neile kooli järele ja andis selle neile üle ja kõik lapsed olid tast üli vaimustunud ja ta hakkas seal igapäev käima, lapsed toitsid teda ja mängisid temaga, ta ütles, et elas tõelist tudengi elu. Aga üks päev õppejõud keelasid tal sinna tulla, kuna arvasid, et õpilased ei keskendu enam nii palju õppimisele ja Berganza pandi koduaias ketti jälle. Neegritarteenija käis teda aeg ajalt kehvalt toitmas. Aga kuna neegritar oli armunud mingisse neegrisse ja igal õhtul tema juurde hiilis, siis ta viis Berganzale toitu selle eest, et ta vaikiks. Mitu ööd oli juba niimoodi kestnud, aga Berganzal viskas kopa ette, ta mõtles et ta ei taha siuke valetaja olla ja järgmisel ööl läks neegritarile vaikselt kallale, et pererahvas ei kuuleks. Neegritar oli nüüd kaks nädalat voodi haige ja ei saanud perele öelda, mis tal päriselt viga. Terveks saades üritas ta uuesti öösel
sünnib koos nendega. Vahepeal aga tungisid revolutsioonilised muudatused sisse harjumuspärase kuulekuse maailma. Uhke mässuvaim, otsustav protest sajandite jooksul kujunenud alatute inimsuhete vastu kandus Ühendriikidesse ookeani tagant, maalt, mis oli võtnud oma lipukirjaks võrdsuse ja muutnud selle reaalsuseks, elulaadiks, tegelikkuseks. Ja nii kõlasid kauges Ameerika linnas Montgomerys uuesti sõnad: ,,Inimene, see kõlab uhkelt", taas tõstis pead eneseuhkus. Neegritar Rosa Parks, sõites pärast rasket päevatööd koju, keeldus täitmast bussijuhi käsku loovutada oma istekoht valgetele noorukitele. ,,Ma ei tea mis minuga oli," jutustas Rosa hiljem, ,,kuid ma ei liikunud paigast. Ma olin nii väsinud..." Politsei arreteeris Rosa Parksi. Montgomery neegrid kuulutasid autobussidele boikoti. Peaasjalikult värvilisi teenindavad autobussikompaniid (valged sõidavad enamasti oma autoga) läksid 382 boikotipäevaga peaaegu pankrotti.
Hoopis karjased ise tapsid oina. Tänu alandlikkusele sai uusi peremehi. Läks kaupmehemaja uksehoidjaks. Oma laste peal näidatakse välja oma rikkust ja toredust. Keelepeks on halb. Käis koolis koos oma peremehe lapsega. Kui raske on taluda üleminekut heast olukorrast halba. Ladina keele rääkimine- paljud räägivad vigaselt. Koer pidi jälle ukse taga ketis olema. Neegritüdruk kohtus öösel armsamaga, koer pidi vait olema. Ründas neegrit ühel õhtul. Neegritar tahtis selle pärast teda ära mürgitada. Vana omanik(lihuniku sõber) võttis ta endale jälle. Välismaalasele tehti liiga- koer võttis ära püksid, kus oli sees raha. Rääkis, kuidas peremehega ringi patrullis. Peremees ostis hobuse, aga see oli varastatud. Läks Sevillast minema. Trummilööjaga tegi show'd. Koera taheti varastada. Temast sai täielik tsirkusekoer. Vanaeit hakkas sõimama teda, show jäi pooleli. Vanaeit kutsus enda poole, nimetas koer poeg Montieliks
Teine pettumus oli see, et karjased ise tapsid öösiti kariloomi ja siis karistati koeri ilmaasjata, misjärel Berganza läks mujale. Berganza läks edasi rikka kaupmehe majja, kelle 2 poega käisid koolis, kus koergi kaasas käima hakkas, et õpikut kanda. Lapsed mängisid koeraga ja toitsid teda, mis ei meeldinud õpetajaile, sest laste tähelepanu hajus kooliasjadelt. Berganza jäi ketikoeraks, majavalvuriks. Cipion manitseb, et jutustamise ajal ei tohi liigselt filosofeerida ega laimata. Neegritar käis öösiti maja taga neegriga kohtumas, andis Berganzale süüa, et too vait oleks, aga lõpuks see ei mõjunud enam ja Berganza läks neegritarile kallale. Neegritar praadis talle kättemaksuks käsna või sees, aga koer sai lõksust aru ja põgenes sealt. Siis sai temast korravalvuri koer. Pärast seda trummilööja koer, kes esines rahvale. Kord esines ta ühele nõiale, kes ta enda poole viis, pidades koera ühe teise nõia pojaks ja jutustas talle tema emast
"Salonge premier" (hobiks on kujutav kunst), "Salonge deuxieme". Vaimustub revolutsioonist: "On vaja tappa kindral Opick!". Kirjutab revolutsioonist, kuid varsti pettub selles. 1857 I luulekogu "Les fleurs du mal" ("Kurja lilled", palju armastusluuletusi) > kohtuprotsess, sest kuus luuletust amoraalsed, mis tuleks välja võtta. B kaotas, 300 franke trahvi. "Fleurs" muudab kogu maailma luuleteemasid, stiile. B elus on kaks muusat Must Veenus ja Valge Veenus. Must Veenus Jeanne Duval, neegritar, saab vampiirilikuks inimeseks B elus. Armastuse algus, sensuaalsus, armastuse seksistlik pool. Valge Veenus madame Sabatierre ingel, naine, kes on kauni kehalt ja vaimult, kuulus. B piirab teda aastaid, armastuskirjad, on siiski vaid tuttavad. "Fleurs" teeb B kuulsaks, ta peaks kirjutama näidendeid, kuid ta ütleb, et teatris on ilus vaid kroonlühter. "Salonge troisieme" > "Kunstlikud paradiisid oopium ja hasis". Kirjutab mürkidest teadlikuna, ise narkomaan.
Édouard Manet. Õppis École des BeauxArts`is tuntud akade misti juures. Alles vane mas eas o mandas i mpressionistliku maali mislaadi. Puhtast i mpressionis mist eristab Manet`d ühtlane pintslikäsitlus, suure m vor mikindlus, tumeda m koloriit. Maalis pea miselt figuraalko mp ositsioone, portreid, natüür morte. Esi mene kuulsam ja kõmulisem töö: Eine roheluses. Olympia Maalil kujutatud lama mas neiu väärikas poosis nagu m õni ju malanna. Jalge e es must kass, taamal neegritar lilleki mbuga. Claude Monet Teda on m õjutanud C ourbet ` loo ming, hilje m Manet. Nooruses maalis pea miselt figuraalko mp ositsioone, hilje m maastikke. Talle on o mased puhtad, heledad v ärvid, sidumata pintslitõ mbed, suur valguse intensiivsus. Monet` e es m ärk oli loodusest saadud mulje terviklik jäädvustamine maalis, tabades õhu, valguse, värvide mängu peeni maid varjundeid. Esimene se eria oli "Heinakuhjad", veel näiteks "Paplid", "Vesiroosid", " Roueni katedraal"
tõlkinud eesti keelde Under. 1861 ilmub sellest täiendulik trükk. Saab kuulsaks, kuid viib ta ka kohtusse, sest 6 luulekogu luuletust kuulutatakse kõlvatuks ja B keeldub neid kogust kõrvaldamast. ,,Kurja lilledes" on palju teemasid inimelu käsitlusest (inimesel pole aega enam), spliinist (elutüdimus, ängistus), armastusest. Tal oli 2 suurt armastust elus. ,,Must Veenus" (Jeanne Duval) ja ,,Valge Veenus" (Madam Sabatier). ,,Must Veenus" neegritar, 20aastase kabareetantsijana, kui ta temaga kohtus. Ei saanud elu lõpuni lahti temast, luules kirjutas ta temast kui konnast, joodikus, ämblikust, maost, nõiast jne. ,,Valge Veenus" oli ilus, kuulus, paljud olid temasse armunud. B kirjutas talle armastuskirju ilusate luuletustega. B jumaldas teda. Ka Sabatier kiindus B-sse. Nende kirjavahetus kestis 5 aastat. 1861 kirjutab ,,Salong III" ,,Kunstlikud paradiisid - oopium ja hasis." 19. Saj olid narkootikumid
1857. ilmus teos ,,Kurja lilled". Autor anti kohtu alla, kuna 6 luuletust sealt kuulutati moraalituks. Kaotas kohtuprotsessi: 300 franki trahvi ja kõne all olnud luuletused pidi välja jätma. Teos on tähtis, kuna on 19. sajandi pihtimusluule, kirja pandid halb pool, aga püüe täiuslikkuseni. ,,Väikesed poeemid proosad"- nt ,,Aabel ja Kain", ,,Litaania saatanale", ,,Raibe" Teoses on palju luuletusi naistest, armastusest. Kaks olulist naist olid talle Must Veenus (neegritar, kes oli kabarees tantsijanna, rumal aga sarmantne, suitsetas ja jõi) ning aadlidaam, keda nimetas oma ingliks Baudelaire kirjutas talle jumaldavaid kirju. Kui daam avaldas talle samuti oma tundeid ja suhe muutus lähedasemaks, tõmbus mees tagasi. Kirjutas teose ,,Kunstlikud paradiisid- oopium ja hasis". Ülistas neid meelemürke- tol ajal ei teatud narkootikumide laastavast mõjust. Samal ajal kandideeris prantsuse akadeemiasse. Varandus läbi, võlad
annaabi.ee 
