Karge meri August Gailit Tegelased: *Neemi Anders (Andersite peretütar) *peremees Peeren Anders *Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) *peremees ja poe kaasomanik Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund *reeder Toora Jookus *halastajaõde Eljen Karre *halastajaõe kasulaps Peeter *Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm *postivedaja Tehve Lamm *postivedaja naine *professor Amadeus Lokk *Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, Pirre Loona,
Karge meri August Gailit Tegelased: 1) Neemi Anders (Andersite peretütar) 2) peremees Peeren Anders 3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) 4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund 5) reeder Toora Jookus 6) halastajaõde Eljen Karre 7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm 8) postivedaja Tehve Lamm 9) professor Amadeus Lokk 10) Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, 11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, 12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg,
nad eitavat vastust. Mehed olid juba tujust ära ning tüdinenud. Pühapäeviti ei käidud enam kirikus, kuna see pidi halba õnne tooma ja sellepärast oli aga Pastor Lund äärmiselt tige. Ühel hommiku tuli aga Siimen Tara suust jaatav vastus, oli aeg merele minna hülgeid küttima. Mehed olid nii tuhinas, et lehvitasid vaid muuseas oma naistele ning juba nad läksidki. Eerik, kes oli esimest aastat sai 4 poega ja ühe vana hülge ning võiks öelda, et tänu oma pruudi Neemi Andersile. Kui nad randa jõudsid teadsid juba kõik, et Eerik oli tubli külas rääkisid sellest kõik, kui hästi neil läinud oli. Eerik lubas Neemile isegi tasuda kui rohkem aega tuleb. Mitmendat päeva oli juba vaikus ja tuul oli nord. Hülgekütid ei olnud merelt juba kaks nädalat randa tulnud. Ühel õhtul aga hakkas jää naljakalt praksuma ja see sai tähendada vaid üht- oli tormi oodata. Torm lähenes kiirest, jää pragunes oli kuulda
Vee liikumine Merd läbib idast läände Kariibi hoovus, see on soe hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. Rannikud: Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. Rannikuriigid: Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. Keskonna probleemid: Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on peamisteks
üsnagi soojad suved.Soomele on loomulik lumine ja külm talv,üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine,tuuline ja vihmane sügis.Keskmine temperatuur suvel +18C talvel võib langeda kuni -20C.Lumekate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud,Kesk-Soome idaosas 4kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud.Sademete hulk on 600mm/a,lõunas on enamasti sademeid rohkem kui põhjaosas. Jõed on kärestikulised,rannik ja järvekaldad käärulised,palju leidub lahti ,neemi,poolsaari ja saari.Järvi on üle 50 000-de,paljud neist moodustavad kitsaste väinedega ühendatud järvestuid. Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas.Soomes kaevandatakse metallimaake.Avastatud on plaattina,tina,uraani ja volframi.Aastas kaevandatakse 20 000kg hõbedat ja 600kg kulda.Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti,lubjakivi,savi jms.Seal leidub ka poolvääriskive(kvarts,jasbis,ahhaat,opaal,ametüst). Suurem osa rahvastikust on soomlased
Tsitaadid: Raamatus oli palju looduskirjeldusi ja üldse asjade kirjeldamisi. ,,Neemega ühel tasapinnal laius avar veteväli, nii rahulik ja läbipaistev, et paistis puhta mägiõhu sängina, mis oli surutus mäeküngaste ja metsade raamistusse. Järve pikkus oli umbes poolteist miili, kuna laius oli kolmveerand miili, neeme vastas veel rohkemgi, ahenedes lõuna pool vähem kui poolele nimetatud vahemaast. Järve laineline rannajoon moodustas lahtesid ja palju esiletungivaid madalaid neemi. Järve põhjapoolses ehk lähemas otsas kõrgus üks mägi, millest ida ja lääne poole laius lagedam ala, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks. Ometi oli maa üldiselt mägine: kõrged künkad või madalad mäed tõusid järsult veest tervelt üheksa kümnendiku rannajoone ulatuses. Erandid muidugi tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kus kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas (lk. 25 lõik 3)
Tsitaadid: Raamatus oli palju looduskirjeldusi ja ldse asjade kirjeldamisi. Neemega hel tasapinnal laius avar vetevli, nii rahulik ja lbipaistev, et paistis puhta mgihu sngina, mis oli surutus mekngaste ja metsade raamistusse. Jrve pikkus oli umbes poolteist miili, kuna laius oli kolmveerand miili, neeme vastas veel rohkemgi, ahenedes luna pool vhem kui poolele nimetatud vahemaast. Jrve laineline rannajoon moodustas lahtesid ja palju esiletungivaid madalaid neemi. Jrve phjapoolses ehk lhemas otsas krgus ks mgi, millest ida ja lne poole laius lagedam ala, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks. Ometi oli maa ldiselt mgine: krged knkad vi madalad med tusid jrsult veest tervelt heksa kmnendiku rannajoone ulatuses. Erandid muidugi tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kus kallas oli vrdlemisi laugjas, oli taamal mni kngas (lk. 25 lik 3).
Lk 28 -- Neemega ühel tasapinnal laius avar vetepind, nii rahulik ja äbipaistev, et paistis puhta mägiõhu sängina, mis oli surutud küngaste ja metsade raamistusse. Järve pikkus oli umbes kolm penikoormat, kuna laius oli ebaühtlane, paisudes poole penikoormani või neeme vastas veelgi rohkem ja ahenedes lõuna poole vähem kui poolele nimetatud vahemaast. Järve piirjooned olid muidugi ebakorrapärased, moodustades hulga lahtesid ja palju esiletungivaid, madalaid neemi. Järve põhjapoolses või lähemas otsas piiras teda üksik mägi, millest ida ja lääne poole laius madal maa, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks. Ometi oli maa üldiselt mägine, kõrged künkad või madalad mäed tõusid veest järsult tervelt üheksa kümnendiku rannajoone ulatuses. Erandid tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kuas kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas.
VEE LIIKUMINE Merd läbib idast läände Kariibi hoovus, see on soe hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne-Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. Kariibi meri RANNIKUD Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. RANNIKURIIGID Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. KESKKONNA PROBLEEMID Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on
troopikamerel. Need laigud ulatusid tal kuni kaelani, ta kätel aga paistsid sügavad armid. Kõik ta juures oli vana, välja arvatud silmad, need olid tal merekarva, lõbusad ning võitmatud. LK 15 Mida näeb vanamees öösiti unes? Miks ta ei näe enam torme, naisi, suuri kalu, jõukatsumisi ega oma naist? Nägi unes oma nooruspäevade Aafrikat, tolle kaugeid kuldseid ja valgeid randu, - nii valgeid, et need ta silmadele haiget tegid, nägi tema kõrgeid neemi ja suuri pruune mägesid. Igal öösel elas ta nüüd sellel rannikul, ning oma unenägudes kuulis ta murdlainete mühinat ja nägi, kuidas pärismaalaste paadid neid laineid murdsid. Nüüd nägi ta veel ainult kaugeid maid ja rannikuil hulkuvaid lõvisid. Need mängisid seal nagu noored kassid videvikus, ja ta armastas neid nagu ta armastas poissigi. Kuid kunagi ei näinud ta teda unes. LK 17 Mida sööb vanamees hommikul ja mida võtab päevaks merele kaasa? Vanamees jõi vaid kohvi
naaberriik, kuna ülejäänud osadest ümbritseb Iirimaad Põhja-Atlandi ookean. Lõunarannikul on Keldi meri, kagurannikul Saint George'i väin, idarannikul Iiri meri. Riigi kuju Riigi kuju on idaranniku poolt kaljudega ümbritsetud ja seal on palju mägesid, saari seal üldse pole. Läänerannik on aga veel karmimate kaljudega kaetud, seal on ka palju saari, poolsaari, neemi ja lahtesid. Iirimaa maastik on ühtlaselt mägine, kuigi saare keskosas on veidi tasasem maapind. Saarel on ka mõningaid järvi, millest suurim asub Põhja-Iirimaal. Geograafilised koordinaadid Iirimaa geograafiliste koordinaatide ulatus on 5 kraadi ja 30 minutit kuni 11 kraadi läänepikkust, 51 kraadi kuni 55 kraadi põhjalaiust. Iirimaa pealinna Dublini geograafilised koordinaadid on 53° 21 N, 6° 16 W.
138. Island 139. Itaalia 140. Kasahstan 141. Kamerun 142. Katar 143. Küpros 144. Kiribati 145. Taiwan 146. Kambodza 147. Kongo Vabariik 148. Côte d'Ivoire 149. Kuveit 150. Läti 151. Libeeria 152. Liibüa 153. Liechtenstein 154. Mauritius 155. Madagaskar 156. Malawi 157. Mali 158. Malta 159. Marshalli saared 160. Mikroneesia Liiduriigid 161. Moldova Vabariik 162. Mongoolia 163. Namiibia 164. Nepal 165. Nigeeria 166. Niderlandid 167. Uus-Meremaa 168. Araabia Ühendemiraadid 169. Rohelise Neemi Saared 170. Pakistan 171. Palestiina 172. Paapua Uus-Guinea 173. Peruu 174. Portugal 175. Venemaa 176. Rumeenia 177. Samoa 178. São Tomé ja PríncipeMalta 179. Svaasimaa 180. Seisellid 181. Saint Vincent ja Grenadiinid 182. Saint Lucia 183. Singapur 184. Slovakkia 185. Ameerika Ühendriigid 186. Sudaan 187. Sierra Leone 188. Tai 189. Tansaania 190. Tonga 191. Tuvalu 192. Türkmenistan 193. Uganda 194. Ukraina 195. Fidzi 196. Soome 197. Horvaatia 198. Tsaad 199. Tsehhi 200. Sveits 201
Eugen Kapp wrote numerous symphonic pieces in the following years: the Second Symphony (The Estonian, 1954),2 the Third Symphony (Spring, 1964),3 plus several overtures, suites, 1 First performed in Moscow, in the Hall of the Trade Unions, January 1943. The All-Union Radio Symphony Orchestra was conducted by Sergey Gortshakov. 2 First performed by ERSO (Estonian Radio Symphony Orchestra), 13 Jan. 1956, conducted by Roman Matsov. 3 Performed by ERSO, 9 Oct. 1975, conducted by Neemi Järvi. and concertos. In his programmatic orchestral works he would proceed quite traditionally. The composer usually expressed himself in a lyrical manner; strenuous development, dramatic collisions in their deeper sense and weighty philosophic conclusions are not typical of him. After World War II Eugen Kapp was appointed Rector of the Tallinn State Conservatoire and held the post of Professor of Composition. Eino Tamberg, Hillar
annaabi.ee 
