rütmilised võnkumised kontrollivad aju neuronaalset erutatavust. Pealegi neuronite rütmilisi võnkumisi nimetatakse neuroteaduses ostsillatsioonideks. Näiteks ostsillatsioonid mõjutavad seda, et kuidas võnkuvad neuronid võtavad vastu sisendit. Ka aju poolt tehtavad ülesanded ja selle seisundid on seotud aju enda rütmide mustriga. See tähendab näiteks seda, et rütmid, mille sagedused on üsna 75 suured, toimuvad järjepidevas mooduses. See aga annab võimaluse kiiresti reageerida keskkonnast tulevatele ärritajatele
''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks kui mõnede neuronite võrgustik lakkab toimimast või ei ole enam kontaktis teiste neuronite võrgustikega, siis inimene reeglina kaotab midagi enda mälust, kogemustest jne. Neuronid ei ole lihtsalt bioloogilised üksused närvikoes. Need on nagu infoväljad. Neuroteaduses on levinud arusaam, et igasugusel ''mälestusel'' või ''teadmisel'' on koes oma kindel neuron või neuronite võrgustik. Mõned neuroloogid on arvamusel, et kui inimene teab näiteks oma enda vanaemast, siis selle kohta on tal olemas neuronid peaajus. Just niimoodi ilmnebki neuroni kui infovälja olemus. Närvirakk ehk neuron omab infot millegi või kellegi kohta. Järgnevalt vaatame lihtsalt ühte keemilist võrrandit:
annaabi.ee 
