saj. lõpul Saaremaal - 1865, põhiline ostmine 20.saj. algul Rahutused - 1858 Mahtra sõda Järgnevad reformid, mis loovad kodanliku ühiskonna kodanlikud reformid 1863 - passiseadus - täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires - algas Eesti asunduste rajamine. 1865 - keelati kodukariõigus 1866/68 mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid 1868 - keelati teoorjus 1871 mitteaadlikest mõisaomanikel õigus osaleda maapäeval 1874 lõpetati nekrutivõtmine, üleminek üldisele sõjaväekohustusele VI 1866.a. vallaseadus - sellega vabanes vald mõisniku eestkostest valla täiskogu valis vallavolikogu kõik peremehed 1/2 peremehed, 1/2 maatamehed 1/10 maatamehed eesotsas vastavalt talitaja või vöörmünder Vallal oli oma eelarve
õppetöö ladina keeles, kuid kõik said sisseastuda; eestlased ei astunud, kuna ei osanud keelt ning polnud vahendeid. Aadlimatriklid – Kohalike aadlikest perekondade register, kuhu kanti sisse vaid perekonad, kes suutsid oma päritolu tõestada. Balti erikord – Baltimaal kuulus võim baltisaksa aadlikele ehk baltimaal oli autonoomne omavalistsusüsteem, mis ei olenenud Venemaast. Pakkus eestlastele kaitset venestamise eest, Eesti sai osa Euroopa ühiskultuurist. Nekrutivõtmine – Vene sõjaväkke võtmine, kus teenistus kestis 25 aasat. Ainult üksikud naasesid. Liivi sõda – 1558-1583; alustas Venemaa Tartu maksu ettekäändel , kuid jäi lõpuks tühjade kätega kaotades Taanile,Rootsile ja Poolale Manufaktuur – suur ettevõtte, kus on olemas tööjaotus, töö toimub käsitsi, valmib masstoodang, (töötavad palgatöölised) Vallasvara – liikuv vara, väiksema väärtusega Raudvara – kariloomad, põllutööriistad; kuuluvad talu juurde LEPINGUD:
a. vastavalt 52,5% ja 47,5 % ja 4,0 0,6 0,4 0,9 tingis põhiliselt 1797. 1922 aastal 87,7 alanud 1,7 1897. a. vastavalt 51,8 % ja 48,2%). 8,2 0,7 0,4 1,3 nekrutivõtmine. Ülipika teenistusaja (algul 25 Laste (alla 15aastaste) osakaal Eesti * Rahvaarv (Eesti ala 9 maakonnas 1881. a. piires) oli 1881. aastal 889 000 ja 1897. aastal 958 000; 1922. aastal (Eesti Vabariigi aastat, alates 1834. aastast 20 aastat) elasid üle piires) oli see 1 107 000.
Lühendati kohtuasjade menetlusaega, kohtunikelt hakati nõudma õigusalast haridust. Veel jätkas ta Preisimaa armee suurendamist. Jätkus ka merkantilistlik majanduspoliitika.Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse. 11.Kirjelda Maria Theresia ja Joseph II valitsemisaega Austrias. Maria Theresia tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Sammuna üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutivõtmine. Samuti rõhutas ta kõlblust ja kombelisust. Tulnud võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Kohtureformiga keelas ta Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse.Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust. Kuidas olid sellega seotud viikingiretked? Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks
Talude äärealadel elasid vabadikud või saunikud. Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Talurahva koormised. Vallakogukond vastutas talurahva koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel. Mõisakoormistest oli peamiseks teotöö, mis jagunes nädalateoks ja abiteoks. Riiklikest kohustustest olid tähtsamad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha oli algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes. Nekrutivõtmine oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised olid näiteks teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine. Talurahvas pidi maksma ka kirikumakse. Talurahva käärimine Lõuna-Eestis. Üha rohkem tekkis vabadikuperesid, kes leppisid saunikukohaga ääremaadel. 1840 tabas maad viljaikaldus, järgnes näljahäda. Taheti välja rännata Venemaale, et saada tasuta maalapp, kuid rahval kästi kodumaale tagasi pöörduda. 1840. aastast muutus kartuli kasvatamine tavaliseks
1714): Hispaania troon läks Bourbonidele, Habsburgide dünastia Hispaania haru teised valdused Belgia nind mõned Itaalia alad liideti Austriaga. 18. sajandi Austriast moodustus rahvusliku koosseisuga territooriumide ühendus. Pikka aega valitses Austriat Maria Theresia (1740-1780), kes tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutivõtmine. Maria Theresia rajas oma Versailles` - Schönbrunni lossi Viinis. Raskeks tagasilöögiks Austriale oli riigi ühe arenenuma piirkonna Sileesia kaotamine Preisimaale. Keiser Joseph II: Pärast Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II (valitses 1780-1790), kes juba 1765. aastast ka Saksa keisri tiitlit kandis. Joseph II valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikumaks kogu tollases Euroopas
Erand kehtis vaid vaimulikele ja talupoegadele. Nagu teada tegi Peeter väga palju reforme, et Venemaad siduda ja sarnastada ülejäänud maailmaga. Peeter I reformide peamiseks taganttõukajaks sai 1700. aastal alanud Põhjasõda, mis algas Venemaale kaotusega ja seega pidi tsaar midagi ette võtma, ja ta otsustas luua uue sõjaväe, millel oleks senisest olnud parem relvastus ja väljaõpe. Loodavale alalisele sõjaväele sai aluseks 1699. aastal loodud kohustuslik nekrutivõtmine. See ümberkorraldus kandis ka vilja, sest Venemaa sai Põhjasõjast endale suure saagi. Kehtestati ka aadlike sundteenistus, mõisate ainupärimisõigus, töötati välja kindel teenistushierarhia, muudeti maksupoliitikat, avardus sotsiaalne mobiilsus ja viidi läbi palju-palju muid reforme. Peetri reformid kiirendasid Venemaa arengut, tõstes ta ka majandusnäitajatelt Euroopa suurriikide hulka: 1740. aastatel sulatati Venemaal rauda 1½ korda rohkem,
moodustasid ühe mõisa talupojad. Valla ülesanded- vallakohtud, vaestehoolekanne, magasivilja kogumine. Vallakohus- kohtud,mis loodi 19.saj talurahvaseadustega. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. Nekrut- tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima. (Nekrutivõtmine toimus algul ilma reegliteta ja seetõttu oli tegemist otseses mõttes meeste püüdmisega. Hiljem mindi üle liisuvõtmisele. Nekrutiksminekust olid vabad taluperemehed, õpetajad ja kogukonna ametnikud. Talupojad said ennast ka väeteenistusest vabaks osta.) Usuvahetusliikumine-1845.a. alanud massiline astumine vene õigeusku. Talupojad arvasid, et õigeusku vastu võttes antakse neile maad ja lisandub hüvesid. Enamik usuvahetanutest kuulus vaesema rahvakihi hulka
Oli ka talurahva väljaastumisi, mis tuli sõjaväega maha suruda (Kose-Uuemõisa). Ka liviimaal oli väljaastumisi, kuid mitte nii radikaalsed. Kubermangu võimud samas hindasid olukorda väga teravaks. Samuti pingestasid olukorda välispolitiilised tegurid (Napoleoni sõjad) ja samuti ka ilmastikuolud, mis raskendasid talurahva olukorda. Napoleoni sõjad vene impeerium osales selles tugevalt, see tõi kaasa lisakoormisi talupoegadele, nekrutivõtmine jne. Kõik see raskendas veelgi talurahva olukorda. Prantsuse võimuga kaasnenud ümberkorraldused igal pool euroopas hakati ka siin reforme läbi viima. Balti provintsi jaoks on olulised ümberkorraldused ja reformid Preisimaal, tähtsaim meie jaoks 1807 aasta Preisimaa agraarreform- kaotati lõplikult pärisorjus. Oluline oli seal asjaolu, et reformi lõppfaasis vabastati talupojad ilma maata- vabastati aga maad ei antud. Oli ka erandeid piirkonniti, kuid üldistus oli pigem selline
Et naistel puudus õigus asuda keisritroonile, vallandus Austria pärilussõda, mille tulemusena tuli Austrial loovutada Sileesia Preisimaale. Maria Theresia säilitas ülemvõimu Austrias, keisritroonile asus alul tema abikaasa Franz I [174565], seejärel poeg Joseph II [176590]. Maria Theresia valitsusaeg tõi kaasa ulatuslikke reforme riigi moderniseerimiseks. Kehtestati üldine sõjaväekohustus: liisu teel nekrutivõtmine, millega suurendati sõjaväge 100 tuhande meheni. Tõsimeelse katoliiklasena rõhutas Maria Theresia kõlblust ja kombelisust: muu hulgas keelati naistel sügava dekoltee kandmine. Sarnaselt Friedrichile rajas ka Maria Theresia oma Versailles' Schönbrunni lossi Viinis. Pärast Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema juba varem keisri tiitlit kandnud poeg Joseph II [178090]. Joseph II valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikemaks
annaabi.ee 
