a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud - jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma - kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised - valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks - sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks Ainsana ei õnnestunud taolist skeemi teostada Tsehhoslovakkias: ebaõnnestus vasakparteide koondamine üheks nimekirjaks, mistõttu ei saanud kommunistid ka parlamenti oma kontrolli alla. Seatõttu haarasidki kommunistid Prahas võimu 1948.a.
hoone (praegu Haridusministeerium). Matteus on teinud ka Ugala korporatsiooni maja, Tamme staadion, Kaagvere lastekodu üks hoonetest, kortermaja Tartu südalinnas. Sõja järel oli Tartu hirmsasti kannatada saanud, Matteus tahtis säilitada haljasalasid kesklinnas. Annelinna ehitamist alustati 60ndate algul. Karlova on 19.saj lõpp ja 20.saj algus, Raadi 50ndate lõpp, 60ndate algus. Eesti kunst 19401955 I NL aasta poliitilises ja igapäevaelus andis end tugevalt ja koheselt tunda ( natsionaliseerimised jne). Kunstis ei olnud muudatused sugugi tuntavad. Soovitati sotsialistlikku realismi sisu sotsialistlik, vorm rahvuslik, selle järgimist ei nõutud. Kaudselt mõjutati kunsti riiklike tellimuste, toetuste ja stipendiumidega. Organisatoorselt asuti ette valmistama Eesti Kunstnike Liidu loomist ja moodustati selle organiseerimistoimkond, mille juhiks sai Juhan Nõmmik. Pallas nimetati Konrad Mäe Nimeliseks Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks
a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks 1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku sotsialismi idee, mis arvestaks antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. 1947-1948 hakkas NSVL
de Gaulle'i erruminek 1969 seoses noorterahutustega autoritaarsuse ja korruptsiooni vastu (suri 1970) · 1969 1974 presidendiks gollist G. Pompidou b) Vabariiklased (liberaalid) võimul - presidendiks V. Giscard d'Estaing (1974 1981) c) Vasakpoolsed võimul presidendiks F. Mitterrand (1981 1995): · 1970.aastate II poolel KP asemel juhtivaks vasakjõuks SP · SP liider F. Mitterrand võitis 3. katsel presidendivalimised · majanduses suurenes riigi sekkumine natsionaliseerimised jms · välispoliitikas lähenemine USA-le ja NATO-le, suhete halvenemine N. Liiduga d) Gollistid taas võimul · presidendiks Jacques Chirac (1995 - 2007), endine Pariisi linnapea ja peaminister · alates 2007 presidendiks Nikolas Sarkozy, kes jätkab Chiraci poliitikat Kommunistliku süsteemi kujunemine ja areng 1. Sotsialismimaad a) Kujunemine:
UK astus teise maailmasõtta peale Saksamaale sõja kuulutamisega aastal 1939. 40ndal aastal sai Churchill peaministriks, õhujõud said Saksamaa omadest jagu Briti taevaste kohal, olid suured pommitamised. Oli üks riikidest, kes peale sõda plaanisid maailmakorraldust. Oli üks ÜRO deklaratsiooni allakirjutajaist. Oli majanduslikult nõrk, elas USA laenudest ja Marshalli abiplaanist. Peale sõda oli Tööpartei võimul, tehti reforme, mis olid kestvad, olid natsionaliseerimised, abirahade programm, haigekassa programm. Iseseisvus anti Indiale ja Pakistanile ja järgmisel kümnenditel ka teistele kolooniatele. Soosis immigratsiooni endiste kolooniate aladelt, sai multikultuurseks riigiks, majandus arenes, kuid mitte nii jõudsalt kui näiteks lääne saksamaal ja jaapanis. Ühines Euroopa Majandusühendusega aastal 1973, oli Euroopa Liidu üks 12 asutajaliikmest. Alates 60ndatest kuni 90ndate lõpuni olid suuremad probleemid Põhja Iirimaaga
................................................................................ 19 3. Kumba okupatsiooni Eesti ajaloos iseloomustavad järgmised märksõnad? Paigutage märksõnade numbrid sobivasse tabeli lahtrisse. 2p 7-8 õiget 2p; 5-6 õiget 1p 1 Eesti kindralkomissariaat 5 juuniküüditamine 2 Narva diktaat 6 natsionaliseerimised 3 maareform 7 Eesti Omavalitsus 4 holokaust 8 juunipööre Nõukogude okupatsioon Saksa okupatsioon 4. Millised muutused toimusid esimesel nõukogude aastal kultuuri valdkonnas? Esitage üks näide ja selgitage, mis oli muudatuse tegemise eesmärk. 2p Näide Eesmärk 5. Rühmitage Eesti NSV-d puudutavad märksõnad. Kirjutage sobivasse lahtrisse vastav number
vabastamine, 4) Pakti täitmine, 5) Demokraatia taastamine. Tallinnas Vabaduse väljakule kogunes umbes paar tuhat meeleavaldajat, kaasas paarkümmend punast lippu ja loosungeid. Mööduti Vene saatkonnast, kus neid tervitas Zdanov ja Botskanjov, saabuti Kadrioru lossi ning saadeti esindajat K. Pätis juurde, kes nõudis eelmainitut. Nõukogulikud ümberkorraldused riikluses (nõukogud ja täitevkomiteed, kommunistlik partei), majanduses (natsionaliseerimised, maareform) ja kultuurielus. Repressioonid: repressiivasutused, arreteerimised, terror, juuniküüditamine. Ultimaatumivalitsus: Oli koostatud valitsuse kava ehk deklaratsioon. Tegemist oli ülddemokraatlike nõudmistega, mis sobis Eesti rahvale kui ka välismaailmale: 1) Kaitsereziimi kaotamine, 2) Töö olukorra parandamine, 3) Kodaniku õiguste taastamine. Formaalselt võim kuulus presidendile. Ametist tagandati kindral Johann Laidoner. Sõjaväe juhiks määrati Gustav Jontson
Kui mitmed Eesti riiklikud instantsid olid likvideeritud juba enne Eesti ametlikku liitmist NSVL-ga, siis kummalisel kombel jäi alati Nõukogude võimust täielikus sõltuvuses olnud Eestimaa Kommunistlik Partei ametlikult kuni 8. oktoobrini 1940 iseseivaks organisatsiooniks. Alles siis liideti see NLKP-ga ning peagi asuti selle baasilt kujundama parteiaparaati, mis Eestis tegelikku valitsemist teostaks. majanduses (natsionaliseerimised, maareform) ja kultuurielus. Lisaks sellele asuti natsionaliseerima panku ja suurettevõtteid. 25. juulil lõpetati kõigi maa-, linna- ja vallavolikogude tegevus, päev hiljem avaldati aga esimene natsionaliseerimisnimekiri, kuhu kuulus 103 panka ja 487 tööstusettevõtet. Peagi võeti riigi omandusse ka kaubandus-, kindlustus-, majutus-, ravi-, toitlustus- ja transpordiettevõtted ning lõbustus-, haridus ja kultuuriasutused, samuti ka eramajad, mille põrandapind ületas 170 ruutmeetrit.
annaabi.ee 
