Seega tööriided ja kontoritarbed ei ole erisoodustus, sõltumata hinnast. Isegi kui pastakaks on Parker, töötool maksis 2000 eurot või juhataja tööautona kasutatakse Porchet. Autodel on omaette reeglid, ettevõtte auto maksustamisest on kirjutatud siin. Erisoodustus peab olema töötaja jaoks rahalise väärtusega. Näide – tööandja maksis kinni raamatupidaja kudumiskursuse. Tööks see vajalik ei ole ja muidu oleks raamatupidaja ise selle kursuse oma netopalgast kinni maksnud. Järelikult erisoodustus. Kui autode teema praegu kõrvale jätta, siis erisoodustuseks loetakse: – eluasemekulude katmist (nt tasuta korter õpetajale), – lähetuskulude nõutud määradest ohtramat maksmist (nt luksuslik spahotell), – tavakliendiga võrreldes soodsama hinnaga või hoopis tasuta kauba või teenuse müümist, – tööga mitteseotud kindlustusmaksete maksmist (nt pensionikindlustus), – lubatust madalama intressiga laenu andmist,
d) jääkväärtus on väiksem kui 5% soetusmaksumusest 10. Millisest käibe summast alates peab ettevõte end registreerima käibemaksukohuslaseks: A) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 250000 kr. d) 500000 kr. e) 1000000 kr. 11. Mida tööandja ei tohi töötajalt nõuda töölepingu sõlmimisel a) isikuttõendavat dokumenti b) iseloomustust eelmiselt töökohalt c) tööraamatut d) diplomit või tunnistust kvalifikatsiooni või hariduse kohta 12. Firma arvestab 33%-list sotsiaalmaksu: a) netopalgast b) miinimumpalgast c) brutopalgast d) tulumaksuvabast palgast 13. Loetle ostu-müügilepingu tingimusi määratlevaid müügimomente: Vähemalt kolm 1) Ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse 2) ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud summa 3) Müüdud asja kvaliteet peab vastama lepingutingimustele 4) ui omandiõigus läheb ostjale üle enne asja
inflatsioon, et reaalselt jäi palgatõus märgatavalt napimaks. Palk on Eesti perede olulisim sissetuleku allikas (ca 65%), tähtsuselt järgmiseks sissetulekuks on pensionid (19%) ning erinevad toetused (7%). Individuaalsest tööst (eelkõige põllumajandusest) saadakse 4,5% tulusid, tulu muust ettevõtlusest annab ca 0,5% kogutuludest keskmisel perel. Keskmine vanaduspension on Eestis 2302 krooni (147 eurot), mis on ligikaudu 41% keskmisest netopalgast. Leian, et tööhõiveprotsent Eestis on üpriski hea. Murelikuks teeb asjaolu, et maal on vähe töökohti ning paljud maainimesed on läinud ja lähevad tööle linnadesse. Maale uute töökohtade loomine on aga raske, sest see on kulukam. Samas ei ole maal piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Ka teed on viletsad ja kaugus tähtsamatest transpordisõlmedest on ettevõtjatele sobimatu. Arvatavasti on Eesti töölised mujal maailmas konkurentsivõimelised.
Viis peamist Euroopa sotsiaalharta põhimõttet. Need põhimõtted peaksid tagama kõigile võrdse sissetuleku. Esimene on igaüks peaks olema suuteline teenima tööga oma elatist ning toetama oma perekonda. Üks põhilisimaid tingimusi on see,et on õigus ja tegelik võimalus töötada ning õigus ka palgale. Palk ei tohi olla alla elatusmiinimumi. Sotsiaalsete Põhiõiguste poolt kehtestatud minimaalne netopalk ei tohi olla madalam kui 60% keskmisest netopalgast. Eestis peaks see olema umbes 2100 krooni kuus. Teiseks palga juures ei võeta kahjuks arvesse pereliikmete- tarbijate arvu. Ega ka inimeste kodust äraoleku aega ja võimalus rahastada oma õpinguid. Sotsiaalharta sisaldab perekonna sissetulekute, elamispinna ja õppetoetuse olulisi standardeid, mis on vajalikud vaesuse ärahoidmiseks ja kõrvaldamiseks. Kolmandat põhimõtet tunnustati laialdaselt käesoleva sajandi alguses. Tänapäeval moodustab
1 p Sotsiaalkulud (sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud jne. Iga sisult õige vastus annab punkti. 3. Nimeta üks maksudest, millest moodustuvad Eesti riigieelarve tulud. 1 p Sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks. Lisaks laekub raha erinevatest aktsiisimaksudest (nt kütuseaktsiis, alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis jne) jm. Punkti annab mõne konkreetse maksu nimetamine. 3. Maksud 5 p 1. Mille poolest erineb brutopalk netopalgast? 1 p Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete mahaarvamist. Netopalk on töötasu, mille inimene saab kätte pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamist. 2. Mida tähendab ümbrikupalk? 1 p Ümbrikupalk on käest kätte makstud ametlikult vormistamata töötasu, millelt ei maksta riigile makse; on varimajanduse osa vms. 3. Nimeta üks maksu liik, mida üksikisik maksab riigile: 2 p 1) oma tuludelt:
4 Kui ühe valemi koostamine osutub liiga raskeks, lisa veerg, kuhu leida maksuvaba miinimumi ületav 5 Kui inimene saab tasu mitmest töökohast, siis maksuvaba miinimum rakendub vaid ühes kohas. Tul jah - rakendub; ei - ei rakendu 6 Seega on vaja kasutada if()-funktsiooni kas tulumaksu leidmiseks või maksustatav tulu leidmiseks (k 7 Tabeli alla erinevatesse ridadesse leia netopalgast (kasuta funktsioone): Maksimaalne palk (max) Minimaalne palk (min) Keskmine palk (average) Page 17 palgad Esimene Netopalk
II sammas kohustuslik kogunmisprintsiibil põginev pensioniskeem III sammas on vabatahtlikud kogumisprintsiibil põhinevad lisapensioniskeemid I sammas riiklik pensionikindlustus I samba ehk riikliku pensionikindlustuse sotsiaalpoliitiliseks ülesandeks vanadusea kindlustamisel on tagada kaitse vaesuse vastu rahvapensioni kaudu, samuti euroopa sotsiaalkindlustuse miinimumstandard (pension keskmiselt 40-45% isiku varasemast netopalgast) vanaduspensionide kaudu. I sammas koosneb sellisena tegelikult kahest kihist: a) riigieelarvest finantseeritavatest vanaduspensionidest, kui sissetuleku baas-tagatisest b) sihtotstarbelisest sotsiaalmaksust finantseeritavatest vanaduspensionidest. Eesti pensionisüsteemi I sammast iseloomustavad lühidalt : -kohustuslikkus -riiklik korraldus -jooksva finantseerimise printsiip -finantseerimise allikas tööandja sotsiaalmaks -hüvitiste osaline sõltuvus makstud sotsiaalmaksust
Sellel võimalik korraldada vähempakkumine. Kõik mis toimub riigi territooriumil on 1-riigisektor 2-eraomanduslik või 3-ühistuomanduslik sektor. Töökollektiivi omand. Kasum,mida ettevõte toodab idee järgi on seda suurem, mida rohkem kõik selle ettevõtte liikmed tunnevad, et kui nad teevad hästi, siis on see ka nendele kasulik. Anti töökollektiivile riigi poolt mingile ettevõttele kasutada ruumid koos sisustusega. Mida paremini nad töötasid, seda suurem oli nende palk. Netopalgast said 60-80%. Ülejäänud läks riskifondi. Riskifond oli iga töötaja kohta eraldi. Need olid nö hoiukontol. Iga inimene teadis, palju tal seal raha on. Rahvaettevõtte omand. Riik andis (88aastatel) tähtajatu lepinguga ettevõtte. Saksamaal 89 (Berliini müür) oli neid hästi palju. Majandusühing. Täisühing: Ajalooliselt kõige vanem. 1. Vara. Osanike rahalised või mitterahalised sissemaksed (osamaksud). Ühingu vara koosneb
II sammas kohustuslik kogumiskindlustus kirjeldab lihtsustatud valem, kus tuluallikad II samba sotsiaalpoliitiliseks eesmärgiks on peavad katma tervishoiukulutused aga ka elustandardi säilitamise tagamine, et teenuse pakkuja kulutused: summeeritult moodustaks sissetulek kahest TF + SI + UC + PI = P x Q = W x Z, kus kohustuslikust pensionisambast umbes 60% TF - maksude kaudu laekuvad ressurssid, varasemast netopalgast. SI kohustusliku solidaarse ravikindlustuse Eesti pensionisüsteemi II sammast kaudu pakutu, iseloomustavad: UC lõivud ja visiiditasud, kohustuslikkus PI vabatahtlikud või personaalsed eelfinantseerimise printsiip ravikindlustused riikliku regulatsiooniga haldamine P tervishoiuteenuste ja toodete hind,
§ 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus; samuti isik, kes on jõudnud vanaduspensioniikka või kellele on varem määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse § -s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension (Töötuskindlustuse seadus § 3). Palga arvestamisel aitab sind veebileht http://www.kalkulaator.ee/ Isiku kogumispensioniga liitumist kontrolli isikukoodi järgi www.pensionikeskus.ee Et kalkulaatoreid kontrollida pead oskama ka netopalgast brutopalka arvutada valemite abil. Järgmine võrrand on sulle abiks: 1b - (b - 144 - 0,02b-0,02b) x 0,21 - 0,02b - 0,02b = n 1b - 0,21b + 30,24 + 0,0042b + 0,0042b - 0,02b - 0,02b = n 0,7584b + 30,24 = n b = (n – 30,24)/ 0,7584 1b – (b – 144 – 0,02b – 0,02b= x 0,21 - 0,02b – 0,02b = 500
Nn eduactional holidays 3 a. neist 2 tasutud flat-rate, osal. töötamine lubatud. Väga vähe väikelapsi (2%) lastehoius. 1990ndad- Farewell to maternalism, naised tööle sest maksulaekumisi vaja, lastehoiuteenus areneb (+ 600 000 lasteaiakohta). Föderaaleelarve (esmakordne!)+ tööandjate subsiidiumid 2000ndad. Mõlemail vanemail õigus lapsepuhkusele, paindlikum. Kui puhkust kasutavad mõlemad, siis + 2 kuud. Vanemahüvitis 67% netopalgast 1 a. jooksul. Järeldus Bismarcki mudelile: Olulised muutused : lastepoliitikat serveeritakse majandusarengu võtmes, mitte sooline võrdõiguslikkus või sotsiaalabi, ka kristlikud ja muud parempoolsed parteid hakkavad reforme toetama (sh Merkel), subsidiaarsus väheneb, keskvõimu roll kasvab, konservatismi jooned jäävad, madalapalgalisi õhutatakse vanemapuhkusele (mis on madalalt tasustatud), kõrgemapalgalistel rohkem valikuid. Paindlikud hõivevõimalused
annaabi.ee 
