REGILAUL · Põhitunnused: o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
rahvalaulude keskne liik. • Välja kujunenud pika aja jooksul rahva eluolu ja keelega. • Kõlasid: kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal ja pikkadel õhtutel. Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. • Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. • Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. • Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulu liigid • Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad
Kuidas vanasti lauldi Merilyn Ohtla Rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul kolmandal aastatuhandel eKr läänemeresoomlaste ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Rahvalaulu komponendid Tekst Meloodia Esituslaad Teksti iseloomustab... Algriim Nt (kulla kallid kannikesed) Parallelism nt (veere, veere päevakene) neljajalaline trohheus Nt (Söö-ge, lan-gud, joo-ge lan-gud) Meloodia lühike ja väikese ulatusega ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust Palju rühmaviise Esitus Eeslaulja ja koor Koor ühehäälne Lauljad olid põhiliselt naised Parimateks peeti suuremate kogemustega keskealisi või vanemaid naisi. Rahvalaulu zandrid Meeleolu ja elamusi vahendavad lüürilised laulud Sündmustest jutustatavad lüroeepilised laulud Regilaulu liigid
meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Viis on lühike ja väikese ulatusega; Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust; Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi; Eeslaulja viib laulu edasi, arendab
uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud.Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud.
mõttelisteks tervikuteks need on muinasjutud, millel ulata (silmad). Küll saab siiski vaita olla, on kindel autor. kui saab alla musta mulla muistend rahvajutt, mille kena kirstu keskeelle, sündmustik on seotud kõnekäänd rahvapärane valge laudade vahele. kindla koha, aja, inimeste väljend, lühike piltlik ütlus, või sündmustega. mis iseloomustab · neljajalaline trohheus Peegeldavad rahva poeetilises vormis mõnda värsimõõt, mille puhul arusaamu loodusnähtustest olukorda, nähtust, eset või vahelduvad rõhulised ja ja ühiskonnast, nende sisu isikut. rõhuta silbid neli korda peeti tõeseks. Ta ei seisa pudeliski paigal. Liigu linnu keelekene · vägilasmuistendid Talle oli see nagu hane - v / - v/ - v/ - v tegelasteks kalevipoeg, selga vesi.
Teda teatakse ka kui soome keele arendajat, ajakirjanikku, rahvavalgustajat, arsti ja taimeteadlast. ,,Kalevala" Sõjavastane rahumeelne vaim on ,,Kalevala" peatunnuseid mis ühtlasi teeb selle teose õige erinevaks enamikust varasematest eepostest, kus kesksel kohal on sõjad. Selle tegevus on enamasti lihtne, olmeline, maalähedane. Eepos koosneb runodest ehk lauludest. Runode põhivärss on neljajalaline trohheus, need vahelduvad aga ,,Kalevalas" õige tihti daktülitega- see toob rütmi vaheldusrikkuse ja paindlikkuse. ,,Kalevalat" märgati väga varakult. Lönnroti eepose otse- või kaudtõlgete mõjul sündis hilisromantismis eeposi teistelgi rahvastel.
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj
eesti regilaulu struktuur Regilaulu traditsioon on oma olemuselt suuline, lauludel puudub identifitseeritud autor. Noodistuse ja esituse vahelisest dihhotoomiast regilaulus rääkida ei saa. Regilaulu muusikalist kuju määratletakse sageli värsirea standardse esituse kaudu neljajagne kaheksasilbik; teksti ja viisi vahekord on süllaabiline . igale tekstisilbile vastab üks noot. Regilaulul on kolm põhitunnust : algriim , värsiridade parallelism, trohheiline neljajalaline värsimõõt. Eesti vanem rahvalaul kui süsteem. Keel (kõne), muusika ja värsimõõt kui selle süsteemi kolm komponenti. Värsirida kui rahvalaulu algüksus. Rahvalaulu süllaabilisus (ühele silbile vastab üks noot) ja isokroonsus (silpnoodid on üldiselt sama pikkusega). Trohheiline värsimõõt ning neli värsijalga reas. Kvantiteet ja rõhk kui värsijala tugevat ja nõrka positsiooni vastandavad tegurid.
Värsirida kui rahvalaulu algüksus. Rahvalaulu süllaabilisus (ühele silbile vastab üks noot) ja isokroonsus (silpnoodid on üldiselt sama pikkusega). Trohheiline värsimõõt ning neli värsijalga reas. Kvantiteet ja rõhk kui värsijala tugevat ja nõrka positsiooni vastandavad tegurid.Vanem rahvalaul algriimiliste tekstidega. 3 tunnust:1)algriim;2)värsiridade parallelism-järjestikused read väljendavad ühte ja sama mõtet;3)trohheiline neljajalaline värsimõõt, mis koosneb kaheksast silbist. Rõhud kahel lause poolel.Vanema rahvalaulu traditsioon peale eestlaste esineb ka soomlastel, karjalastel, vadjalastel, isuritel. Liivlastel ja vepslastel pole. Regivärsilise rahvalaulu puhul tekst tähtsam kui muusika. Keskne koht regilaulu helide ja nendevaheliste suhete kujundajana kõrvuti helikõrgusega on kestusel e.vältusel. Esma vältelised õnad on vaadeldavad lühikese rõhulise ja pika
Küll saab siiski vaita olla, need on muinasjutud, millel kui saab alla musta mulla on kindel autor. kõnekäänd rahvapärane kena kirstu keskeelle, muistend rahvajutt, mille väljend, lühike piltlik ütlus, valge laudade vahele. sündmustik on seotud kindla mis iseloomustab poeetilises koha, aja, inimeste või vormis mõnda olukorda, · neljajalaline trohheus sündmustega. Peegeldavad nähtust, eset või isikut. värsimõõt, mille puhul rahva arusaamu Ta ei seisa pudeliski paigal. vahelduvad rõhulised ja loodusnähtustest ja Talle oli see nagu hane rõhuta silbid neli korda ühiskonnast, nende sisu peeti selga vesi. Liigu linnu keelekene tõeseks. - v / - v/ - v/ - v · vägilasmuistendid
Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on va1davalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Naturalism- kirjandusvool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid püüdsid elunähtusi mõtestada läbi tegelikkuse väljendamise, ühtviisi tähtsaks pidasid nad nii head kui halba, ilusat ja inetut kui ka olulist ja vähem olulist. Neljajalaline trohheus- värsimõõt, kus värsis vahelduvad rõhulised ja rõhuta (-v) silbid harilikult 4 korda. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga ning mis lõppeb puändiga. Novelli tunnused: tegevus toimub lühikese aja vältel, vähe tegelasi, vähe tegevusliine, vähe tegevuskohti, puänt. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell, psühholoogiline novell; sümbolnovell
Praegu on SKS-i arhiivides u 2 500 000 üleskirjutust. Suurem osa kalevalamõõdulistest runodest. Kalevalamõõt, runoviis ja runode esitamine Kalevalamõõt on anakronistlik nimetus vanale soome värsimõõdule. Sellemõõdulist runo on leitud läänepoolsetelt läänemeresoome rahvastelt- eestlastelt, liivlastelt, vadjalastelt, soomlastelt ja läänekarjalastelt, kuid mitte neist ida pool asuvatelt vepslastelt ja idakarjalastelt ja laplastelt. Kalevalamõõt on neljajalaline trohheus. Esimene värsijalg suhteliselt vaba (2-4 silpi), järgmistes on sõna pearõhulise silbi asend määratud. Kui pearõhuline silp on pikk, siis see peab asetsema värsijala tõusus, kui lühike, siis languses. Värsid kahte peatüüpi: dipoodilised trohheilised värsid, mida katkestab tsesuur ja nn.rõhusilbistusega värsid, milles värsijala tõus ja sõnarõhk ei lange kokku. Nende värsitüüpide vaheldumine toob kalevalamõõdulisse runosse rütmielevust, tujukat, kuid
annaabi.ee 
