transpordis mitmete teiste aminohapete ja Trp vahel ning Trp sattumine ajju väheneb. Miks põhjustab süsivesikute tarbimine unisust? Süsivesikute tarbimine põhjustab unisust, sest see stimuleerib INS vabanemist ja INS põhjustab aminohapete suurenenud elimineerimist verest ja intensiivsemat haaramist lihaskoerakkudesse. See viib aminohapete taseme langusele veres, mistõttu Trp transport läbi HEB-i ajju on soodustatud. NOS organismis Neuronaalne (nNOS) närvikoes, Ca/kalmoduliin-kontrollitud, Indutseeriv (iNOS) makrofaagides, Ca/kalmoduliin-mittekontrollitud, Endoteliaalne (eNOS) endoteelis, Ca/kalmoduliin-kontrollitud.
Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente integreeriv ja kordineeriv alge (eesmärgid) neuronaalne alus "No brain, no personality" interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid personoloogia (personology) indiviidi ja keskkonna interaktsioon a) toiming (proceeding) - lühike interaktiivne episood (subj.-obj; subj.-subj.) internaalne (unistus, planeerimine) eksternaalne (suhe, muutus) b) toimingute ahel (serial) - abielu, karjäär c) toimingute plaan (serial programs) - eesmärgid ja struktuur (hierarhia)
Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente integreeriv ja kordineeriv alge (eesmärgid) neuronaalne alus "No brain, no personality" interaktsioon · kirjeldamise ühikud indiviid personoloogia (personology) indiviidi ja keskkonna interaktsioon a) toiming (proceeding) - lühike interaktiivne episood (subj.-obj; subj.-subj.) internaalne (unistus, planeerimine) eksternaalne (suhe, muutus) b) toimingute ahel (serial) - abielu, karjäär c) toimingute plaan (serial programs) - eesmärgid ja struktuur (hierarhia)
depolümeriseeruvad, häirides see läbi mikrotuubulitel põhinevat aksonaalset transporti. 8 Aksonaalse transpordi mitte funktsioneerimise tõttu on raskendatud valkude eksport närviraku kehadest distaalsemale ning ka vajalike ainete nagu näiteks troofiliste faktorite liikumine vastupidises suunas aksoni terminaalidest. See viib omakorda neuronite enda funktsiooni häirumiseni või isegi hukkumiseni. Tekkinud neuronaalne düsfunktsioon ja degeneratsioon omakorda võivad viia Alzheimeri tõve tekeni või süvenemiseni. Tau fosforüülimise ulatust reguleerivad ensüümid, mis siis lisavad või eemaldavad fosfaatjääke. Nagu A oligomeerid, on ka ebanormaalse tau molekuli vaheproduktide aggregaadid tsütotoksilised ja kahjustavad kognitiivset funktsiooni.7 Parkinsoniga frontotemporaal dementsia puhul on leitud rohkem kui 30 tau mutatsiooni 17. kromosoomis.
Akso-dendriitse sünaptogeneesi mudel Dendriidi filopoodid kontakteeruvad aksoniga, aksoni harud dendriidiga, kas spetsialiseerunud kohaga või mitte. Kohalik valgusüntees dendriidis – oluline. Sünapsid tekivad ja kaovad ka täiskasvanud neuronitel. Sünapsid tekivad ja kaovad ka täiskasvanud neuronitel.Neuronite diferentseerumine: neutraalsed geenid või valgud: ioonkanalid, neurotransmitterite sünteesiensüümid ja retseptorid, sünaptilised valgud, neuronaalsed tsütoskeletivalgud (neuronaalne tubuliin TUJ1, neurofilamendid), neuronite adhesioonimolekulid. Üks ”master factor” mis osaleb neuraalse ja mitteneuraalse määramisel: REST. REST ja NRSF. Surub maha neuraalsete geenide avaldumise. Mitteneuraalsetes rakkudes tuleb neuraalsed geenid maha suruda. Mitteneuraalsetes kudedes, koos ko-repressorvalguga Co-REST seondub neuraalsete geenide kromatiinile, värbab kromatiini modifitseerivaid valke- püsiv neuraalsete geenide repressioon
- Aktiivne – indiviid valib aktiivselt keskkonda mis sobib enim tema pärilike omadustega (teismeline otsib aktiivselt endaga sarnaseid sõpru) - Evokatiivne – geneetiliselt päritud omadused tekitavad teistes inimestes mingi reaktsiooni (so keskkond) (pärilikult kõrge neatiivse emotsionaalsusega laps tingib vanematelt järsema ja külmema käitumise) - GxG, GxE, plastilisus (isegi kui asjad ei ole hästi läinud on ajul võimalik korrektuure teha) 9. Aju neuronaalne areng embrüol ja ka hiljem, keskkonna mõju aju arengule - KNS hakkab arenema 2-nädalaselt Sünapsite teke – närvirakke täiskasvanutel ei teki aga sünapseid (närvirakkude ühendusi) tekitada saab elu lõpuni. Isegi kui tahame laisad ja lollid olla, siis aju ei ole aktiivne ja sünapsid surevad aga päras tekivad jälle uued. Keskkonna mõju – isolatsioonis kasvades ei teki eriti jätkesid ja ühendusi. Ajumahu
mälusüsteemid võimelised. Ajarännaku teeb võimalikuks varasema individuaalse kogemuse taaskogemine, mida vahendab autonoeetiline teadvus, ning sarnase kogemuse projitseerimine tulevikku.Episoodiline mälu tekkis hiljem kui teied mälusüsteemid, ta on unikaalselt inimlik ja kujuneb välja alles hilises lapsepõlves . Selle mälusüsteemi töö sõltub semantilisest mälust ja teistest mälusüsteemidest. Seepärast on tal ühine neuronaalne ja tunnetuslik alus teiste süsteemidega, kuid lisaks sellele on tal erilisi omadusi ja mehhanisme, mis puuduvad teistel süsteemidel. On mitmeid teisi mõisteid, mis on seotud episoodilise mäluga. Neist kõige sagedamini kasutatavad on autobiograafiline mälu, isiklik mälu, allikamälu ja kontekstimälu. Nende valik sõltub kasutaja teadmistest, ajaloost, kavatsustest ja eelistustest.
eristatav) William James: igaüks teab mis on tähelepanu. Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korragakäepärase objekti või mõtteahela hulgast TP – valik infotöötluses; tähendab automaatselt seda, kui on valik siis on sinna ka mälu kaasatud sest meil on millegi vahel valida. Tähelepanu TP tagajärjed: - Eelistöötlus - Suurem/tugevam neuronaalne vastus - Parem mälusooritus - Tähelepanu ümberlülitamine võtab umbes 100ms - Tähelepanu efektid modaalsusspetsiifilistelt aladelt - Afektiivne töötlus on automaatne TP võib muuta protsessi: taktiseadja-koguja mudel subjektiivse aja kulgemises Tähelepanu teemad TP uurimine väga edukas, kuid kannatab enamike laboriuuringute hädade käes: uuritakse pigem seda, mida saab, kasutatakse kunstlikke instruktsioone ja stiimuleid Kahte liiki tähelepanuprotsesse
PROTSEDUURILINE (oskused, harjumused)- Striatum, ASSOTSIATIIVNE ÕPPIMINE (klassikaline ja operantne tingimine)- Amygdala/ Cerebellum Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälumoodulid on organiseeritud. Kuni 20.saj keskpaigani arvati, et mälu on unitaarne (ühtne). Praeguseks on palju empiirilisi tõendeid, et on erinevad allsüsteemid. Peamisteks tõenditeks on: funktsionaalne lahknevus (sh funktsioonide valikuline väljalangemine), ja erinev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →) Seega on õigustatud erinevatel alustel liigitused: materjali säilimise aja alusel (lühimälu e töömälu ja pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu)
DISPOSITSIONILINE LÄHENEMINE HENRY A. MURRAY (1893-1988). Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. Psühhodünaamiline: vajadused, projektsioonid, ajatelg. Klassifitseeriv: dispositsioonid=vajadused ja motiivid. 37 vajadust. METODOLOOGIA: Isiksus. Teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi „the history of the personality is the personality.“ Kirjeldab korduvaid käitumise elemente. Integreeriv ja kordineeriv alge (eesmärgid). Neuronaalne alus (no brain, no personality). Interaktsioon. Kirjeldamise ühikud: indiviid, personoloogia, indiviidi ja keskkonna interaktsioon. - toiming – lühike, interaktiivne episood (subj-obj., subj-subj). Internaalne (unistus, planeerimine), eksternaalne (suhe, muutus). - toimingute ahel (serial) – abielu, karjäär. - toimingute plaan (serial programs) – eesmärgid ja struktuur (hierarhia). vajadused – eesmärgid.
parajasti siis, kui ta kõrvetab oma näpud ära ja selle tagajärel liiguvad teatud ärritused teatud ajupiirkonda, kus neid töödeldakse. Sellisteks inimese vaimuseisundite elamussisudeks nimetatakse kvaalideks. Kvaale on nimetatud ka fenomeniliseks teadvuseks. Peale kvalitatiivse elamussisu on olemas ka intentsionaalne struktuur, mis seisneb mõtete sisus ja nende tõeväärtustes. Näiteks teletorn on 314-ne meetri kõrgune, kuid kuidas peaks ajus olev neuronaalne aktiivsus käima teletorni kohta ja kuidas seletada seda, et antud teletorni kõrgus on õige või väär? Põhimeeleolud ja põhihoiakud on eranditeks nagu näiteks põnevus ja pessimism. Intentsionaalsuse probleemi on püütud lahendada nõnda, et neuronaalne protsess käib X-i kohta parajasti siis, kui ta on teatud kausaalses suhtes X-ga ( Jerry Fodor ) või kui ta on X-i usaldatav indikaator ( Fred Dretske ) või kui protsessi evolutsioooniline funktsioon on inditseerida X-i ( Ruth
annaabi.ee 
