Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Hariduskäik Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari, astumata kahte
Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane. Jaan Poska. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa
Sihva 2009 Jaan Poska(24. Jaanuar 1866- 7. Märts 1920) Lapsepõlv ja haridus Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena.Tema koduseks keeleks oli venekeel. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari, astumata kahte
Laineseid kultuuri kontaktid. Traditsiooniline rahvakultuur püsis: rahvamajade võrk, seltsid, ringid, koorid. Negatiivsed nähtused: 1930. loomevabaduse piiramine, rahvusühtsuse propaganda, taanduti loomingust, protest diktatuuri vastu. Positiivne: kultuuri finantseerimine paranes. Hariduselu: Ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljasus, kooskõlastati kooliastmete programmid. 1934. a. haridusreform tekitas pahameelt, alghariduse tase langes, maksuline õppeaeg pikenes: neljaklassiline kohustuslik algkool, viieklassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. 1937. a reform: tekkis kaks erinevat suunda: a) 4+5+3 haridustee b) 6+3+3 haridustee. Kõrgharidus: Tartu Ülikooli avamine 1.dets 1919: õppetöö eesti keeles, eestlastest üliõpilased, 8 teaduskonda, vastuvõtt keskhariduse baasil, hiljem eksamid. Teised ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Riigi Kõrgem Muusikakool, Tartu
Ilma igasuguse ideoloogiata hakati trükkima emakeelseid õpikuid ja õppematerjale ning muutma õpetajate tavasid. Tänu Rakvere Õpetajate Seminarile tuldi kõigega edukalt toime ja uuenes õppekava süsteem. 2 Koole oli Virumaal palju - üle kahesaja. Enamus olid avalikud algkoolid, 5 gümnaasiumi ja rida kutsekoole. Haridusreformid Aasta peale iseseisvumist kehtestati sunduslik neljaklassiline haridus. 1920 võeti vastu ,,avalike algkoolide seadus", mille järgi algkool oli ühtluskooli esimene järk. Algkool oli emakeelne (ka venelastele), maksuta, ilma usuõpetuseta, kestis kuus aastat ja kohustuslik 7-16 eluaastani. 1922 aasta ,,avalike keskkoolide seaduse" järgi oli keskkool emakeelne, maksuline ja kestis viis aastat. Siis hakati ka keskkooli uuesti gümnaasiumiks kutsuma. Aasta hiljem muutus usuõpetus rahvahääletuse tulemusel koolidele kohustuslikuks.
Nurtu kooli õpilased 1944. a kevadel. Keskel õpetaja Ed. Urvaste 1925. aasta kevadel, kui M. Oviir pensionile jäi, tuli Nurtusse õpetajaks noor, vast Läänemaa õpetajate seminari lõpetanud noormees Aleksander Emmo. Ta oli pärit Velise vallast Päärdust. Oma esimesed õppimised õppis Velise koolis. Nurtus oli ta kaks aastat ja läks siis ülikooli. Oli hiljem õpetajaks Tallinna keskkoolides ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Al. Emmo Nurtus oleku ajal hakkas kehtima neljaklassiline koolikohustus ja 1926. aastal tuli Nurtusse teiseks õpetajaks noor, samuti Läänemaa õpetajate seminari lõpetaja Liisa Oviir. Peale koolitöö sai temast paljuski oma vanaonu M. Oviiri töö jätkaja. Kui M. Oviiri sundis vanadus koori juhatamisest loobuma, siis jätkas seda Liisa Oviir. Ta osales aktiivselt Nurtu perenaiste seltsis ja mujal. Ka tema töötas siin pikka aega, 23 aastat ja viidi 1949. aastal Piirsalu algkooli juhatajaks. Seega tuleb üht pikka perioodi aastast 1888-1949,
saksa keelt ja püüti orienteeruda vastavalt kohalikule saksa vaimule. Võõrkeele oskus avas Triigile varakult tee maailmakirjanduse juurde ja aitas õhutada vaimseid huvisid. Koolis õppis Nikolaid hästi ja tal oli hea pea. Kuid üle kõige tahtis ta joonistada kui aga kusagil sai, siis kriipseldas ta ikka midagi paberile. Rohkem kui kodunt leidis Triik oma huvidele toetust koolist. See oli endise kreisikooli asemele tekkinud neljaklassiline linnakool Vene tänavas, kus Triik põhiliselt õppis. Enne seda oli ta õppimist alustanud Nikolai gümnaasiumis. Kuid ,,vembumehena" tuli tal sealt ära tulla. Linnakoolis parandas Triik järsult oma käitumist ja hakkas innuga tööle. Triigist kujunes selles koolis erksameelne noormees, kelle huvidering oli laiem ametlikust õppeprogrammist. Tema kunsti- ja kirjandushuvid hakkasid ilmnema juba kooli seinte vahel, leides seal oma aja kohta küllaltki õnneliku kasvupinna. 1901
Asi, mida nõuti rangelt, oli kaelarätik. Sel ajal ei saanud kosmeetikast unistadagi, kuna kosmeetikat ei olnud. Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et lapsed poleks viisakad ja korralikud. Vanematele oli auasi, et lapsest korralik inimene kasvaks. Kuna vanaema isa oli ehitusmees, kolisid nad üsna palju ning kui vanaema oli teise klassi Käina koolis ära lõpetanud, läks ta Hellamaa Algkooli kolmandasse klassi, mis oli neljaklassiline. Ta käis seal koolis aastatel 1957-1959. Kui see kool läbi sai, tuli vanaema Suuremõisa kooli aastal 1959 mis oli sel ajal seitsmeklassiline. Teised läksid kõik Palade kooli. Ka seal pidi kaelas olema kaelarätik. Tüdrukutel pidid olema ees mustad põlled. Pidulik riietus oli pioneerivorm. Igal esmaspäeva hommikul oli üleval saalis rivistus, kus rivistati klasside kaupa. Rivistus oli tervel koolil. Keda oli vaja noomida, seda noomiti, kuid seda juhtus väga harva. Enamasti olid
kultuurielu, ja mitte riigipoolse ükskõiksusega või vastuseisu tingimustes, vaid riigi kaasabil. Majandusraskuste, eeskätt koolimajade puuduse tõttu piirdus koolikohustus 1920. aastail siiski vaid neljaklassilise algkooliga, ning üleminek kuueklassilisele algharidusele teostus alles 1931. aastal. 1934. aastal alustati koolireformi, mille kohaselt sai haridustee esimeseks astmeks kohustuslik ja tasuta neljaklassiline algkool, millele soovi korral järgnes viieklassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. 1919. aasta 1. detsembril avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Õppejõududeks olid Soome ja Rootsi teadlased, 1932. aastaks, kooli 300. juubeliks, olid õppejõududeks juba valdavalt noored eesti teadlased. Iseseisvusaja jooksul lisandusid senistele teaduskondadele (usu-, arsti-, õiguse-, filosoofia- ja matemaatika-loodusteaduskond) veel põllumajandus- ja loomaarstiteadus- kond
kui õpivad ära kohaliku keele. 1600 a. toimetavad jesuiidid Tartus. 1625 a. läheb Tartu ja Lõuna-Eesti Rootsi koosseisu. Nüüd on kogu mandri Eesti rootslaste valduses. 1630 a. avatakse protestantlik Gümnaasium (Tartus), mis saab pärast ülikooli õigused. 1631 a. avatakse Gustav Adolfi Gümnaasium Mihkli kloostri hoonetes, kus vahepeal oli jõudnud töötada ka tütarlastekool. Gümnaasiumis võisid õppida nii aadlike kui kodanike lapsed. Tallinna Gümnaasium oli neljaklassiline, see andis head eeldused ülikoolistuudiumi läbimiseks. Eesti esimesed trükikojad asutati kõneldud gümnaasiumide juurde Tartusse 1631. ja Tallinna 1634. aastal. Peale ülikooli ja Tallinna gümnaasiumi tegutsesid linnades edasi mitmed triviaalkoolid või väiksemad linnakoolid. a) Ülikooli asutamine 1632 a. asutati ülikool Academia Gustaviana (praegune Tartu Ülikool). Õpinguid tuli
annaabi.ee 
