1 Mcal = 4,1868 MJ või 1 MJ = 0,2389 Mcal Mõõtühikute nimetused ja tähised: Kalor cal Kilokalor kcal 1kcal=1000cal Megakalor Mcal 1Mcal=1000kcal Dzaul J Kilodzaul kJ 1kJ=1000J Megadzaul MJ 1MJ=1000kJ Söötade energiasisalduse arvestamisel ning loomade energiavahetuses tehakse vahet mitme energialiigi vahel need on koguenergia ehk brutoenergia (ka põlemissoojus), seeduv energia, metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia, netoenergia. Koguenergia on mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda orgaanilise aine täielikul põlemisel. See nn põlemissoojus on füüsikaline suurus, mis ei sõltu loomast, kes seda sööta kasutab. See kogus energiat on talletunud sööda orgaanilises aines. Koguenergiat saab kõige täpsemini määrata söödaproovi põlemisel vastavas seadeldises, mida on hakatud kutsuma kalorimeetriliseks pommiks. Mõõdetakse ära põlemisel vabanenud soojuse hulk. Igal
koguenergia = (23,9 proteiinisisaldus (%) + 39,8 toorrasvasisaldus (%) + 20,1 toorkiusisaldus (%) + + 17,5 lämmastikuta ekstraktiivainete sisaldus (%) : 100 Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. seeduv energia = koguenergia – rooja energia Metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia – näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat. metaboliseeruv energia = seeduv energia – (uriini energia + gaaside energia) Netoenergia – energia, mida loom kasutab siseelundite ja lihaste mõningaks tööks magavas olekus ja mis eritub organismist toodangu – piima, munade, kehamassi juurdekasvus talletunud energiana. netoenergia = netoenergia elatuseks + toodangu energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ, siis sööda brutoenergia on suurem, neto madalam. 9) Veiste söödad.
Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on () seeduvad süsivesikud. Kergesti Kas mineraalelemendid ja vitamiinid on suure energeetilise väärtusega toitained? Jah Seeduv energia leitakse, kui? Brutoenergiast arvestatakse maha roojaga väljutatud energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ/kg, siis selle sööda netoenergia sisaldus on? Suurem? Na puuduse vältimiseks söödetakse loomadele? Keedusoola Katoriinist on loomad võimelised sünteesima? A-vitamiini Põhisöödalise söötmistüübi puhul on ratsioonis ülekaalus? Rohusöödad Millal kasutavad kehavarusid suuretoodangulised lüpsilehmad kõige intensiivsemalt? Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L
suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5 % kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. ENERGIA KATEGOORIAD Kogu ehk brutoenergia-100%: Rooja energia-35% Seeduv energia-65%: Uriini energia-4% Seedegaaside energia-8% Metaboliseeruv energia-53%: soojusejuurdekasv-12% Netoenergia-41%: Elatuse energia-22% Toodangu energia-19%: Piim-15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piimaning veiseliha tootmise tasuvus. Piima tootmishinnast moodustavad söödad 50...55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks talve- e laudaperioodil on: hein, põhk, silo, pere- ja väiksemates talufarmides
Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest!! Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. Metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia – näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat. Netoenergia – energia, mida loom kasutab siseelundite ja lihaste mõningaks tööks magavas olekus ja mis eritub organismist toodangu energiana. Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ, siis sööda brutoenergia on suurem, neto madalam!! 14 Veiste söödad. Talve söödad: hein, põhk, silo, juurviljad, kartul, õlle- ja piiritusetööstuse, jõusööt ja mineraalsöödad. Talvel kulub piimakilo kohta 250-400 g jõusööta.
8) Palavik kiirendab kõiki reaktsioone rakus 120% iga 10°C kohta. 9) Kliima- kuumas kliimas langeb kilpnäärmehormoonide produktsioon 10-20 % ja vastavalt ka ainevahetuse intensiivsus; külmas kliimas on olukord vastupidine. 10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast
8) Palavik kiirendab kõiki reaktsioone rakus 120% iga 10°C kohta. 9) Kliima- kuumas kliimas langeb kilpnäärmehormoonide produktsioon 10-20 % ja vastavalt ka ainevahetuse intensiivsus; külmas kliimas on olukord vastupidine. 10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside energiasisaldus. Mäletsejalistel on vastavad protsendid 30, 5 ja 8. Seega moodustab metaboliseeruv energia neil alla 60 % brutoenergiast
Söötade energeetiline hindamine 1) heinaekvivalent ja heinaühik 2) vilise ühik aluseks on jõusöödasegu (1/3 teraviljajahu, 1/3 õlikooki, 1/3 kliisid) 3) Wende analüüsiskeem ja seedekatsed 4) Seeduvate toitainete summa 5) Tärklisväärtus 6) Skandinaavia odrasöötühik 7) Rauasöötühik 8) Metaboliseeruv energia 23 KALAKASVATUSE ERIALA 9) Netoenergia Proteiini hindamine Proteiini iseenesest loomale vaja pole, looma vajab aminohappeid, millest sünteesida kehavalku. Monogastrilised loomad 1) toorproteiin 2) seeduv proteiin=proteiini söömus - roojaproteiin 3) proteiini bioloogiline väärtus näitab, kui palju seedunud proteiinist ladestub loomorganismi 4) keemiline indeks suhtarv, mis näitab antud sööda esimese asendamatu aminohappe suhet
annaabi.ee 
