Kuidas elada ilma rahata! Kui mitte kusagil maailmas ei oleks raha, siis ma arvan, et inimesed tegeleksid naturaalmajandusega, põlluharimisega, karjakasvatusega jne. Kõik toimetused tuleks ise korda ajada, alustades majapidamistöödest ja lõpetades remonditöödega. Elektri asemel kasutataks siis arvatavasti küünlaid ja õlilampe. Tegelikult oleks selline elu mõnes mõttes isegi hea, sest et siis ei peaks muretsema kust seda raha jälle saab ja kuidas maksta see maks ja teine maks. Ilma rahata saaks tegelikult väga hästi hakkama, sest et kui said meie esivanemad ilma rahata saaks meie kaa
2. Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud turumajandus ja riigi sekkumine. · Põllumajanduslikult toodavad nad oma tarbeks, sestg saagikus on väike ja põlluharimiseks maad vähe. 3. Põllumajanduse spetsialiseerumine ja eksport · Peamisteks põllukultuurideks lõunas ja läänes on kartul ja muud juurviljad, mis ei vaja väga viljakat mulda. · Põllumajanduse on enamjaolt tegu naturaalmajandusega ning põllumajandussaadusi ei ekspordita. Küll aga ostetakse mitmesuguseid külmakartlikke saadusi nagu näiteks troopilised puuviljad kui ka kapsas jm. · Igal pool üle Norra on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. · Kuigi põllumajandussaaduste eksport on minimaalne, on Norra näiteks toornafta ja maagaas ekspordiga maailmas kõrgel kohal (40% Norra koguekspordist). 4. Metsasuse portsent
- Viikingid 8-10 saj kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused. Osebergis laevamatus. Arvukad mälestuskivid ehk ruunikivid (Gotlandi ruunikivi), mille peal on motiivid müütidest. - Erik Punane avastas Gröönimaa. - Leif Eriksson arvatavasti astus enne Columbust Põhja-Ameerikasse. - Olav Tryggvason elas eesti orjana. Merovingide kunst. Iirimaa. - Hakkas kujunema feodalism relvakandjad võtsid talupoegi oma kaitse alla. - Rahamajundus asendus naturaalmajandusega, linnad tühjenesid, kultuuri langus. - Idagoodid rajasid oma riigi Põhja-Itaaliasse. Pealinn Ravenna. Rajati Theodrichi mausoleum. - Realistlik kujutamine asendus geomeetrilise abstraktse dekooriga. - Kirikuriistad valmistati väärismetallist ja kaunistati. - Tähtsaimad kirjakunst, illustratsioonid. - 7-8 saj oli Iirimaa kunsti õitseaeg. Kloostrid muutusid vaimse elu keskuseks, oli eeskujuks Lääne- Euroopale. - Kristlite käsikirjade illustreerimine rõhutas jumalasõna väärtust
saj kesk- 10.saj algus. Miniatuur maalikunstis Karl Suur -Lääne-Euroopa mandrialad -kirjaoskajad, piibli kaunistamine 1. Merovingide ajastu - Merovech 5.saj lõpp-8.saj kesk -areneb hoogsalt, eeskuju Büstantsist, maastikulise tausta (Barbarite vallutus-rahvamajanduse asendamine kujutamine, KUULSAIM Evangelist Markus- maaling naturaalmajandusega, linnade tühjenemine kultuurist, kirjaoskuse Reimsi peapiiskopi Ebo palveraamatus 9.saj. langus. Alla käib käsitöö, arhitektuur) 1. Ehitised puidust 2. kiviehitisi vähe ( Bütsantsi ehitusmeistrite tehtud/ nendest inspireeritud) Erand: Iirimaal ( kloostrid ja kloostrikoolid), lugemisoskusega vaimulikud, 3. Keelustatakse ümarskulptuur ( olid mõned anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8
Vanim teadaolevaist süsteemidest põhinev majandamise korraldus. Põhimõtteliselt on tegemist Hästi unustatud, kuid taas Tavamajanduses otsustab selle, mida, kuidas ja kellele naturaalmajandusega päevakorral: ise tehtud toota, perekond (või hõim) oma võimaluste piires. Põhiküsimused lahendab perekond (hõim) või, leib, keraamika Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel on suur tähtsus
Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus. Varakeskajal arenes välja feodaalkord, milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu. Naturaalmajandusega ja feodaalkorraga arenes välja ka pärisorjus. Talupoegade ja orjade vaheline piir ähmastus, kuni nad kokku sulasid. Aina rohkem talupoegi andis ennast suurmaavaldaja hoole alla ja haris rentnikuna oma maad makstes iga kuu maksu. Nad muudeti sunnimaiseks, sest ilma talupojata polnud maal väärtust. Jumala poolt seatud ühiskonnakorralduseks peeti kolmest seisusest koosnevat: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad. Feodaalkord Senjööri ja vasalli suhe
· riigieelarve valitsuse tulusid ja kulusid kajastav dokument · riigivõlakiri riigi poolt emiteeritud võlakiri · rikkus kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel · Robinson Crusoe majandussüsteem efektiivseima tootlike ressursside paigutusega majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis ja tarbimisotsus langevad kokku; langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega · rändejuht (ka: elukohavahetus) alalise elukoha muutumine üle haldusüksuse piiri · rändesaldo (ka: rändeiive) sisse ja väljarändejuhtude arvu vahe · ränne (ka: migratsioon) liikumine ühest haldusüksusest teise S · samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega · samasuskõverate teooria eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult
alandamine riigieelarve - valitsuse tulusid ja kulusid kajastav dokument riigivõlakiri - riigi poolt emiteeritud võlakiri rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel Robinson Crusoe majandussüsteem - efektiivseima tootlike ressursside paigutusega majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis- ja tarbimisotsus langevad kokku; langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega rändejuht (ka: elukohavahetus) - alalise elukoha muutumine üle haldusüksuse piiri rändesaldo (ka: rändeiive) - sisse- ja väljarändejuhtude arvu vahe ränne (ka: migratsioon) - liikumine ühest haldusüksusest teise S samasuskõver (ka: samakasulikkuse kõver) - kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on
väljapoole riigist, Veneetsia ja Genua ülemvõim Vahemere idaosas, süvenes vaen läänemaailma ja idakiriku ning moslemite vahel, silmaringi laienemine tänu ristisõdadele. Paavsti positsioon muutus, ristisõdade jooksul langes, sest kokkuvõttes ristisõdade idee kukkus läbi. 15. Linnaühiskonna teke kõrgkeskajal Varakeskajal oli linnaelu kui käsitöö-ja kaubanduskeskus hääbunud, sest keskajal kaubandust põhimõtteliselt polnud, sest tegu oli naturaalmajandusega. Kui üksikud linnad siiski säilisid, olid nad piiskopide residentsid või valitsemiskeskused. Klassikaline linnaelu hakkas uuesti tekkima 10-11.saj. Selleks oli vaja kaht eeldust: · põllumajanduses toimunud murrang Põllumajanduse toodang kasvas, sest võeti kasutusele uus ader ja mindi üle kolme välja süsteemile. Tänu sellele saak suurenes ja seetõttu kõike ära ei tarbitud. Maalt läksid linna suur osa inimesi, kes pidid ülejäägist lahti saama. Maa
hiljem ka uued riigid. Vahemereäärsetes maades, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja rahvad, kes hakkasid kõnelema romaani keeli (hispaania, itaalia, prantsuse). Põhja-Euroopas ja Britannias olid germaani keeled (saksa, inglise, rootsi, norra, taani, hollandi) ladina keelest tähtsamad. Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkimisega kaasnes üldine kultuuri langus. Linnad jäeti maha, need hakkasid lagunema ja elati pigem maal (tegeldi taas naturaalmajandusega). Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad. Nende eksisteerimisaeag oli lühike. See oli tingitud ühelt poolt nende omavahelistest sõdadest, aga teiselt poolt ka seetõttu, et osad alad vallutati ajutiselt Ida-Rooma ehk Bütsantsi poolt. 3. FRANGI RIIK Chlodovech Frankide algkodu asus Reini jõe paremal kaldal. Sealt liikusid nad üle Reini jõe ja asusid elama Maasi ja Schelde jõgede vahelisele aldele
annaabi.ee 
