defineerib kui kangekaelset valeusku vaatamata kaalukatele vastukäivatele tõenditele. Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel, et inimese spetsiifilisi geene - geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks. Autoriks geneetik Dean Hamer (USA) oma 2005 a. raamatus The God Gene: How Faith is Hardwired into our Genes. Kas antiteadus? Jumala geeni olemasolu põhjendatakse käitumisgeneetiliste, neurobioloogiliste ja psühholoogia-alaste uurimistulemustega. Hüpoteesi põhiargumentideks esitatakse: o Spirituaalsust saab kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega; o Spirituaalsus on osaliselt päranduv; o Osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19. kromosoomis; o Geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise; o Spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimist, mis annab neile eelise
Ei ole selge, mis mõjutab vägivaldse käitumise muutumist indiviidi elu jooksul. Vägivaldse käitumise neurobioloogilisteks alusfaktoriteks eeldatakse olevat emotsionaalse ja käitumusliku regulatsiooni häirumist ning kognitiivsete võimete defitsiiti. 5 4. Vägivaldse ja õigusrikkuva käitumise seos vanusega: kaasaegsed neurobioloogilised uurimussuunad Neurobioloogiliste uurimuste tulemused vägivalla põhjuste kohta: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Vanuse seos agressiivsusega
uskujatel infektsioonil mentaalsete parasiitidega - Mäluviirussed – jumal ja usk on viirused, nende kogumid analoogial geenide kogumiga moodustavad usu, uskumused, religiooni ja kultuuri muud komponendid Jumala geen Jumala geeni hüpotees põhineb oletusel et inimese spetsiifilisi geene – geen VMAT2 loob eelsoodumuse spirituaalseks ja müstiliseks käitumiseks - Jumala geeni olemasolu põhjendatakse käitumisgeneetiliste, neurobioloogiliste ja psühholoogia-alaste uurimistulemustega, Argumentiteks esitatakse: 1. Spirituaalsust saba kvantitatiivselt mõõta psühhomeetriliste määramistega 2. Spirituaalsus on osaliselt pärandub 3. Osa sellekohasest päritavusest on seostatav geeniga VMAT2 inimese 19 kromosomis 4. Geen VMAT2 toimib läbi monoamiini taseme alandamise 5. Spirituaalsetel inimestel on kaasasündinud optimism mis annab neile eelise
Suur edu lihtsate süsteemide uurimisel. Keerulisema käitumise puhul väga töömahukas ning ei pruugi olla mõtekas, sest keeruliste süsteemide puhul on palju faktoreid, mis mõjutavad. 2)musta kasti meetod - mõjutades erinevalt selle sisendeid (näiteks stimuleerides looma meeleelundeid mingi ärritajaga), uuritakse, millised on vastavad väljundid (käitumine). “Musta kasti” meetodit peetakse kasulikuks nn. pilootetapiks ka enne neurobioloogiliste meetodite rakendamist. Puudus – ei pruugi olla piisavalt täpne. K. Lorenzi „psühhohüdrauliline“ mudel, sellest tulenevad põhiennustused. Klassikalise motivatsioonimudeli realistlikkuse küsimus. Mudeli põhimõte on see, et koguneb sisemine energia, mis vallandub, kui lisada signaalärritaja ning edasine käitumine on fikseeritud. Mida rohkem energiat, seda intensiivsem käitumine. Ennustused: käitumine akumuleerub, ammendub ja summeerub
See oli erinenev lähenemine ebbinghausi ,,puhta mälu" uuringutest. TÄNAPÄEVA ÜLDSEISUKOHAD Mälu kaks suurt neurobioloogilist alust: 1. DNA/RNA 2. närvivõrgustike erutus- ja pidurdusvõime mustri muutumine; viimane tugineb sünaptiliste efektide muutmisel ja rakumembraani erutuvuse pikaajalistel muutustel (sh lokaalselt): + struktuurimuutused vs protsessi edasikestmine. Mälu pole üks eristamatu terviknähtus, vaid on olemas mitmed erinevad mölusüsteemid oma kindlate ülesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega Mälu ilmneb mälutegevuses, protsessides; ilmneb tema kasutamisel (pole ,,konteiner ladustatud asjadega") Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks (taju, kujutlus, mõtlemine). Tuleb eristada mälus olemasolevat (available) informatsiooni ligipääsetavast informatsioonist. Võimalik inf ehk põhimõtteliselt olemasolev on tunduvalt suurema mahuga võrreldes sellega mida me saame kogu aeg kasutada
isikupäraste mõtete ja eelnevate assotsiasioonide mõju mälutestides) Tänapäevase üldseisukohad: Mälu kaks suurt neurobioloogilist alust: (I) DNA/RNA,(2) närvivõrgustike erutus-ja pidurdusvõime mustri muutumine;viimane tugineb sünaptiliste efektide muutmusel ja rakumembraani erutuvuse pikaajalistel mutusel (sh lokaalselt); + struktuurimuutused vs protsessi edaskestmine Mälu pole üks eristamatu terviknähtus,vaid on olemas mitmed erinevad mälusüsteemid oma kindlate ülesannete,neurobioloogiliste aluste ning omadustega Mälu ilmneb mälutegevuses,protsessides;ilmneb tema kasutamisel (pol ,, konteiner laudustatud asjadega") Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks( taju,kujutlus,mõltemine) Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast,ligipääsetavast informatsioonist Meeldejätminine (omandamine,salvestamine)
Teiseks ka ruumimustrite ja seoste kujunemine ning struktuurimuutused, kindlasti on oluline ka protsessi edasi kestmine. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritusele järgneva peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. 2. Mälu pole mitte terviknähtus, vaid on olemas mitmed erinevad mälusüsteemid oma kindlate ülesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega. 3. Mälu ilmneb mälutegevuses, protsessides. Ilmneb mälu kasutamisel, kas teadvustatuna või mitte, siis alles kasutamisel saame teada mälust. (pole „konteiner ladustatud asjadega”). 4. Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks(informatsiooniliseks aluseks 5. Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast, ligipääsetavast informatsioonist.
“Musta kasti” meetod o klassikaline metoodika, mida endiselt väga palju kasutatakse o uuritavat looma käsitletakse nö musta kastina, mille sisemuses toimuvast midagi konkreetselt pole teada o mõjutades erinevalt selle „kasti“ sisendeid (näiteks mõjutades looma meeleelundeid mingi ärritajaga), uuritakse, millised on vastavad väljundid (käitumismustrid) o “musta kasti” meetodit peetakse kasulikuks nn pilootetapiks ka enne neurobioloogiliste meetodite rakendamist. K. Lorenz püstitas 1950.a. käitumise motivatsioonilise mehhanismi selgitamiseks nn psühhohüdraulilise mudeli. NB! See oli nö analoogmudel, mis ei eeldanud, et looma sees peaks olema täpselt selline mehhanism, vaid et justkui oleks seal järgnev mehhanism: juurdekogunev vedelik nõus = aktsioonispetsiifiline energia (ASE) vedruklapp = kaasasündinud päästikmehhanism kaaluvihid kaalukausil = signaalärritaja
annaabi.ee 
