palju väiksem. Seega karmis mõisnikud kasutasid olukorda ära hästi ning said talupoegi rohkem peksta. See näitab seda, et Vene riik ei teadnud Eesti talupoegade olukorrast mitte midagi. Samuti toimusid muutused talupoegade koormistes. Rootsi ajal olid vakuraamatud, kuhu olid kirja pandud maksimumnõudmised, nii, et mõisnik ei saanud olla ülekohtune. Vene ajal koormised suurenesid ning lisaks pidid talupojad üleval pidama ka suurt sõjaväge. Neid värvati ka nekrutiteks vägisi. Sealt naasesid vaid vähesed. Rahvaarv langes pärast Liiivi sõda 100 000-ni, kuid tänu rahulikele aegadele ja soodsale majandusele tõusis see kiiresti 400 000-ni. Pärast Põhjasõda langes see number jälle 150 000-ni. Levis palju nakkushaigusi nagu näiteks süüfilisd ja rõuged, millesse suri iga 7-mes laps. Vene ajal oli suur tagasilöök ka hariduses. Rootsi ajal tegutses selline mees, nagu Forselius. Tema arendas talurahva haridust ning lõi neile ja mitmeid
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-139, 146-155. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit? Krimmi sõda (1853-56)-eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima, lükkas edasi 56.a talurahvaseadust; Napoleoni sõjad- Eesti tpgi võeti maakaitseväkke. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused: Kriis põllumajanduses, viljahinna langus, p. Orjus ei toonud tulu, levisid vabaduse ja võrdsuse ideed, Aleks. I oli reformimeelne(soosis kaotamist); Eeldused: Valgustusideede levik, tähelepanu pööramine inimõigustele, kriis põllumajanduses, talurahvaülestõusud, moderniseerimine. 3
1845. aastal sai alguse uus talurahvaliikumise laine. Riia vene õigeusu kiriku piiskop Filaret levitas kuuldusi, et kõik Vene õigeusku üleminejad saavad maad ja vabanevad mõisaorjusest. Liivimaal vahetasid talupojad suurte lootustega usku, kuid said siis aru, et midagi ei muutu ja vahetasid oma usu tagasi. Mõisnikele see samm ei meeldinud ja nad karistasid talupoegi selle eest. Eestimaal usuvahetust talupoegade seas ei toimunud. Venemaal hakati nõudma nekrutiteks astumist. Seda aga talupojad teha ei tahtnud, sest tingimused sõjaväes olid rasked ja teenistus kestis 25 aastat. Kuna need talurahvaseadused tegid talupojad ainult de jure vabaks, kuid päriselus nende olukord paremaks ei läinud, loodi uued talurahvaseadused: 1849. Liivimaal, 1856. Eestimaal ja 1865. Saaremaal. Seadustega eraldati talupoegade käes olnud maa mõisamajandist, teorent asendati raharendiga.
........................................................................... 4. Miks on eestlaste vaimuelus tähtis aasta 1739? Sel aastal ilmus esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge 5. Milline seadus võeti Katariina II poolt vastu 1783. aastal? Liivimaal ja Eestimaal kehtestati uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks 6. Millise valitseja ajal hakati eesti talupoegi Vene sõjaväkke nekrutiteks võtma? Peeter I 7. Kui palju erinevaid indiaani hõime elas enne eurooplaste tulekut P-Ameerikas? üle 400 8. Võrdle omavahel ranniku- ja preeriaindiaanlaseid. ........................................................................................ ............................................................................................................................................................................. ..........................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal:
aeglustus. Kõige laialdasemalt möllas katk Lääne-Eestis. Seal suri ligi ¾ rahvastikust. Tallinnas suri 15 000 inimest, ellu jäi vaid 5000. Ida-Eestisse jõudis katk hiljem, kuid ka seal suri ligikaudu pool rahvastikust. Rahva arv kahanes Eestis 140 000 piirile. Sõja ja katku tagajärjed likvideeriti alles 30-40 aastaga. Rahvastiku kasvu soodustas asjaolu, et rohkem kui poole sajandi jooksul ei olnud taude. Kaasa aitas ka asjaolu, et Eesti ja Liivimaalt ei võetud 1797. aastani noori mehi nekrutiteks. See soodustas uute ja lasterohkete perekondade loomist. Koos maa laastamisega hävitati Põhjasõjas ka suurem osa linnu. Pärast sõjategevuse lõppemist Eestis 1710. aasta sügisel ulatus elanike arv Eesti linnades kokku vaevalt 5000 inimeseni. Linnade toibumine pärast sõja lõppemist oli raske. 12. Talurahva teokoormised (korraline tegu, erakorraline tegu) 18. Sajandil ülevenemaaline maksusüsteem laiendati ka Eesti ja Liivimaale. Venemaa eeskujul seati sisse
Agraarpoliitika Talurahvapoliitika teotöö Teotöö piiramise patent (3 mahu piiramine. Uute külade ja päeva nädalas). Kaotati ka talude rajamine. Soode pärisorjus osadest kohtadest. kuivendamine. Kartulikasvatus. Sõjavägi Nekruti võtmine liisu teel. Nekruti võtmine + ohvitseride Nekrutiteks võeti talupoegi ja väljaõpetamiseks loodi sõjaväe nad pidid teenima eluaeg. akadeemia. Ohvitserid olid enne kõik aadlikud, nüüd olid olulised oskused ja soov. Usk Usuvabadus luterluse kõrval Tolerantsuspatent seadus
Katariina ja Liivimaa kindralkuberner George Browne püüdsid parandada ka talupoegade olukorda, Liivimaa kubermangus oli sellel rohkem edu kui Eestimaal. Kultuurielus toimus samuti olulisi sündmusi: 1739. aastal anti välja esimene eestikeelne Piibel ja 1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Seal said õppima asuda ka eesti soost üliõpilased. Eesti ala mõjutasid kaudselt ka Napoleoni sõjad. 1807 ja 1812, kui algas Prantsuse-Vene sõda, värvati ka Eesti alalt nekrutiteks kordades rohkem talupoegi kui tavaliselt, samuti moodustati maamiilitsaid. Eesti territooriumile sõda siiski ei jõudnud ja mõne aja möödudes saadeti need uuesti laiali. · Talurahvaseadused ja pärisorjusest vabastamine 1801. aastal Venemaa keisriks saanud Aleksander I huvitus mõningatest läänelikest reformidest ja püüdis Venemaal jätkata Katariina II ajal olnud valgustatud absolutismi.
Sõja raskustele ja eelnenud Suurele näljale järgnes 1710.-1711. aasta katk. Selle elvikule aitasid kaasa ikaldus ja nälg. Külmade saabudes katku levik aeglustus. Kõige laialdasemalt möllas katk Lääne-Eestis. Seal suri ligi ¾ rahvastikust. Sõja ja katku tagajärjed likvideeriti alles 30-40 aastaga. Rahvastiku kasvu soodustas asjaolu, et rohkem kui poole sajandi jooksul ei olnud taude. Kaasa aitas ka asjaolu, et Eesti ja Liivimaalt ei võetud 1797. aastani noori mehi nekrutiteks. See soodustas uute ja lasterohkete perekondade loomist. Põllumajanduse olukord 18.sajandil Tänu Põhjasõjale laostus siinne põllumajandus rängalt. Vähenes loomade, eriti hobuste, lehmade arv, tööjõunappuse tõttu jäid ülesharitud põllud sööti, osa heinamaid kasvas võssa. Ajapikku olukord normaliseerus: sõja ja aktku eest laialipagenud ja soodest varju otsinud talupojad pöördusid kodupaika tagasi. Hakati kasutusele võtma sööti jäänud maid. See eeldas viljaseemne
annaabi.ee 
