7.Kellele sa sellest rääkisid, et sind kiusati ? Vanematele .... Õele/Vennale ... Sõbrannale/Sõbrale .... Õpetajale .... Ei rääkinudki ... 8.Kui sind on kiusatud, siis millise tundega sa kooli läksid ? .................................................................................................................. ........... 9.Kui palju oled kasutanud vägivalda oma koolikaaslaste vastu ? Ei olegi .... Natukene .... Keskmiselt .... Palju .... 10.Kuidas oled sa neid kiusanud ? Narrinud .... Löönud .... Asju ära võtnud .... Sõimanud .... Solvanud .... Mingi muu tegevus .... 11.Millise tunde kiusamine sinus tekitas? Rahulolu .... Rõõmsa .... Piinliku .... Tekitas süümepiinu .... Midagi muud .... 12.Kui palju oled näinud kiusamist gümnaasiumi õpilaste seas? Vähe .... Keskmiselt .... Palju .... 13.Kuidas on ohvreid kiusatud ? Löödud .... Narritud .... Solvatud .... Ähvardatud .... Asju on ära võetud .... Ignoreeritud .... Midagi muud .... 14
saavutatud,kuid sellegipoolest ei saa kellelegi hingetümbamiseks puhkust anda.Andrese unistuste realiseerimisele mõjusid ebasoodsalt rahapuudus,pidev kemplemine Oru Pear- uga,viletsad maad,palju soid ja Krõõda surm.Oma töödes ja tegemistes ei anna Andres armu ei endale ega sulastele.Ta suhtub töötegijatesse mõistvalt,humaanselt,nagu võrtsetesse.Arvan,et Andres on romaanis loova matsi kuju.Ta armastas oma maad,suhtus sellesse austusega,ei narrinud põldu.Kogu oma elu pühendas ta maaharimisele,võitlusele maaga. Teine peremehetüüp on Pearu Murakas.Ta oli saanud talu isalt pärandusega.tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks.Nüüd otsustas Pearu,et tal peab kergem põli olema kui isal.See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased
Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat aidata ja annab neile raha. Kodu poole liikudes tekib eufooriasarnane seisund. kaob igasugune mõte enda ülesandmisest ja võitlusvaim tuleb tagasi. Läheb Razumihhini juurde peole. Razumihhin saadab ta koju, on veidi purjus ja räägib kuidas mõjub Raskolnikovi politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on pikka aega oodanud. Raskolnikov minestab. pärast toibumist ajab kõik toast välja. Razumihhin saadab naised koju ja ajab neile igasugust imelikku pula, mida hiljem väga kahetseb. Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema
Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat aidata ja annab neile raha. Kodu poole liikudes tekib eufooriasarnane seisund. kaob igasugune mõte enda ülesandmisest ja võitlusvaim tuleb tagasi. Läheb Razumihhini juurde peole. Razumihhin saadab ta koju, on veidi purjus ja räägib kuidas mõjub Raskolnikovi politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on pikka aega oodanud. Raskolnikov minestab. pärast toibumist ajab kõik toast välja. Razumihhin saadab naised koju ja ajab neile igasugust imelikku pula, mida hiljem väga kahetseb. Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse
sellest kõige vähem kasu kuna tema laudas oli sõnnikut vähem kui teistel. Juba valmistuti heinatööle, nii mõnigi tarvilik töö jäi sellekõrval tegemata kuna polnud aega. Esimene hainategu vargamäel oli raske tuli niita ka vihmaga ja päevad olid pikad. Kui sadas vihma raiuti võsa et saaks uut heinamad juurde. Kui hein oli tehtud pidi peremees nentima et nende heinamaade arvelt pole küll võimalik karja suurendada"põldu oli eelmine peremees vististi meelega narrinud, temalt aina võtnud ja võimalikult vähe talle andnud. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda". Kui polnud heinatöö veel lõpus siis hakkas pudenema juba rukis. Heina ja ka rukki saak polnud hea, maad justkui oli aga vili kesine ja hõre. ,,müügipeale ei võinud mõteldagi, hea kui pole tarvis kevadel magasiaita minna" kaer ja oder tõotasid paremat vististi kuna
on õnneks lähedal. Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat aidata ja annab neile raha. Kodu poole liikudes tekib eufooriasarnane seisund. kaob igasugune mõte enda ülesandmisest ja võitlusvaim tuleb tagasi. Läheb Razumihhini juurde peole. Razumihhin saadab ta koju, on veidi purjus ja räägib kuidas mõjub Raskolnikovi politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on pikka aega oodanud. Raskolnikov minestab. pärast toibumist ajab kõik toast välja. Razumihhin saadab naised koju ja ajab neile igasugust imelikku pula, mida hiljem väga kahetseb. Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse
,,Kurva Kuju rüütliks". · D Q puhul on tegu hulluga vaid siis kui ta mõtleb rüütliromaanide peale; muul ajal on elutark ja teravmeelne, avara mõtlemisega. Sisemiselt liikuv tegelaskuju tark hull selles avaldub esmalt Cervantese geniaalsus. Kord naerab oma tegelase välja, kord tunneb talle kaasa. D Q tegevustes avaldub aina rohkem lõpupoole tema tegude sügav inimlikkus. Seega on lõpus tema surm traagiline, kuna moraalne üleolek teda narrinud õukondlastest on ilmne. Areneb ka Sancho. Tegelaspaar on kui ühtne inimese sümbol. Vastuolu keha ja hinge vahel. Tasakaalu otsing. · Rabelais mängis keelega, Cervantes mängib struktuuriga: tõeluse peegeldus, illusioon romaani tõeluse kokkusulamisest ajaloolise tõelusega. ,,Meelelahutuseks kurvameelsetele hingedele kõigil aegadel". 12. Renessansi draama ja teater (XV-XVI saj.) (RA, Marlowe' Tragöödiad,
õnneks lähedal. Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat aidata ja annab neile raha. Kodu poole liikudes tekib eufooriasarnane seisund. kaob igasugune mõte enda ülesandmisest ja võitlusvaim tuleb tagasi. Läheb Razumihhini juurde peole. Razumihhin saadab ta koju, on veidi purjus ja räägib kuidas mõjub Raskolnikovi politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on pikka aega oodanud. Raskolnikov minestab. pärast toibumist ajab kõik toast välja. Razumihhin saadab naised koju ja ajab neile igasugust imelikku pula, mida hiljem väga kahetseb. Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse
lähedal. Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat aidata ja annab neile raha. Kodu poole liikudes tekib eufooriasarnane seisund. kaob igasugune mõte enda ülesandmisest ja võitlusvaim tuleb tagasi. Läheb Razumihhini juurde peole. Razumihhin saadab ta koju, on veidi purjus ja räägib kuidas mõjub Raskolnikovi politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on pikka aega oodanud. Raskolnikov minestab. pärast toibumist ajab kõik toast välja. Razumihhin saadab naised koju ja ajab neile igasugust imelikku pula, mida hiljem väga kahetseb. Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse
Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat aidata ja annab neile raha. Kodu poole liikudes tekib eufooriasarnane seisund. kaob igasugune mõte enda ülesandmisest ja võitlusvaim tuleb tagasi. Läheb Razumihhini juurde peole. Razumihhin saadab ta koju, on veidi purjus ja räägib kuidas mõjub Raskolnikovi politseiõrritamine. . . need kes hakkavad teda süüdlaseks pidama naerdakse armutult välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on pikka aega oodanud. Raskolnikov minestab. pärast toibumist ajab kõik toast välja. Razumihhin saadab naised koju ja ajab neile igasugust imelikku pula, mida hiljem väga kahetseb. Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes
raidkujud, mõnikord sellepärast, et nad mitrat kandsid, teinekord, et neil kroon peas oli; 5 9 lõpuks on nende kallal oma hävitustööd teinud moed, mis alates renessansi anarhilistest, kuid hiilgavatest liialdustest ikka veidramaks ja totramaks muutusid, mõjudes kaasa ehituskunsti paratamatule langusele. Moed on rohkem kahju teinud kui revolutsioonid. Nad on kunsti ihusse haavu löönud, on tormanud isegi ta kondikava kallale, on ehitusi nudinud, kärpinud, ära narrinud, tapnud ehituste vormi, sisu, mõtte ja ilu. Vähe sellest, moed on söandanud ette võtta isegi ümberehitusi, mida igatahes aeg ja revolutsioonid pole teinud. Häbi tundmata on nad «hea maitse» nimel gooti arhitektuuri haavade külge pookinud oma viletsat pudi-padi, marmoriribasid, metallitutikesi, medaljone, voluute, rõngaskujusid, drapeeringuid, girlande, narmaid, kivist tulekeeli, pronkspilvi, lihavaid amorette, pungis
See seal on praht; ja praht tähendab inimesi, kes pori pilluvad oma sõprade pähe ja neid häbistavad.» Siis tõusis ta pikkamisi püsti ja läks vigvami, sõnagi enam lausumata. Aga sellest oli küllalt. Tundsin end nii alatuna, et oleksin suudelnud tema jalgu, kui oleksin võinud oma sõnad tagasi võtta. Möödus viisteist minutit, enne kui ma endast jagu sain ja läksin ja ennast alandasin neegri ees, -- kuid ma tegin seda ega ole seda hiljemini iial kahetsenud. Ma ei narrinud teda 'iial enam alatute tempudega ega oleks seda ka tol korral teinud, kui oleksin teadnud, et see teda niiviisi kurvastab. 16. PEATÜKK Magasime peaaegu päev otsa ja sõitsime öösel edasi. Natuke maad meist ees liikus määratu suur parv; võttis aega, kuni sellest mööda jõudsirrfe. Parvel oli neli pikka aeru kummaski otsas; järeldasime sellest, et see kandis vististi umbes kolmekümmend meest. Parvel oli viis 298
annaabi.ee 
