ei olnud nende mõju nii suur kui ,,sünnimaal" Euroopas. Inglismaa oli juba pika ajalooga parlamentaarne monarhia ning samuti toetas turumajandust. Nagu ka Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Rootsis, Taanis ning Norras oli Inglismaal olemas majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid ning kujunenud välja ka sotsiaalkindlustuse süsteem. Seega saabus majanduskriis nendesse riikidesse veidi hiljem ning see oli mitte nii sügav kui USA-s. See soodustaski seda, et kommuniste ja natsionaalsotsialiste toetajate arv ei jõudnud tõusta väga kõrgele, mis siis soodustakski diktatuuri kehtestamist ning ettevõtete tegvuse täieliku kontrollimist riigi poolt. Saksamaal oli aga poliitiline olukord halvem. Majanduskriis kujunes seal samamoodi nagu ka teistes tööstuslikult arenenud riikides: tootmise langus, massiline tööpuudus, pankrotistumise laine, kriis põllumajanduses, sotsiaalkindlustussüsteemi ülekoormatus.
-28.nov-1.dets. 1943- Teherani konverents.- NL(Stalin), Suurbritannia (Churchill), Usa (Roosevelt). NL taotles uue rinde avamist. NL anti vaikiv heakskiit, et vallutada Baltikum. Lepiti kokku, et lääneriigid avavad 1944. aastal uue rinde Normandias. NL lubas, et kui sõda Saksamaaga on läbi, siis NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -Veebruar 1945- Jalta konverents- Suurbritannia, USA, NL. Otsutati moodustada ajutisi valitsusi, kuhu natsionaalsotsialiste ei lubataks. Saksamaa jagati tsoonideks. -17.Juuli-2.august.1945- Potsdami konverents- Toimus Saksamaal. Osalesid USA, Suurbritannia ja NL. Otsustati rakendada 4D poliitikat saksamaal: >Demilitariseerimine >Demokratiseerimine >Denatsifitseerimine-natsid kohtu alla >Demonteerimine Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks. Saksamaa pidi andma osa oma territooriumist NL ja Poolale 4. Totaalne sõda. -Kogu maailm oli mingil moel kaasatud sõtta. -Surma sai u 60 miljonit inimest
-28.nov-1.dets. 1943- Teherani konverents.- NL(Stalin), Suurbritannia (Churchill), Usa (Roosevelt). NL taotles uue rinde avamist. NL anti vaikiv heakskiit, et vallutada Baltikum. Lepiti kokku, et lääneriigid avavad 1944. aastal uue rinde Normandias. NL lubas, et kui sõda Saksamaaga on läbi, siis NL hakkab sõdima Jaapaniga (eirates Jaapani-NL mittekallaletungilepingut) -Veebruar 1945- Jalta konverents- Suurbritannia, USA, NL. Otsutati moodustada ajutisi valitsusi, kuhu natsionaalsotsialiste ei lubataks. Saksamaa jagati tsoonideks. -17.Juuli-2.august.1945- Potsdami konverents- Toimus Saksamaal. Osalesid USA, Suurbritannia ja NL. Otsustati rakendada 4D poliitikat saksamaal: >Demilitariseerimine >Demokratiseerimine >Denatsifitseerimine-natsid kohtu alla >Demonteerimine Saksamaa jagati neljaks okupatsiooni tsooniks. Saksamaa pidi andma osa oma territooriumist NL ja Poolale 4. Totaalne sõda. -Kogu maailm oli mingil moel kaasatud sõtta. -Surma sai u 60 miljonit inimest
KOKKUVÕTE Töös kasutatud materjali läbitöötamine ja töö kirjutamine oli huvitav kogemus. Hitleri erakordne eneseusk, mis segunes tema osava manipuleerimisvõimega tegid temast ühe maailma ohtlikuma tegelase. Samas ma arvan, et Teist maailmasõda ei oleks ära hoidnud Hitleri võimuletuleku takistamine. Versailles´ rahuleping oli kui viitsütikuga pomm, mis oli paika pandud lääneriikide poolt ja plahvatas 1939. aastal Hitleri abiga. Kui poleks olnud natsionaalsotsialiste, oleksid Saksamaal tõenäoliselt võimu haaranud kommunistid. Sõda lääneriikidega oleks ikkagi olnud paratamatu. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Teatmeteos. Eesti Entsüklopeedia, 3. kd. Tallinn, kirjastus "Valgus", 1988 2. Raamat. Robert Gellately. 2009. Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Tallinn, kirjastus Varrak 3. Raamat. Richard Overy. 2007
USA onli seni Saksamaale investeerinud, kuid nüüd enam mitte. Saksamaa tootmine langes lausa 1900. aasta tasemele, tööpuudus oli massiline, sotsiaalkindlustussüsteem oli ülekoormatud. Neis tingiustes hakkas kasvama kahe ringkonna mõju natsionaalsotsialistid ja kommunistid. Mõlemad tegid massilist Weimari vabariigi vastast kampaaniat. 1930. aastate alguses oli küsimus, kas kehtestatakse punane või pruun diktatuur. Kuna kommunistid olid suhteliselt populaarsed, nähti natsionaalsotsialiste kui kommunistide võimuhaaramise takistajaid. Kodanlikud ringkonnad ettevõtjad, maaomanikud hakkasid toetama natsionaalsotsialiste. Toetus tähendas seda, et neile anti raha, et nad saaks teha oma propagandat. Demokraatilkel valismistel oli natsionaalsotsialistide kõrgaeg 1932 juuli, kuid nad ei saanud enamust. Hitler sai kantsleriks 30. jaanuar 1933, ametisse nimetas ta president Hindenburg. Ametisse
Saksamaa maha müüa võõrriikidele. 7. Milliste meetmetega likvideeriti Saksamaal 1930. Aastate teisel poolel tööpuudus? Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja –varustuse tootmiseks, ehitati pikki kiirteid. 8. Mis oli majanduse riikliku reguleerimise eesmärk? Allutama inimesed enda alla. 9. Mis põhjustas Saksamaa sõjaka välispoliitika 1930. Aastail? Suur majanduslik tugevnemine ja areng. Töövihik 1. Miks nimetati natsionaalsotsialiste pruunsärkideks? Sest hitlerlaste rünnakurühmad olid pruunides särkides. 2. Leia seoseid natside populaarsuse ja Versailles’ rahulepinguga sätestatu vahel. Versailles’ rahuleping seadis karmid nõudmised Saksamaale, mille Hitler lubas tühistada. 3. Nimeta neli ümberkorraldust sisepoliitikas pärast natside võimulesaamist. a) Üheparteisüsteem – et Natsionalistlikul Saksa Töölisparteil ei oleks konkurente.
See tõi kaasa Weimari vabariigi languse. Tööstuslik tootmine langes 1900. aasta tasemele. 2/3 Saksamaa töölistest olid kas täielikult või osaliselt (lühendatud töönädal) tööta. Saksamaad tabas ka pankrottide laine. Neis tingimustes hakkas levima demokraatiavastasus. Weimari vabariiki süüdistati kõigis hädades. Ka kommunistide populaarsus tõusis teistes ringkondades tekkis hirm nende ees. Kommuniste pidurdavaks jõuks peeti natsionaalsotsialiste. Nevertheless, natsid kunagi Riigipäevas enamust ei saavutanud. Kuigi nad häälteenamust ei saavutanud, soovisid nad siiski, et nende juht nimetataks kantsleriks. Nende nõuet soosisid ka töösturid ja surve Hindenburgile oli suur. 30. jaanuaril 1933 nimetati Adolf Hitler kantsleriks. Valitsuse 11 liikmest 3 olid ainult natsid. Samas algas valitsuse natsistumine. Need, kes partei liikmed ei olnud, hakkasid parteisse astuma.erinevalt NSVL-st sobitati diktatuur olemasolevasse süsteemi.
nähti otsest ohtu Balti riikide iseseivusele. Rahvaerakondlasi ei hirmutanud niivõrd Saksamaa ekspansioon, kuivõrd parunitest endiste suurmaaomanike aktiviseerumine. Kardeti ka, et Saksamale minev eksport langeb ära, kui ollakse Saksamaa vastu, sest Saksamaa turg võib majanduskriisist aidata üle saada. Vaimustust natsionaalsotsialistidele avaldasid paremäärmuslased ja baltisakslased. 1933 astus Saksamaa samme majanduslikuks lähenemiseks Eestile ja Lätile. Eesti leidis aga, et natsionaalsotsialiste ei saa usaldada, et iga erisoodustuse eest soovib Saksamaa vastu peatselt poliitilisi järeleandmisi. 1933 mõisteti Saksamaal, et pinge Leeduga Klaipeda küsimuses võib viia Balti liidu loomisele. Ei soovitud, et Eesti ja Läti toetaksid Leedut Klaipeda küsimuses - nii võinuks Balti liit muutuda Saksamaa vaenulikuks. Eesti teatas, et ei soovi sekkuda ei Vilniuse ega Klaipeda küsimusse. Eesti küsis Saksamaalt, et kuidas see suhtub Balti liidu moodustamisse, vastus oli, et
Eraomand on püha ja kaitse all. Eesti haritlaskond tuli puhastada internatsionalistidest, boheemlaslikust suhtumisest. Vabadussõjalased esitasid 7. detsembril 1933 riigikogule marksismivastast võitlust käsitleva seaduse eelnõu, mis nägi ette sotsialistliku partei keelustamist. Riigikogu ei võtnud eelnõu vastu. Eesti Vabadussõjalaste Liidu ajaleht "Võitlus", kus kiideti ja imetleti oma võitluskaaslasi Itaaliast, Saksamaalt ja Soomest. Saksa natsionaalsotsialiste nimetati tõelisteks isamaalasteks. Aga et ühiskond tervikuna baltisakslaste ja kõige saksaliku vastu, siis orienteeriti end Itaaliale ja Mussolinile. Organisatsioon sõjaväestati, liikmed said vormiriietuse, moodustati rühmad ja kompaniid, tehti rivi- ja laskeharjutusi. Jaan Tõnissoni valitsus kuulutas 2. juunil 1933 Tartu linna ja maakonna kaitseseisukorras olevaks, järgmisel päeval suleti Eesti Vabadussõjalaste Tartu Liit ühes osakondadega. Pingete eskaleerudes kehtestas valitsus 11
Eraomand on püha ja kaitse all. Eesti haritlaskond tuli puhastada internatsionalistidest, boheemlaslikust suhtumisest. Vabadussõjalased esitasid 7. detsembril 1933 riigikogule marksismivastast võitlust käsitleva seaduse eelnõu, mis nägi ette sotsialistliku partei keelustamist. Riigikogu ei võtnud eelnõu vastu. Eesti Vabadussõjalaste Liidu ajaleht "Võitlus", kus kiideti ja imetleti oma võitluskaaslasi Itaaliast, Saksamaalt ja Soomest. Saksa natsionaalsotsialiste nimetati tõelisteks isamaalasteks. Aga et ühiskond tervikuna baltisakslaste ja kõige saksaliku vastu, siis orienteeriti end Itaaliale ja Mussolinile. Organisatsioon sõjaväestati, liikmed said vormiriietuse, moodustati rühmad ja kompaniid, tehti rivi- ja laskeharjutusi. Jaan Tõnissoni valitsus kuulutas 2. juunil 1933 Tartu linna ja maakonna kaitseseisukorras olevaks, järgmisel päeval suleti Eesti Vabadussõjalaste Tartu Liit ühes osakondadega. Pingete eskaleerudes kehtestas valitsus 11
Frankfurdi koolkond Fr. Koolkond on oma mõtteliste juurtega saksa traditsioonides olev kulkriitiline koolkond, kes on seotud Frankfurdis aastal 1923 asutatud sotsiaaluuringute instituudi tegevusega. 1930 aastast alates direktoriks sai üks juhtfiguure maks Horkheimer. Traditsiooniliselt peetakse seda koolkonda kaasaegse vasakpoolse mõtte tugisambaks. Kuigi temaga on seotud olnud ka Fromm, Daareldolf jt, kes ei olnud vasakpoolsed klassikalises tähenduses. Pärast natsionaalsotsialiste võimuletulekut ei saanud enam edasi areneda vabalt. 1930ndal aastal juba asutasid oma harupaiga Genfis, 1933 kolisid sinna ja 1934 kolisid edasi NewYorki ja veetsid seal sõja aja. 1951 tuli Franfurdi koolkond tagasi saksmaale. NewYorki perioodil oli instituut asutatud Columbia ülikooli osana. Selle koolkonna jaoks on oluline, et arenes välja kahe erineva materjali põhjal. Olemas kogemus totalitaarriigist, samas pikka aega USAs, liberaalses demokraatias.
annaabi.ee 
