teisi. Hiljem veel "Lõokesed", "ööbiku surm", "Teretus" jt. Hilisematel aastatel andis Miina Härma välja mitmeid koorivihikuid, nt. 1898. a. "Miina Hermanni laulukoori kontserdi lalulud" I ja II ning 1922. a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule – segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli". Suuremas vormis on ta loonud kantaadi "Kalev ja Linda" ja rahvusliku laulumängu "Murueide tütar". Esimene on oratooriumi sarnane komponeeritud viies osas. Teine on näitelavaline melodraama, mille muusika on suuremalt osalt põimitud rahvaviiside sugemeist, esimene eesti muusikalavastuslik teos. Kasutatud kirjandus 1. Aavik, J. Eesti muusika ajalugu. Stockholm, 1965. 2. Eesti muusika biograafiline leksikon. Tln., Valgus, 1990
tuled, too mul lilli", "Küll on ilus mu õieke" ja hulk teisi. Hiljem veel "Lõokesed", "ööbiku surm", "Teretus" jt. Hilisematel aastatel andis Miina Härma välja mitmeid koorivihikuid, nt. 1898. a. "Miina Hermanni laulukoori kontserdi lalulud" I ja II ning 1922. a. III anne. II anne on ehk neist oluliseim, sest sisaldab peaaegu tervenisti Härma loodud laule segakooridele väljatöötatud eesti rahvaviise nagu "Kui ma olin väiksekene", "Ei saa mitte vaiki olla", "Tule mulle, neitsikene", "Oh seda elu ja õnne", "Pidu hakkab", "Ehi veli, opi veli". Suuremas vormis on ta loonud kantaadi "Kalev ja Linda" ja rahvusliku laulumängu "Murueide tütar". Esimene on oratooriumi sarnane komponeeritud viies osas. Teine on näitelavaline melodraama, mille muusika on suuremalt osalt põimitud rahvaviiside sugemeist, esimene eesti muusikalavastuslik teos. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.ttu.ee/info/inf/interestica/harma.htm 2. http://www.edu.ee/home/korve/emiinahr.html 3. http://www
Katariina kuju leidus peaaegu kõigis kirikuis, talle on Euroopas pühendatud arvukalt kirikuid; tänapäeval ka näiteks kristlikke kolledzeid. Keskaja ikoonidel tunneb Katariina ära piinaratta järgi. Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit. 7 Kadripäeva laul KADRI KIPSIB, KADRI KAPSIB, KADRI KAHEHARULINE, KADRI KALLIS NEITSIKENE, KADRI TULNUD KAUGEELTA, ÜLE SOO JA ÜLE RABA, LÄBI PIKA PEERUMETSA, LÄBI LAIA LEPAMETSA. KADRI SOLKSAS SOODA MÖÖDA, KASTEHEINAD KARVU MÖÖDA, VESI VILKSUS SÄÄRI MÖÖDA... KADRIL KASKNE HOBUNE, TOOMINGASTA LOOGAKENE, PIHELGANE PIITSAKENE... LASKE KADRIL SISSE TULLA, KADRI KÜÜNED KÜLMETAVAD, KADRI VARBAD VALUTAVAD... KADRILAUL KULLAMAALT Kasutatud allikad 8 1. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/pidu/kadripaev/kadripev1.htm 2
Kadripäeval söödi kama ja tehti kamapalle (vt.lõik 4.5).Keedeti verikäkki,herneid,ube.Sel päeval pidi palju lambaliha sööma,et kadri lambakarja hoiaks ja kaitseks. VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED Kui mart kapsib kasukaga,siis kadri ripsib riidega. Kui mardipäeva ajal on pakane,siis kadripäeval on soe ilm. Kadri kuseb. Kadripäeval on igal aastal vesi lahti,läheb sulaks LUULETUSED · Kardi kipsib, Kardri kapsib Kadri kaheharuline. Kadri kallis neitsikene, Kadri tulnud kaugeelta, Üle soo ja üle raba · Jälle lapsed ühes koos, kadrisanti jooksevad. Vilja õnne jagavad, laulavad ja tantsivad edu, õnne soovivad. · kadrid siin, kadrid seal. kadrid uste taga käivad, lihtsalt udu meile näivad. Varuks on neil palju nalju, kotis komme juba palju. MÄNGUD Hea nägu,kuri nägu Lapsed on ringis ja üks laps on ringi keskel.Keskelolija teeb kordamööda igale lapsele mõne
Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii "Tuljak"). Mõnel pool järgib Härma vana rahvalaulude esitamise tava eeslaulja ja koori vaheldumise näol ("Tule mulle, neitsikene"). Mitmetes töötlustes on rahvaviisi ennast edasi arendatud ("Ei saa mitte vaiki olla"). Härma ei suutnud veel eesti rahvaviiside ja nende omapära sügavustesse tungida, kuid tema seaded olid jõukohased tolleaegsetele laulukooridele ning aitasid kaasa rahvalaulu üle-eestilisele propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks.
kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii "Tuljak"). Mõnel pool järgib Härma vana rahvalaulude esitamise tava eeslaulja ja koori vaheldumise näol ("Tule mulle, neitsikene"). Mitmetes töötlustes on rahvaviisi ennast edasi arendatud ("Ei saa mitte vaiki olla"). Härma ei suutnud veel eesti rahvaviiside ja nende omapära sügavustesse tungida, kuid tema seaded olid jõukohased tolleaegsetele laulukooridele ning aitasid kaasa rahvalaulu üle-eestilisele propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks.
Tänapäeval teatakse seda päeva mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Mardisandid käivad perest perre mardilaupäeval, mis on üks õhtu enne mardipäeva. Tavapäraselt tuleb ukse taga laulda ka mardilaulu: Laske sisse mardisandid! Mardi küütsud külmetavad, mardi varvad valutavad, sõrmeotsad sõitelevad. Mart on tulnud kaugeelta, üle soo, suure libeda. Peretütar, neitsikene, tõuse üles voodiesta, puhu sa tuli tuasse, lõõtsu lõke lõukaalta 11 Kui mardisandid on tuppa lastud, esitavad nad veel mingi laulu või mängu, mille eest neile kommi vms. antakse. (http://et.wikipedia.org/wiki/10._november) Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime
(hernes); Mis on pisut pikergune? (uba); Mis on lai ja lapergune? (lääts); teraviljade tsükkel: Kes on siidisärgiline? (rukis); Kes on pikapüksiline? (oder); Kellel moorimütsikene? (kaeral); puude tsükkel: Kellel pikad põllepaelad? (pajul); Kellel kardane kasukas? (kasel); Kellel seljas kuldakuube? (kuusel); Kellel seljas leinasärki? (lepal); loomade tsükkel: Kes on haaviku emanda? (jänes ~ rebane); Kes on kuusiku kuningas? (orav ~ hunt ~ karu); Kes on nõmme neitsikene? (uss ~ jänes ~ rebane ~ orav); Kes on kõrve karjapoissi? (karu); mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda? Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini
Ettekäändel, et seejuures toimuvat ebamoraalseid "ulakusi" ja ebajumalateenimist (õlgedest Metsiku tegemist), keelas Rootsi riigi- ja kirikuvõim mängutubade pidamise ning osavõtjaid karistati. Et mängutubades mängiti laulumänge, näitab 1680. aasta Ralli Hansu nõidusloo juurdlusprotokoll, milles on esimene kirjapanek "Nõelamängust". Nedko Nedko Negelcken Nõtku, nõtku, nõelakene, Nedko Negle Neiziken nõtku nõela, neitsikene! Erra Nehlene Kaddi Ära kadi (~kadus) nõelakene. Nehla Eisz Kaddi tubedisz (-tuckedisz) Nõel es kao tuppedesta (~tukkudessa), Nehl Kaddi nehlodes nõela kadi (~kadus) nõeludessa, Piszud raudine pihust pisut (~pisuke) raudine pihusta. Allikas: H. Laakmann, W. Anderson. Ein neues Dokument über den estnischen Metsik-Kultus aus dem Jahre 1680.)
annaabi.ee 
