klassikalise itaalia ikonograafi juurde. Maalivad realistlikke, kujutuslikke või Sandro Chia, Francesco Clemente,Enzo 1970-ndate lõpp Transavangard ja neoekspressionism Itaalia allegoorilisi portreid, samuti mütoloogilisi, religioosseid ja narratiivseid, ajatuid ja Cucchi, Nicola de Maria, Mimmo Paladino. metafoorseid pilte.
selle protsessi korral esineb aktivatsioon paljudes erinevates ajupiirkondades. Emotsionaalse reaktiivsuse areng- mingi emotsiooniga seotud närviringi tundlikustumine ebatabalise elusündmuse tagajärjel või alatalitlus olulistel arenguetappidel saadud ebapiisava stimulatsiooni tõttu. Imikueas kogetud tugevate emotsioonide kontekst klassifitseeritakse ohtlikuks mandelkeha tasandil ning et narratiivseid mälestusi talletav hipokampus ja ratsionaalse analüüsiga tegelevad ajukoore piirkonnad ei ole selles eas nii hästi välja arenenud, vb nimetatud kontekst hilisemas eas vallandada ebaadekvaatseid emotsionaalseid reaktsioone. Emotsionaalsed elusündmused vallanduvad geeniekspressiooni aktiveerides emotsionaalse tundlikkusega seotud geene. Mandelkeha on temporaalsagara mediaalses osas, hipokampuse eesmises otsas. Koosneb 13st tuumast, millel alaosad
Nagu klassikalise maali puhulgi, teevad kunstnikud suuremõõtmelisi õlimaale ning väikeseformaadilisi joonistusi. Tegemist on naasmisega indiviidi ja kohalike väärtuste ning klassikalise itaalia ikonograafi juurde. Kunstnikud kujutavad "poeetiliste, grotesksete ja müütiliste figuuride armeesid", nagu ütleb kunstiajaloolane Catherine Millet. Nad maalivad realistlikke, kujutuslikke või allegoorilisi portreid, samuti mütoloogilisi, religioosseid ja narratiivseid, ajatuid ja metafoorseid pilte. Itaalia transavangardistid taotlevad luua reaalsust. Figuur on nii kompositsiooni kui vormi osas inspireeritud ühest küljest futurismi ning metafüüsika ja De Chirico metafüüsilis-sürrealistliku kunsti ekspressiivsetest vormidest, teisest küljest aga renessansist ja sümbolistidest. KUNSTNIKUD Transavangardismi peamised esindajad on Sandro Chia, Mimmo Paladino, Carlo Maria Mariani, Enzo Cucchi, Remo Salvadori ja Francesco Clemente. Eesti kunstis on
loomulikuna, ainuvõimalikuna. Eeldus on, et keeles on võimalik esitada paratamatuid olukord loomulikult. Olukorra kirjeldus on intertekstuaalne, viidatakse teistele valdkondadele. Kirjeldus võib olla ka implitsiitne - diskuteeritakse teiste valdkondadega otse välja ütlemata. REKLAAMIKEEL Reklaamikeel kasutab kõiki teadaolevaid tekstivõtteid. Kasutatakse narratiivseid „soovitusi“ (nt „sain tänu sellele tootele sõpru“ vm hüvesid). Reklaamide määratlemine on keeruline. Tekstidel pole ühtseid eesmärke. Informatiivsed ja kutsuvad eesmärgid on põimunud. Kuigi reklaamid on meid kõnetada püüdvad tekstid, ei saa öelda, et kõik, millele tähelepanu pöörame või mis on meie veenmiseks mõeldud, oleks reklaam. Liigitamine on pigem suhtelise kui absoluutsuse küsimus
Lähtub lingv. terminitest. Vaatab narratiivi kui lauset – ‘narratiivne lause’, ‘narratiivne grammatika’. Narratiivse lausega seostuvad narratiivsed alus, öeldis, objekt, narratiivne süntagma. Jutustuse grammatika aluseks on keele ja jutustuse sügav ühtsus, mis sunnib meid üle vaatama mõlemat. Me mõistame jutustust paremini kui tegelane = nimi, tegevus = verb, kuid me mõistame paremini ka verbi ja substantiivi tähendust, kui mõtleme nende rollile jutustuses. Narratiivseid lauseid on 2 tüüpi. Ühed on omadussõnalised – seisundikirjeldus, staatil. episood süžees. Teised on tegusõnalised (Lotmanil ja Tomaševskil – dünaamiline süžee-episood) [Todorov tõi näiteid Decameronist, nende küllaltki lihtsakoeliste novellide peal tema mudelid isegi töötavad] Jutustava diskursuse analüüs. Kuidas lineaarne tekst kujuneb ruumiliseks maailmaks. Todorov: 3 aspekti 1) moodus e kõneviis - kuivõrd sündmused on esitatud teoses.
Vormeliteooria kesksed väited on: 1. Laul komponeeritakse igal esitusel uuesti (composition-in-performance). Laulu esitus ei põhine kunagi päheõpitud kinnistekstil. 2. Esitaja kasutab loovalt varieerides kompositsioonivahendeina vormeleid (formula), s.o värsimõõdult, keskselt ideelt ja sõnastuselt sarnaseid värsse, värsiosi ja nende moodustamise struktuure; ning keskselt sisult sarnaseid korduvaid laiemaid narratiivseid ühikuid - teemasid (theme). 3. Laulu süzhee sõlmpunktid moodustavad jutustuse püsiva skeemi (stable sceletion of narrative), mis võib teatava aja vältel ühest esitusest teise suhteliselt muutumatuna säilida ,,vaevades vapper Odysseus" ,,kaugele-ambuv Apollon" ,,kõrgekõuene Zeus" ,,roos(i)sõrmine Koit, vara sündind" ,,vänderdi astuvad veised" ,,kanniksetõmmukad lained" ,,Maa-süleshoidja Poseidon" 14
Nagu klassikalise maali puhulgi, teevad kunstnikud suuremõõtmelisi õlimaale ning väikeseformaadilisi joonistusi. Tegemist on naasmisega indiviidi ja kohalike väärtuste ning klassikalise itaalia ikonograafi juurde. Kunstnikud kujutavad "poeetiliste, grotesksete ja müütiliste figuuride armeesid", nagu ütleb kunstiajaloolane Catherine Millet. Nad maalivad realistlikke, kujutuslikke või allegoorilisi portreid, samuti mütoloogilisi, religioosseid ja narratiivseid, ajatuid ja metafoorseid pilte. Itaalia transavangardistid taotlevad luua reaalsust. Figuur on nii kompositsiooni kui vormi osas inspireeritud ühest küljest futurismi ning metafüüsika ja De Chirico metafüüsilis- sürrealistliku kunsti ekspressiivsetest vormidest, teisest küljest aga renessansist ja sümbolistidest. KUNSTNIKUD Transavangardismi peamised esindajad on Sandro Chia, Mimmo Paladino, Carlo Maria Mariani, Enzo Cucchi, Remo Salvadori ja Francesco Clemente. Eesti kunstis on
50varajaste 80ndateni. domineerib peaaegu kõigil humanitaaraladel. Sel perioodil tuntuks saanud vene folklorilisti Vladimir Propp teooria muinasjuttude skemaatilisusest. Uuris läbi vene muinasjutte: jõudis järeldusele, et kõik järgivad ühte sama struktuuri, kui teha teatud üldistusi. Kui minna piisavalt üldisele tasandile, siis jõuame sõltumatu tausta struktuurini. LeviStrauss: kreeka müüdid: müütide skeemid, laiendanud seda lähenemist väljaspoole narratiivseid materjale: nt. osutada kuidas strukturalistikku mõtlemist võib rakendada rahvaste juures kehtivate sugulussuhete skeemide analüüsiks. Todorov: tees lugude grammatikast. analüüsinud läbi suure hulga narratiivset materjali, dekameroni novellide grammatika, kriminaal romaanidel. Tema väide: sarnande Proppi omaga. On olemas universaalne lugude grammatika. igasugune lugu on kõneakti taoline manifestatsiooni, mis ei suuda reeglitest kõrvale kalduda.