lage kannavad peened raudpostid). Ka klaaspinna kasutamine oli tollel ajal märkimisväärne uuendus. Hoonete fassaadid muutusid selliseks, et suur osa sellest fassaadist moodustas klaaspind, alles jäid ainult klaasi ümbritsevad raamid või põiktalad. Eriline hoone, kus sellist klaasi mängu näeb on Kristallpalee, mis ehitati valmis aastaks 1851 maailmanäituse otstarbel. (Pariisi raamatukogu) (Kristallpalee 1851. aastal) (Pariisi uhkeim neobarokne ehitis) Historitsistlik arhitektuur Eestis avaldub eelkõige mõisatel, kuid ka kirikutel ja eluhoonetel. 19. sajandil Eestis ehitatud kirikutest on enamik neist neogooti stiilis, kuid ka samal ajal ehitati suur osa vanemaid kirikuid neogooti stiilis ümber. Neist hoonetest tuntuimad on Alatskivi ja Sangaste mõisad. Samuti püstitati ka neovene stiilis õigeusu kirikuid, millest kuulsaim on Toompeal riigikogu vastas olev Aleksander Nevski katedraal.
maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pügatud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [1] 2 LAUPA MÕIS 2.1 Ajalugu Eesti üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas. Mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani 1849. Viimaste omanike, von Taubede, tellimisel 1905. aastal ehitatud peahoone rajati arhitekt Jacques Rosenbaumi juhendamisel seal varem eksisteerinud, kuid
....4 Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord.....................................6 Galerii.............................................................................................7 Hoone kirjeldus Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest. Mõisa ajalugu Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611, mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest
Põhiosa klassitsistlikult reeglipärane ning gootikal viitavad vaid rohked kaunistused 4. kes õhutas huvi neogootika vastu Prantsusmaal? Eugene Viollet-Le-Duc 5. Maini paar tuntumat neogooti stiilis mõisahoonet Eestis. Nt Alatskivi ja Sangaste 6. Milliste ehitiste juures võib meil sageli näha neogooti stiilis elemente? 19 saj kirikud, mõisahooned 7. Millise neostiili sissetungi põhjustas 1880.a Eestis alanud venestuspoliitika? Neovene 8. Milline on Pariisi toredaim neobarokne ehitis? Pariisi ooperiteater 9. Mida tähendab mõiste eklektika? Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. 10. Millist uut ehitusmaterjali hakati kasutama nn inseneriehituses? Too paar näidet. Hakati kasutama raudkonstruktsioone. Coalbrookdale´i sild, Kristallpalee, King Crossi ja Paddingtoni raudteejaamad. 11. Mille poolest oli eriline 19. saj ehitatud Pariisi raamatukogu? Lage kennavad peened raudpostid
mainitud 1346. aastal, mil Taani kuningas Valdemar IV Atterdag annab selle Tallinna Toomkiriku patronaadiõiguse alla. Kirikuküla algsest nimest Katkuküla saab Simuna seda kiriku pühitsemise tõttu apostlite Siimoni ja Juuda nimele. Esimene kivikirik ehitati tõenäoliselt 15. saj. algul. Praegune kirik on ehitatud oma vanemas osas(pikihoone välisseinad ja torni müürid) V. Raami andmetel 15. saj. lõpul. Kirikut on remonditud 1728-29 ja 1770.- ndail aastail. Uus neobarokne vahegaleriiga tornikiiver valmib piksest hävinenu asemele 1834. aastal(hävib taas tules 1951 ja ennistatakse sarnasel kujul 1980.-ndatel aastatel). Aastatel 1885-86 ehitatakse kirik arhitekt Fr. Modi projekti alusel ümber neogooti stiilis. Kooriruum lammutatakse ja asendatakse täiesti uue juurdeehitisega, lisatakse hulknurksed laiendosad põhja ja lõunasse ning võlvid tõstetakse 2,5 m kõrgemale. Sest ajast on kirikus ca. 1000 istekohta. Baroksest perioodist pärinevad 1684
Interjöörides on kasutatud rikkalikult dekoori (Uderna), reljeefseid seinakaunistusi (Puurmani, Uderna), esindusruumid on kõrged (Puurmani). Hoonete fassaadid on niisamuti kaunistatud dekooriga. Väga efektne klassikaliste elementidega loss oli Toila-Oru, mis kahjuks põletati maha Punaarmee taandumisel 1941. aastal. Eripalgeliseks muutis luksusliku lossi põhikorpuse liigendatus, mis osalt oli kahe-, osalt kolmekorruseline, torn viiekorruseline. Läbi kahe korruse ulatus efektne neobarokne ballisaal. 2.3 Interjöörikujundus Baroki ja klassitsimi interjööride erijooni oli teatav suurejoonelisus ja teatraalsus. Kõige suurem rõhk pandi maja esindussaalidele, samal ajal jättes argiruumid tagaplaanile. Külastaja pidi saama sujuvalt liikuda ühest esindusruumist teise, mis panid ta oma rikkaliku kujunduse ja näitemängulisuse tõttu ahhetama. XIX sajandil muutusid rangele etiketile allutatud esindussalongid tagasihoidlikumaks ja intiimsemaks
Tarvastu ja Helme poole. Paikkond on asustatud vanemast raua-ajast. Eesti üks suurimaid kivikalmeid, "Rilli kivistik" jääb poole kilomeetri kaugusele Kärstna mõisast. Endine Kärstna mõis (Kerstenhof, ka Jennesteküll) rajati 17. sajandi algul Rootsi kuninga Gustav Adolfi läänina. Arvatavasti 18. sajandil ehitatud mõisahäärber põles aastal 1907, millele järgnes põhjalik ümberehitus. Häärberis asub Kärstna Põhikool, hoonet ümbritseb kena neobarokne park (11,3 ha). Tähelepanu pälvib kõrge Kärstna e. Kabelimägi absoluutkõrgusega 136 m, kust avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale. Kabelimäel säilinud mälestusmärki, nn. Anrepi lõvi peetakse üheks kaunimaks klassitsistlikuks kunstiteoseks Eestis. Lõvikuju püstitas 1844. aastal ratsaväekindral Carl Joseph v. Anrep oma isa, Napoleoniga võideldes hukkunud väejuhi Heinrich Reinhold v. Anrepi (1760-1807) auks. Tarvastu kirik 13
maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pügatud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [3] 1.3 Laupa mõis Eestis vaieldamatult üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis (vt joonis 1.3) asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas. Mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani 1849. Viimaste omanike, von Taubede, tellimisel 1905. aastal ehitatud peahoone rajati arhitekt Jacques Rosenbaumi juhendamisel seal
Dallas Intertekstuaalne dialoog -- fenomen, kus antud tekstis kajavad teised tekstid. Seotud "intertekstuaalse entsüklopeediaga" Freimid -- kultuurilised klisheed (lugeja teadvuses eksisteeriv ühe või teise asja vastuvõtu ja kirjeldyse stereotüüp. Igasugune kultuuriline nähtus omab oma stsenaariumi (peoõhtu, supermarket, Oidipise kompleks -- intertekstuaalne freim) Teos, mis räägib iseendast. Seerialisus ja kordus ei vastandu enam Innovatsioonile. Neobarokne seeria (neobarokne esteetika muutis kommertsliku sunduse formaalseks printsiibiks)viib esimesele naudingu astmele (mida ei saa kõrvale heita) -- see on puhas ja lihtne müüt. Müüdil ei ole mingit seost kunstiga. See on lugu, mis on alati sama. Feministlik interpretatsioon. Eco teostes puuduvad naised -- äkki on seksist? Essee "Paradiisi keelest". Teresa de Lauretise interpretatsioon. Adam avastab (Jakobsoni järgi) keele
annaabi.ee 
