esiletulevat tuumakest Aksoni · Tsütoplasma sisaldab Nissli küngas substantsi, Golgi kompleksi, Akson Nissli mitokondreid, substants mikrofilamente, mikrotuubuleid, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiidide sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid Nissli substants · = Nissli kängud, kromatofiilne substants, tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid Neurofibrillid ja neurofilamendid · Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude
137. Närvikoe jagunemine: Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid - nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. Neurofibrillid on neuronite spetsiifilised erutust juhtivad struktuurid 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse (jätkete arvu järgi): a) ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit.
Rakul on jätked. Tuum on suur, ümar ja sisaldab selegelt eristuvat tuumakest. Tsütoplasmas on nissli substants, erinevad organellid( palju mitokondreid), mikrofilmanedid, tuubilid, lüsosoomid, sisalsdised. Jätked: lühemad hargnevad jätked on dendriidid, algus osas mitte hargnev jätke on akson. Suurus on varieeruv väikeAjukoore sõmerrakud on 7-8mikrom., hiidpüramiidrakud suuraju koores 80-120 mikrom. Spestiifilised struktuurid tsütoplasmas: nissli substans, neurofibrillid ja- filamendid. Nissli substans: meenutab tiigrinaha mustrit. Aksonis ja selle algusosas nissli substantsi pole. Nähtav perikaarünoi ja dentriidi proksimaalses osas. Nähtav granulaarse Erina. Neurofibrillid pikanevad perikaarüuniosj jatketes, nii aksonis kui dendriitides. Inkiusioonid: lipiiditilgad metaboolne reserv, glükogeen nähtav gliiarakkkudes, melaniini sõmerad närvirakkudes asju teatud osades, lipofustiin kollalkaspruun kulumispigemnt, vanemal inimesel rohkem.
Kogu koega läbi viidud keemiline töötlemine on laiemalt võetud histokeemia. Kuid kitsamalt mõeldakse selle all neid keemilisi reaktsioone, mis toimuvad erinevate ainete tuvastamiseks koelõikudes, mida enamasti nimetatakse lihtsalt rakkude värvimiseks või kontrasteerimiseks, sest töötlemata koe kontrastsus on väga väike. Segavad faktorid Lõikamisel tekkinud moonutused, fikseerimisel tekkinud moonutused , Artefaktid – igasuguse töötluse käigus tekkinud tehislikud struktuurid nt. Neurofibrillid Klassikalised rakkude või kudede värvimised * hematoksüliin ja eosiin(HE) – kõige enam kasutatud histoloogiliste värvide kombinatsioon. Hematoksüliin värvib tuumad siniseks. Seondub hästi tuumavalkudega(arginiinrikaste histoonidega) kuid võivad värvuda ka mõned tsütoplasmavalgud. Eosiin värvib eosinofiilsed struktuurid, põhiliselt tsütoplasmas, erinevat tooni punaseks, roosaks või oranziks. *Massoni trikroom – sobib hästi rakkude eristamiseks ümbritsevast rakuvaheainest.
120) Närvikoe ehitus? Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 121) Närviraku ehitus (jätkete ülesanded)? Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: DENDRIIDID nende kaudu tuleb erutus närvirakku. NEURIIDID e. AKSONID nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. 68 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit
Spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks. Teistest rakkudest eristab jätkete olemasolu – akson ja dendriidid. Neuroni moodustavad rakukeha (perikaarüon) ja jätked. Perikaarüon sisaldab rakutuuma ja tuumakest. Neuroni tuum on ümara kujuga ja pakineb rakus tsentraalselt. Neuron on kõrge aktiivsusega ja tsütoplasma sisaldab palju organelle, Nissli substantsi, Golg kompleksi, mitokondreid , vabad ribosoomid (sünteesivad pidevalt uusi valke), ER, neurofibrillid (tsütoskeleti elemendid) jne. Nissli substants – suurte dendriidide algusosades tsütoplasma piirkond, mille moodustavad erineva suurusega kängud. Kängud puuduvad aksonites ja aksoni künkal. Iseloomulik tiigrinahka meenutav muster – trigoidsubstants. Rakukehal võib olla üks pikem jätke (akson) ja mitu lühikest jätket (dendriidid). Dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas. Akson juhib signaale rakukehast eemale. Akson – neuroni kehast väljuv mittehargnev jätke
67 121) Närviraku ehitus (jätkete ülesanded)? Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: DENDRIIDID – nende kaudu tuleb erutus närvirakku. NEURIIDID e. AKSONID – nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit 3) PSEUDOUNIPOLAARNE NEURON (spinaalganglionides), mille kehast algavad ühise tüvena kaks jätket
melaniini, glükogeeni ja lipiide – vabad ribosoomid neuronite kehas sünteesivad pidevalt uusi valke ja suunavad neid neuronite jätketesse kasutatud valkude asemele Neuronite perikaarüonis ja suurte dendriitide algusosades paikneb kromatofiilne substants (Nissli substants/ tigroidsubstants), mille moodustavad erineva suurusega kängud – kängud puuduvad aksonites ja aksoni künkal Neuronite perikaarüonis ning jätketes paiknevad fibrillaarsed struktuurid – neurofibrillid Tegemist on tsütoskeleti elementidega – mikrofilamentide, neurofilamentide ning mikrotuubulitega Mikrotuubulite põhiülesandeks on neuronite ja eriti jätkete kuju toestamine Neuronite kehast väljapoole kulgevad pikad jätked, mis on moodustunud peentest tsütoplasma kiududest Üks, mittehargnev jätke kannab nimetust akson Hargnevaid jätkeid, mida võib olla üks või mitu, nimetatakse dendriitideks
120) Närvikoe ehitus? Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 121) Närviraku ehitus (jätkete ülesanded)? Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: DENDRIIDID nende kaudu tuleb erutus närvirakku. NEURIIDID e. AKSONID nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. 67 122) Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel? JÄTKETE ARVU JÄRGI JAGUNEVAD: 1) AINUJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), mille kehast lähtub ainult 1 neuriit 2) KAHEJÄTKELINE NEURON (silma võrkkestas), millel on 1 dendriit ja 1 neuriit
annaabi.ee 
