kaevata ja ümber istutada. Arvestama peab sellega, et iga juurejupp, mis jääb mulda võib anda uusi taimi.(piparmünt) Risosoomidega püsikute jagamine Kaevata aiahargiga üles, puhastage muld ümbert ära. Tükeldage risoom nii, et igale eraldi juureosale jääks alles juurmiste lehtede kimp ja tükike risoomi. Õisikuvarrega taimeosad visake minema, annavad harva uusi taimi. Kasutatakse lõikamiseks teravat nuga. Kärpige narmasjuuri poole peale. Eemaldage kuivanud lehed, lõigake terved lehed tagasi 15 cm peale. Istutage risoomi tükid mulda tagasi nii, et narmasjuured oleksid mullaga kaetud ja risoom poolest saadik mullapinnal. Kastke korralikult, et muld taime ümber tiheneks. Võsunditega taimede jagamine Võsundid on horisontaalsed võrsed, mis sirutuvad mulla pinnal emataimest eemale ja moodustavad uusi taimi, mis mullaga kokku puutudes juurduvad ja alustavad iseseisvat elu. Levivad ka mulla sees
Mulla vee sisaldusest. Suurema ja sulamise tulemusel muld kobestub. Hapendus, taandus reziimi · mulla niiskuse sisaldusest veesisalduse puhul lahus kõrgem. Põldudel külmakergitused lõhutakse iseloomustamiseks kasutatakse · mulla struktuursusest 2. Temperatuurist taimede narmasjuuri (taimede kahjus- hapendustaanduspotensiaali · mulla lasuvustihedusest 3. Süsihappegaasi sisaldusest tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub Eh logaritmiline suurus, mis Veeläbilaskvust mõõdetakse nende 4. Bioloogiliste protsesside talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus näitab vesinikioonide ning imendumiskiirusega mm/tunnis
Õitsemisaeg õitseb mais-juunis Kasvukoht: valgus Valgusenõudlik niiskus talub kuiva kasvukohta muld mulla suhtes vähenõudlik Kasutamine kasutatakse madalate vabakujuliste ning pügatavate hekkidena ning üksikpõõsaste või gruppidena Sordid ´Atropurpurea´, ´Atropurpurea Nana´, ´Aurea´, ´Bagatelle´, ´Electra´, ´Golden Ring´ jne Märkused Talub kärpimist, linnatingimusi, kehva pinnast. Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim. HALL LEPP ehk VALGE LEPP Päritolu Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika Kõrgus 15-25 m Kasvukuju Võrsed võrsed punakaspruunid, karvased Pungad pungad rootsulised, lillakad, karvased vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv kahelisaagjas. Pealt tumeroheline, alt Lehed hallikate karvadega. Leheroots kuni 2 m pikk, karvane
Taimed ei saa toitaineid kätte. Vee ja mineraal-soolade liikumine taimedes aeglustub. Ühed taimed vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri teised lepivad madalamaga. Näiteks: nisu 24°C, kartul 15-21°C. ka mikrobioloogilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures. Mõnel määral temperatuuri kõikumine on muldadele kasulik. Näiteks läbikülmumise ja sulamise tulemusel muld kobestub. Põldudel külmakergitused lõhutakse taimede narmasjuuri (taimede kahjus-tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus umbes 1 m. Põhiliseks soojusenergia allikaks on päike. Päikese seniidis on päikese energia 1,9 cal cm 3 min. - orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus. Soojuse neelamine mulla poolt sõltub: · Mulla värvusest: mida tumedam seda suurem on soojuse neelamisvõime · Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust
Taimed ei saa toitaineid kätte. Vee ja mineraal-soolade liikumine taimedes aeglustub. Ühed taimed vajavad kasvuks kõrgemat temperatuuri teised lepivad madalamaga. Näiteks: nisu 24°C, kartul 15-21°C. ka mikrobioloogilised protsessid sõltuvad temperatuurist. Aeroobne lagunemine toimub 27°C juures. Mõnel määral temperatuuri kõikumine on muldadele kasulik. Näiteks läbikülmumise ja sulamise tulemusel muld kobestub. Põldudel külmakergitused - lõhutakse taimede narmasjuuri (taimede kahjus-tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus umbes 1 m. Põhiliseks soojusenergia allikaks on päike. Päikese seniidis on päikese energia 1,9 cal cm3 min. - orgaanilise aine lagunemisel vabanev soojus. Soojuse neelamine mulla poolt sõltub: · Mulla värvusest: mida tumedam seda suurem on soojuse neelamisvõime · Maapinna kujust: mida ebatasasem pind, seda rohkem neelatakse soojust
Enamasti on õied ka veel hästi lõhnavad. Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks (Calmia). Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad. Magnoolia on kergelt mürgine ja seda kasutatakse meditsiinis. Kuna magnooliad ei talu ümberistutamist, tuleb neile sobivat kasvukohta hoolega otsida. Magnooliate juurestik on pindmine ja juurekava hõre, narmasjuuri on vähe. Mulla suhtes on nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas. Põuda magnooliad ei kannata ja enamik neist ei talu ka seisvat vett. Pindmise juurestikuga magnooliatele mõjub hästi võraaluse multšimine. Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see võib vigastada nende juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa
Enamasti on õied ka veel hästi lõhnavad. Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks []. Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad. Magnoolia on kergelt mürgine ja seda kasutatakse meditsiinis. Kuna magnooliad ei talu ümberistutamist, tuleb neile sobivat kasvukohta hoolega otsida. Magnooliate juurestik on pindmine ja juurekava hõre, narmasjuuri on vähe. Mulla suhtes on nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas. Põuda magnooliad ei kannata ja enamik neist ei talu ka seisvat vett. Pindmise juurestikuga magnooliatele mõjub hästi võraaluse multšimine. Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see 53 võib vigastada nende juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured
20 Haljastuses kasutamine väga populaarne, saab istutada madalamaid vabakujulisi ning pügatavaid hekke ja üksikpõõsaid või gruppe. Talub kärpimist ja kuiva kasvukohta, linnatingimusi ja kehva pinnast, eelistab kasvada avapäikeses kuid talub ka mõõdukat varju. Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim. Läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium (Pursh) Nutt.) [akvifólium] Kuni 1 m kõrgune (soodsates oludes kuni 3 m kõrgune), tihedalt haraline, igihaljas, Põhja- Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. On valitud Oregoni osariigi taimeks.
Õied: 3-5 kaupa kimpudes, kollakad, väljast veidi punakad, umbes 1 cm läbimõõdus, V-VI. Viljad: piklikud, korallpunased, kuni 1 cm pikkused marjad, põõsal kuni talve tulekuni, IX. Haljastuses kasutamine väga populaarne, saab istutada madalamaid vabakujulisi ning pügatavaid hekke ja üksikpõõsaid või gruppe. Talub kärpimist ja kuiva kasvukohta, linnatingimusi ja kehva pinnast, eelistab kasvada avapäikeses kuid talub ka mõõdukat varju. Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim. Sordid: 'Atropurpurea'; 'Atropurpurea Nana';; 'Bagatelle'; 'Brouwers Green'; 'Electra'; 'Erecta'; 'Golden Ring'; 'Green Carpet' Läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium (Pursh) Nutt.) Kuni 1 m kõrgune (soodsates oludes kuni 3 m kõrgune), tihedalt haraline, igihaljas, Põhja-Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades
!! · Puukoolist tuua paljasjuursed taimed metsa vaid kottidesse pakendatult, et vältida juurte kuivamist; · Kotist väljavõetuna, kaevata taimed metsas ajutiselt kohe maasse; · Katta taimede juured hoolikalt niiske mullaga ja katta taimed kuuseokstega; · Istutada taimed kiiresti, võttes istutuskohale kaasa korraga vaid paaritunniseks tööks vajaliku hulga taimi; · Enne taimede kandekasti või ämbrisse panekut kärpida taimedel liiga pikki narmasjuuri, tehes seda terava noaga ja väikeste taimekogustega; · Katta taimede juured kandekastis või ämbris märja samblaga; Suhtugem alati taime kui elusorganismi, koheldes teda sõbralikult! b) Suletud juurekavaga taimed: · Asetada taimekastid metsas varjulisse kohta; · Taimekastide välimised servad katta niiskuse säilitamiseks mullaga; · Kasta taimi; · Enne istutamist lõigata noaga ära taime kasvumättast väljaulatuvad juured;
annaabi.ee 
