reaktsioon. H + O --)H2O · Sama reaktsioon toimub ka aluste ja happeliste oksiidide vahel. N: CaO + 2HCl --) CaCl + H2O PH · PH > 7 aluseline NaOH · PH < 7 happeline HCl · PH = 7 neutraalne H2O Võrrandid · (tugevalt)Aluseline oksiid + vesi --) alus Na2O +H2O --) 2NaOH · (nõrga)aluse sool + leelis --) (tugevalt)aluse sool+ nõrk alus CuSO4 +2NaOH --) NaSO4 + Cu(OH)2 · Leelismetall + vesi --) leelis + vesinik Leelismuldmetall 2Na + 2H2O --) 2NaOH + H2 ALUSTE NIMETAMINE · Kui B-rühma metall siis sulgudesse tuleb öelda oksutatsiooni aste. Cr(OH)3 kroom(3)hüdrooksiid · Kui A-rühma metall siis ütled elemendi nime ja kohe järgi hüdrooksiid NaOH naatriumhüdrooksiid
näha pole )2 Al(OH)3+ midagi (vähelahust Na2SO4 uv) + NaCl H2SO4 NaOH+HS2O4→ X H2SO4+Na2 - H2SO4+BaCl2 - NaSO4+H20 CO3→Na2SO → 4+ BaSO4↓+HCl CO2↑+H2O Na2CO3 - H2SO4+Na2 X - Na2CO3+ Na2CO3+ CO3→Na2SO BaCl2→BaCO Al2(SO4)3→
+ H2O + H2S/SO2 6. SOOLADEGA Ei reageeri, sest metall reageerib Tõrjuvad soolalhusest välja pingereas talle järgnevad metallid uus sool + metall soolalahuses oleva veega Na + FeSO4 Zn + Cu(NO3)2 = Zn(NO3)2 + Cu (Na + H2O = NaOH + H2 Cu + AgNO3 = Cu(NO3)2 + Ag NaOH + FeSO4 = NaSO4 + Fe(OH)2 + H2) Jngfn - lihtained Mkof - liitained
happeline oksiid + vesi: SO2 + H20 => H2SO3 sool + tugev hape (tugevam kui tekkiv hape) => nõrk hape + sool Tugevad happed on: H2SO4, HNO3, Hcl, HBr, HI, nad võivad reageerida ka lahustumatute sooladega. H2SO4 + Ca3PO4 => 3CaSO4 + H3PO4 4. Keemilised omadused: 1. reageerimine alustega => sool + vesi 2HCl + Mg(OH)2 => MgCl2 +2H2O 2. reageerimine aluseliste oksiididega => sool + vesi: Na2O + H2SO4 => N2SO4 + 2H2O 3. reageerimine sooladega: tekkiv hape nõrgem kui algne! H2SO4 + 2NaCl =>t NaSO4 + 2HCl 4. happed reageerivad metallidega, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tekib sool ja eraldub vesinik. Zn + 2HCl => ZnCl2 + H2 5. Eranditeks on lämmastikhape ja konsentreeritud väävelhape, need reageerivad peaaegu kõigi metallidega va pingerea kaks viimast metalli. Kunagi ei teki vesinikku, tekib vesi + madalama o-a ga väävli või lämmastiku ühend (SO2, NO2, NO) Zn + 2H2SO4(K) => ZnSO4 + 2H2O + SO2
Ca ( HCO ) Ca 2Na-kat + (kat)2 + 2NaHCO3 Mg ( HCO) Mg CaSO, MgSO Ca NaSO 2Na-kat + CaCl , MgCl Mg (kat)2 + 2 NaCl kus Ca- ja Mg-ioonid vees vahetuvad Na-ioonide vastu. Kationiidist ja filtrist läbinud vesi sisaldab naatriumvesinikkarbonaati ekvivalendselt toorvee mööduvale karedusele, NaSO4 ja NaCl ekvivalendselt toorvee püsivale karedusele. Soolade sisaldus seejuures ei vähene, ainule, et katlakivi tekitaja Ca- ja Mg-soolad on üle viidud Na-sooladeks. Kareduse kõrvaldamine Na-kationeerimisega. Pehmendatav toorvesi lasta läbi Na-kationiidiga täidetud laboratoorse filtri. Na- kationiidi kihi paksus on 300 mm, läbivoolu kiirus 2 min. 100 cm3. Pehmendatud vee leelisuse määramiseks võtta 100 cm3 pipetiga 100 cm3 filtrit läbinud
omadused, reaktsiooni lõpuni kulgemise tingimused 4.1 Keemilise reaktsiooni toimumisele viitavad tunnused Katse 1. Töövahendid: katseklaasid, gaasipõleti, NH4Cl lahus, NaOH lahus, BaCl2 lahus, Na2SO4 lahus, AlCl3 lahus, FeSO4 lahus. Reaktsioonivõrrand. Nõrga happe sool + tugev happe CaCO3 + 2HClCaCl + H2CO3 H2O, CO2^ Katse 2. Reaktsioonivõrrand. NH4Cl + NaOHNaCl + NH4 OH Katse 3. Reaktsioonivõrrand. BaCl2 + NaSO4 NaCl2 + BaSO4 Katse 4. Reaktsioonivõrrand. AlCl3 + 3NaOH Al(OH)3 + 3NaCl NaOH + H(OH)3 Na(Al(OH)4) Katse 5. Tekkinudraud(II)hüdroksiid muutub pruunikaks Fe3+ ühendiks. FeSO4 + 2NaOH Fe(OH)2 + Na2SO4 4.2 Anorgaanilisteainetekeemilisedomadused Katse 1. Töövahendid: katseklaasid, põleti, tiiglitangid, FeSO4, FeCl3, CuSO4, NaOH, HCl(H2SO4) lahused, MgO, CaO, Al2O3, Cu(laast), Fe(nael), Zn, Al, Mg. Reaktsioonivõrrandid. FeSO4 + 2NaOH Fe(OH)2 sademesse + Na2SO4
&peab lõppema 6-30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Madaltemp.kipssideaine.kasut: *meditsiinis kasut.kiire kivinemis.ehituskipsi sorte*keskmise v.aeglase kivine.kasut krohvides*arhitekt.elementide valmistamiseks.Plussid:kiire tardumineNeg:suht.väike tug&nõrk veekindlus.Transpordi.&hoitakse paber-v.kilkottides kaitstuna niiskuse eest.Pikaajalisel seismisel kipsi aktiivsus langeb.Vesiklaas valmista.jahvatatud kvartsliivast&kaltsineeritud soodast v. NaSO4. -kasutamine:>vesiklaas kivistub kuivamise&õhu CO2 toimel.-kasutusalad:*liivapinnaste tugevda.*liivapin.veetihedamaks muutmine*puidu tulekaitsevärvides.Portlanditsemendi tootmine:>Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi&savi.Toodetakse kuiva- v.märja menetluse järgi.Tsemendi tootmine skeem>tooraine kaevan.>segu ettevalmis. (purust,kuivatamine)>toorsegu põlet.klinkri saamiseks>klinkri&kipsi koosjahvat tsemendi saamiseks>tsemendi ladust.&pakkimine
20. Vee karedus Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. 21. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. · Karbonaatne karedus (e. mööduv karedus) kaltsiumi- ja magneesiumi ühendid vees. Ca(HCO3)2CaCO3+H2O+CO2 Ca(HCO3)2+ Ca(OH)22CaCO3+2H2O · Mittekarbonaatne karedus (e. jäävkaredus) CaSO4+Na2CO3CaCO3+NaSO4 · Üldkaredus 3Ca(HCO3)+2Na3PO4Ca3(PO4)2+ 6NaHCO3 3MgSO4+2Na3PO4Mg3(PO4)2+3Na2SO4 22. Kuidas toimub gaaside lahustuvus vedelikes? · Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsioonaalne nende osarõhkudega: C=KH*P · Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 23. BHT7 e biokeemiline hapnikutarve on hapniku hulk, mis kulub 1 liitris vees oleva
(osmootne rõhk H2O ei imendu seina soolesisu on vedel ja mahukas). - kiire toime (1..4 tunni järel) - tugevalt lahtistav - mürgitustel, ägeda kõhukinnisuse korral –ühekordselt - + sapiteede põletiku puhul - võtta 15-30g ½-1 klaasis leiges vees lahustatult, peale juua 1-2 kl vett MAGNESII SULFAS – mõrusool - haiglas NATRII SULFAS – glaubrisool NaSO4 + KCl +NaCl+NaHCO3 + MAKROGOOL - Fortans NA-PO4, K-Na-TARTRAAT, MINERAALVEED F II Seedetrakti ravimid 9 201272013 NaCl + KCl + NaHCO3 + MAKROGOOL – Molaxole (ei lastele) Lahtistavaid sooli manustatakse küllalt suure hulga veega, manustamiskiirus peab olema väike. Fosfaatklistiire kasutatakse rohkem soole ettevalmistamiseks
See seisneb galvaani elementide moodustamises, milles hävib anoodiks olev metall või selle piirkond. 27. Soolade klassifikatsioon jne.: Klassifitseeritakse järgmiste tunnuste järgi: 1. Happe järgi, millest sool on saadud: kloriid, nitraadid, sulfaadid, fosfaadid, fluoriidid jt. 2.Prootoni ja hüdroksiidrühma sislduse järgi: a)happelised (NaHCO3, NAH2PO4, Na2HPO4), b)aluselised (Mg(OH)2CO3, Cu2(OH)2CO3, 3. Vees lahustuvuse järgi: a) hästi lahustuvad- NaCl, NaSO4, b)vähe lahustuvad- CaSO4 c) raskesti lahustuvad PbSO4, BaSO4. Toatemperatuuril on enamik sooli tahked, osa sooli võivad sisaldada erineva hulga kristallvett. Osa sooladest on hügroskoopsed, st. seovad atmofäärist vett (CaCl2). Enamik sooli temperatuuri tõusul lagunevad. Soola hüdrolüüs on pöördprotsess. Tugeva happe ja tugeva aluse neutralisatsioonireaktsioon kulgeb lõpuni ja tekkinud sool ei allu hüdrolüüsile. Kui soola tekitanud
27. Sool on keemiline ühend, mis polaarses lahustis (vesi, etanool) dissotseerub katiooniks ja anioodiks. Soolad klassifitseeritakse järgmiselt: 1)Happe järgi, millest on sool saadud – kloriid, nitraadid, sulfaadid, fosfaadid, fluoriidid jt.; 2)Prootoni ja hüdroksiidrühma sisalduse järgi:a)happelised – NaHCO3, NaH2PO4; b)aluselised – Mg(OH)2CO3, Cu(OH)2CO3. 3) Vees lahustuvuse järgi: a)hästi lahustuvad – NaCl, NaSO4, b) vähe lahustuvad – CaSO4;c) raskesti lahustuvad – PbSO4, BaSO4. Toatemp.il on enamik sooli tahked, osa sooli võivad sisaldada erinev hulga kristallvett. Enamik sooli lahusuvad vees ja lagunevad temperatuuri tõusuga. Soolad tekivad hapete reageerimisel alustega, metallide reageerimisel hapete ja alustega, soolade reageerim-isel hapete, aluste ja sooladega. Soola hüdrolüüs on neutralisatsiooni reakt.-i pöördprotsess
Kaltsiit CaCO3 Kips CaSO4·2H2O Dolomiit CaMg(CO3)2 Bassaniit CaSO4·0.5H2O Magnesiit MgCO3 Epsomiit MgSO4·7H2O Nesquehoniit MgCO3·3H2O Heksahüdraat MgSO4·6H2O Hüdromagnesiit Mg[OH(CO3)2]2·4H2O Kiseriit MgSO4·H2O Natriit Na2CO3·10H2O Mirabiliit NaSO4·10H2O Thermonatriit Na2CO3·H2O Tenardiit Na2SO4 Nahcoliit NaHCO3 Arbaniit K2SO4 Troona Na3H(CO3)2·H2O Astrakaniit Na2Mg(SO4)2·4H2O K2CO3·H2O Pikromeriit K2Mg(SO4)2·6H2O Kalitsiniit KHCO3 Süngeniit K2Ca(SO4)2·H2O
annaabi.ee 
