Viljaks on neil kupar või luuvili. Hõimkond:Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kanarbikulaadsed SUGUKOND: tatralised (Polygonaceae) Tatralised on õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid kui ka rohttaimi. Tatraliste perekondi on 43 ringis ja sisaldades umbes 1100 liiki. Tatralised on kosmopoliitse levikuga, kuid liigirikkaimailt on neid parasvöötmes. Nt:Põld-konnatatar, rabarber Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed SUGUKOND: maltsalised (Chenopodiaceae) Maltsalised-on (endine) taimede sugukond nelgilaadsete seltsist.Traditsiooniliselt on maltsalisi käsitletud sugukonnana. Tänapäeval on molekulaargeneetilised uuringud näidanud sugukonna kuulumist rebasheinaliste sugukonda. 1500 liiku kuskil. Kõrvitsalised - sgk-a kuulub kuni 110 perekonda (u.640 liiki) pms. troopiliste alade ronitaimi, neist viljeldakse rohkem kui 50 liiki nt
1.2. Klass: kaheidulehelised Kaheidulehelised (Dicotyledonae) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass. 3/4 õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka. Kaheiduleheliste liike on umbes 180 000 neist kasvab Eestis umbes 1000. Kaheiduleheliste klass jaotatakse neljaks rühmaks: lahkkroonlehised, kroonlehitud ja liitkroonlehised. (Jurtsev, Issain; 1969) Kaheidulehelisi jaotatakse 71 seltsi, liigirohkemad nendest on astrilaadsed, oalaadsed, mailaselaadsed ja nelgilaadsed ja 333 sugukonda millest liigrohkeimad on korvõielised, käpalised, liblikõielised, piimalillelised ja madaralised. Kaheiduleheliste õistaimede suurim ja väga vormirohke sugukond: u. 1200 perekonda ja ligi 25 000 liiki. Eestis on neist u. 50 perekonda ja u. 165 liiki 1.3. Sugukond: korvõielised Kuulub hõimkonda katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi astrilaadsed. Enamik korvõielisi on rohttaimed. Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Teistest
Taxus baccata Taxus Taxaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae KATTSEEMNETAIMED Kaheidulehelised Rohurinne Kõrvenõges Nõges Nõgeselised Roosilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Urtica dioica Urtica Urticaceae Rosales Magnoliopsida Magnoliophyta Plantae Hapu oblikas Oblikas Tatralised Nelgilaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Suhkruhernes Hernes Liblikõielised Oalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik sinilill Sinilill Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Hepatica nobilis Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed
Avad tavaliselt piklikud, seepärast nim. kolmekavilisteks -- kogu rühma sünapomorfne tunnus (on ka erandeid) -- Õiekate eristunud tupp- ja kroonlehtedeks – kaheli õiekate See tunnus ühendab enamikku päriskaheidulehelisi -- Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed (mõnedel asteriididel siiski teistsugused plaadid) Fülogeneesipuul harunevad sugukonnad sugukondade rühmadesse, millest olulisimad on rosiidid ja asteriidid 40. Seltsid tulikalaadsed, prootealaadsed, nelgilaadsed, kivirikulaadsed ja nende sugukonnad Selts prootealaadsed (Proteales) Seltsi põhilised sugukonnad, prootealised ja lootoselised, on morfoloogiliselt väga erinevad, molekulaartunnused aga panevad nad ühte seltsi. Problemaatilise asetusega on sug. plaatanilised Sugukond lootoselised (Nelumbonaceae) Lootose (Nelumbo) perekond kuulus varem vesiroosiliste hulka, aga molekulaartunnused ja tolmutera ehitus (kolmeavaline lootosel ja üheavaline vesiroosil) - asetavad lootose omaette sugukonda,
okaspuulaadsed jugapuud (Taxopsida), paljasseemnetaimed (okaspuud) (Coniferales), (Pinopsida) (Gymnospermae), Pinales Pinophyta nõgeselaadsed (Urticales) kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) nelgilaadsed kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Caryophyllales) (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) tulikulaadsed kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Ranunculales) (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või
Kaheidulehelistel on üks peajuur ja ühe ringina asetsevad juhtkimbud, mille kambium võimaldab varre teiskasvu. Lehed on enamasti sulg-, sõrm- või võrkroodsed, terveservalised või lõhestunud. Õied on põhiliselt viietised või neljatised. Kaheidulehelised erinevad üheidulehelistest ka tolmuterade ehituse ja keemiliste omaduste, kromosoomide tugevama keerdumise jm poolest. Kaheidulehelisi jaotatakse 71 seltsi, liigirohkemad nendest on astrilaadsed, oalaadsed, mailaselaadsed ja nelgilaadsed, ja 333 sugukonda millest liigirohkeimad on korvõielised, liblikõielised, piimalillelised ja madaralised. Algelisem selts on magnoolialised (uuemail andmeil seltsi Chloranthales esindajad), kõiki kaheidulehelisi peetakse neist arenenuks. Eesti taimestiku ürgsemad seltsid on tulikalaadsed ja vesiroosilaadsed, viimastest lahknevad ühe haruna üheiduleheliste klassi seltsid. Kaheidulehelised on arenenud arvatavasti vanaaegkonnas
jänesesalat (meie kuusikute karaktertaim). Putkõis kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Keelõis tekkinud ilmselt putkõiest, alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Ebakeelõis kolmest kroonlehest tekkinud. 32. SUGUKOND NELGILISED: VARUAINED SEEMNES * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed (üldiseks tunnuseks on kahe inegumendiga seemnealgete esinemine, seemnetes esineb toitekoena peristerm). * Liike umbes 2000, levinud kogu maailmas, kuid kõige arvukamalt Vahemeremaades. * Enamikus rohttaimed, kuid esineb ka püsikuid poolpõõsaid. * Lehed asetsevad enamasti vastakult, on suhteliselt kitsad ja on abilehtedeta. Õied on kahesugulised, korrapärased, kaheli õiekate, tupp ja kroon enamasti viietised, tolmukaid enamasti kümme. Emakaid viljalehtedega võrdne arv
vesiroosilistel) India ja Vietnami rahvuslill Õied, lehed, risomid, seemned on söödavad, tolmukatest tee PÄRISKAHEIDULEHELISTE TUUMRÜHM Tuumrühmale on iseloomulik 5-tine õieehitus, mis on ülejäänud õistaimede seas harvaesinev. Tuumrühm sisaldab fülogeneetiliselt basaalset seltsi Gunnerales gunneralaadsed sõsarrühm teiste suhtes. Selts Caryophyllales nelgilaadsed Sünapomorfsed tunnused: Tärkliserikas endosperm (3n) või perisperm (2n) Betaiinid antotsüaanide asemel. Sigimik on sageli ühepesaline. Tavaline on keskne (aksillaarne) või basaalne (põhjale) seemnealgmete platsentatsioon sigimikus. Olulisemad sugukonnad on: nelgilised (Caryophyllaceae), rebasheinalised (Amaranthaceae), kaktuselised (Cactaceae) ning kirburohulised ehk tatralised (Polygonaceae). Sug
Vili pähklike 38. Päriskaheidulehelised, iseloomustus Suur monofüleetiline alamrühm. Kolmeavaline (triapertuurne) tolmutera. Avad tavaliselt piklikud, seepärast nim. kolmekavilisteks kogu rühma sünapomorfne tunnus (on ka erandeid).Õiekate eristunud tupp ja kroonlehtedeks – kaheli õiekate See tunnus ühendab enamikku päriskaheidulehelisi.Lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed (mõnedel asteriididel siiski teistsugused plaadid) 39. Seltsid: tulikalaadsed, prootealaadsed, nelgilaadsed, kivirikulaadsed ja nende sugukonnad Selts tulikalaadsed – Ranunculales rohttaimed, sisaldavad mürgiseid alkaloide (berberiin) liht ja liitlehed, lehed sageli lõhestunud Õieosasid varieeruv arv, asetsevad spiraalselt.Tolmukaid palju, viljalehti mitu, seemnes väike embrüo ja rohkesti toitekudet.Päriskaheiduleheliste basaalseim rühm. Peamised sugukonnad on tulikalised Ranunculaceae magunalised Papaveraceae kukerpuulised Berberidaceae ja mõned pisikesed sugukonnad
annaabi.ee 
