Enamus ööpäevarütmidest on varasemas faasis „lõokestel“ vs „öökullidel“; nt ka melatoniini sekretsioon varasema algusega. Ühe ajupoolkera uni Ainult SWS puhul. USWS ilmneb, kui ühes ajupoolkeras registreeritakse ärkveloleku EEG-muster, teises SWS- aktiivsus. Mõnedel veeimetajatel (delfiinidel, vaaladesl, hüljestel ja merelõvidel), mõnedel lindudel (tüvi , kana). USWS neuroanatoomilised struktuurid ja neurofüsioloogilised protsessid on suuresti teadmata. Une funktsioon Metaboolse energia konserveerimine- säästa energiat (t on 1-2 kraadi vähem) suboptimaalsetes tingimustes. Neuraalne küpsemine. Närvisüsteemi taastumine. Mälu ja õppimise toetamine? REMi fn on unest taastumine?? Unenäod Sagedamini seotud REM-une faasiga, kuid võivad esineda ka NREM faasides
Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, elutüdimus- või suitsiidmõtted, unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg: * Prodromaalsümptomid mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus *Depressioon kestab keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D
selleks kulub teatud konsolideerumisaeg. See aeg on vajalik biokeemilisteks protsessideks, mis on püsimälju jälje (engrammi) moodustamise aluseks. Mälu tagavad muutused neuronitevahelistes sünapsilistes ühendustes, uute neuronivaheliste seoste kujunemine ja muutused neuroliigas (närvirakkude vahelises aines). Mälu kui psüühikanähtus on kõikide muude psüühiliste protsesside ja otstarbekate toimingute aluseks, siis on ka mälu neuroanatoomilised alused väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoor (ajukoore suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete keskustega), mammillaarkeha ja hipokampus. Mäluliigid Ajatunnuse ehk materjali mälus säilimise kestuse alusel eristatakse: - sensoorne mälu – funktsiooniks on väga lühikse ajalõigu (vähem kui 1 sekund) vältel säilitada tundeorganeist saabuva info töötlemistulemusi
(RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Värskelt tekkinud närvierutus ei fikseeru kohe, vaid selleks kulub teatud konsolideerumisaeg, mis on tavaliselt 10-15 min. Kui konsolidatsiooni perioodil aju talitust häirida, siis efektiivset mälujälge ei teki. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoor (ajukoore suured poolkerad oma mitmesuguste funktsionaalsete keskustega), mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel
ja reprodutseerimises (mälust taastamises või ,,ammutamises"). Mälu neurofüsioloogilised alused Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad
ja reprodutseerimises (mälust taastamises või „ammutamises“). Mälu neurofüsioloogilised alused Desoksüribonukleiinhapet (DNA) peetakse geneetilise ja päritava mälu kandjaks, ribonukleiinhapet (RNA) aga ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks ärritusele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised, hõlmates peaaegu kõiki aju struktuure. Tähtsamate hulgas ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Mälunähtuste klassifikatsioon ja lühiiseloomustus Mälunähtusi klassifitseeritakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks. Mäluprotsessid Meeldejätmine Meeldejätmine e omandamine on mäluprotsess, kus tegevuses saadud uus info kinnistatakse varem omandatud seostamise teel. Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad
edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Mälu tagavad muutused neuronitevahelistes sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused neurogliias (närvirakkkude vaheline aine) (Hebb uurinud neuraalseid aluseid õppimise ja teiste mälunähtuste juures arendas välja nn rakuansamblite teooria + Hebbi sünaps klassikaline närviprotsessi mehhanism) Mälu neuroanatoomilised alused on väga mitmekesised hõlmab peaaegu kõiki aju struktuure nt ajukoor, mammillaarkeha ja hipokampus. Mälunähtusi jagatakse mäluprotsessideks ja mäluliikideks Mälu põhiprotsessid: (ühtsed, vastastikuses suhtes, lähevad üksteiselt üle) 1) meeldejätmine e omandamine uus info kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel; mälu on determineeritud tegevusest info omandatakse teatud psüühilise tegevuse
mitte, siis alles kasutamisel saame teada mälust. (pole „konteiner ladustatud asjadega”). 4. Mälujälgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks(informatsiooniliseks aluseks 5. Tuleb eristada mälus olemasolevat informatsiooni juurdepääsetavast, ligipääsetavast informatsioonist. Kuna mälu kui psüühikanähtus on kõikide muude psüühiliste protsesside ja otstarbekate toimingute aluseks, siis on ka mälu neuroanatoomilised alused väga mitmekesised. Tähtsamate hulgas mainigem ajukoort, mammillaarkeha ja hipokampust. Kolm peamist protsesside ringi See eristus on üsna tinglik, sest kas midagi on meelde jäänud või mitte tuleb välja seda kontrollides, aga seda saab teha vaid reprodutseerides/testides jne, kus võib ilmneda infokadu. Uurides reprodutseerimisprotsessi, sõlmub selle efektiivsus küll meeldejätmisest. Me ei räägi mitte ainult ühest
annaabi.ee 
