organismi. Tuimestuse puhul on verekaotus väiksem ning operatsioonist toibumine võtab vähem aega. Erakorraliste keisrilõigete korral, kus esineb loote ohuseisund, ei ole seljasüsti teostamine ajafaktori tõttu alati võimalik. Kui ema ei taha olla operatsiooni ajal ärkvel ning soovib üldnarkoosi, siis sel puhul palutakse emal hingata läbi hapnikumaski, enne kui tuimesti läbi kanüüli verre süstitakse. Kui ema on unne suikunud, vajutab anestesioloog(narkoosiarst) ema kaelale, et seeditud toit ei satuks hingamisteedesse ja kopsudesse. Enda ümber toimuvat hakkab beebi ema taluma alles tund pärast operatsiooni lõppu, kui narkoosi mõju kaduma hakkab ja ema üles ärkab. 1 Operatsiooni algul avatakse kõhukatted kas horisontaalse(piki püksi serva kulgu teostatava lõikega) või vertikaalse lõikega(mis on harvem)
eesmärk on säilitada füüsiline, vaimne ja üldine tervisisiku kvaliteet, isegi kui ravi ei saa haiguse kulgu muuta, ja ülejäänud elu on piiratud (Kaiu 2008). Onkoloogias haiglates tehakse palliatiivset kemoteraapiat, kiiritusravi, palliatiivkirurgiat ja üldist toetavat ravi kasvajatega patsientidel. (Kaiu 2008) 4. LOKAALANESTEESIA Anesteesia on tundlikkuse väljalülitamine, mida kasutatakse operatsioonide ja valulike protseduuride puhul. Anesteesiat viib läbi anestesioloog ehk narkoosiarst. Teda abistab narkoosiõde. Anesteesia jaguneb lokaalseks, regionaalseks ning üldanesteesiaks.(...) Regionaalanesteesia on osaline anesteesia. regionaalanesteesia puhul välja lülitatakse ainult osa kehast ja patsient on operatsiooni ajal ärkvel. Sellisel juhul aju funktsioonid toimuvad ning inimene jääb teadvuses. see tuimestus enamuses juhtudes ei mõjuta ka patsiendi spontaanset hingamismustsit. Sellisest narkoosi vormi haiget tavaliselt normaalselt talutavad
1. Valuvaigistid Tavalised valuvaigistid nagu paratsetamool on tavaliselt liiga nõrgatoimelised, kuid neid võib kasutada, kui tunned selleks vajadust. 2. Petidiin See on narkootiline aine valuvaigisti, mida võib kasutada nii süstina (lihasesse) kui küünaldena (pärasoolde ). Valu ei kao küll täiesti, kuid pehmeneb ja aitab puhata, kui oled kurnatud ja suurtes piinades. 3. Seljatuimestus Anestesioloog (narkoosiarst) teeb tuimestuse, viies vajaliku ravimi seljaajukanalit ümbritsevate membraanide vahele. Ravimi sisseviimiseks paigaldatakse selgroolülide vahelt läbi peenike kateeter, mis jääb sinna sünnituse lõpuni ning võimaldab vastavalt vajadusele ravimit hiljem lisada. Nii tuimestatakse kõhtu ja jalgadesse viivad närvid ning valu kaob täiesti. 4
või küünaldena (pärasoolde). Valu ei kao küll täiesti, kuid pehmendab ja aitab puhata, kui oled kurnatud ja suurtes piinades. Vahel kaasneb selle ravimiga peapööritus, unisus, harva ka iiveldus või muidu halb enesetunne. Mõju kestab 2-3 tundi, kuid süsti ei tohi teha liiga hilja, sest ravim läbib platsenta ja võib pärssida lapse hingama hakkamist sündimisel. Seljatuimestus ehk epiduraalanalgeesia. Anesterioloog (narkoosiarst) teeb tuimestuse, viies vajaliku ravimiga seljaajukanalit ümbritsevate membraanide vahele. Ravimi sisseviimiseks paigaldatakse selgroolülide vahelt läbi peenike kateetes, mis jääb sinna sünnituse lõpuni ning võimaldab vastavalt vajadusele ravamit hiljem lisada. Nii tuimestatakse kõhtu ja jalgadesse viivad närvid ning valu kaob täiesti. Seda meetodit kasutatakse ka keisrilõike tegemisel. Sel juhul saab kohe näha last ja ollakse teadlik kõigest toimuvast
*Petidiin on narkootiline valuvaigisti, mida kasutatakse süstitavana või pärasoole küünlana. Lisaks valuvaigistavale toimele võib petidiin põhjustada iiveldust ja oksendamist. Kuna see ravim läbib platsenta ja mõjub ka lapsele, ei kasutata petidiini sünnituse kolmel viimasel tunnil, sest ravim võib pärssida beebi iseseisvalt hingama hakkamist peale sündi, laps võib olla loium ja imemine häiritud. *Epiduraalanalgeesia e. seljasüst. Epiduraalanalgeesia puhul viib narkoosiarst seljaaju ümbritsevate membraanide vahele kanüüli, mis jääb sinna kogu sünnituse ajaks. Peenike plastikkanüül kinnitatakse plaastriga seljale ja läbi selle viiakse epiduraalruumi ravimit vastavalt vajadusele. Epiduraalanalgeesia puhul tuimestatakse kõhu allosa ja jalgadesse viivad närvid. 5 Valu kaob mõne aja jooksul peale ravimi manustamist. Süst võib emakakaela
*Petidiin on narkootiline valuvaigisti, mida kasutatakse süstitavana või pärasoole küünlana. Lisaks valuvaigistavale toimele võib petidiin põhjustada iiveldust ja oksendamist. Kuna see ravim läbib platsenta ja mõjub ka lapsele, ei kasutata petidiini sünnituse kolmel viimasel tunnil, sest ravim võib pärssida beebi iseseisvalt hingama hakkamist peale sündi, laps võib olla loium ja imemine häiritud. *Epiduraalanalgeesia e. seljasüst. Epiduraalanalgeesia puhul viib narkoosiarst seljaaju ümbritsevate membraanide vahele kanüüli, mis jääb sinna kogu sünnituse ajaks. Peenike plastikkanüül kinnitatakse plaastriga seljale ja läbi selle viiakse epiduraalruumi ravimit vastavalt vajadusele. Epiduraalanalgeesia puhul tuimestatakse kõhu allosa ja jalgadesse viivad närvid. Valu kaob mõne aja jooksul peale ravimi manustamist. Süst võib emakakaela avanemist mõjutada kiirenemise suunas, aga sünnituse tempo võib ka oluliselt aeglustuda. Kuna valul on
*Petidiin on narkootiline valuvaigisti, mida kasutatakse süstitavana või pärasoole küünlana. Lisaks valuvaigistavale toimele võib petidiin põhjustada iiveldust ja oksendamist. Kuna see ravim läbib platsenta ja mõjub ka lapsele, ei kasutata petidiini sünnituse kolmel viimasel tunnil, sest ravim võib pärssida beebi iseseisvalt hingama hakkamist peale sündi, laps võib olla loium ja imemine häiritud. *Epiduraalanalgeesia e. seljasüst. Epiduraalanalgeesia puhul viib narkoosiarst seljaaju ümbritsevate membraanide vahele kanüüli, mis jääb sinna kogu sünnituse ajaks. Peenike plastikkanüül kinnitatakse plaastriga seljale ja läbi selle viiakse epiduraalruumi ravimit vastavalt vajadusele. Epiduraalanalgeesia puhul tuimestatakse kõhu allosa ja jalgadesse viivad närvid. Valu kaob mõne aja jooksul peale ravimi manustamist. Süst võib emakakaela avanemist mõjutada kiirenemise suunas, aga sünnituse tempo võib ka oluliselt aeglustuda. Kuna
Lastearst hindab lapse seisundit sünnil ning esimeste elupäevade vältel, vajadusel otsustab ta uuringute või ravi vajaduse üle ning suunab ravi vajavaid vastsündinuid edasi spetsialiseeritud osakondadesse (lastehaigla vastsündinute osakond, laste intensiivravi osakond) lapse edasiseks raviks ja uuringuteks. Lastearst selgitab ka vanematele lapse tervist puudutavaid küsimusi ning nõustab vanemaid lapse hoolduse osas. Lastearsti abistavad lasteõed. d. narkoosiarst e. anestesioloog: temaga puutub sünnitaja kokku siis, kui on vajalik epiduraalanalgeesia või opratiivne sünnituse lõpetamine. Lühiajalist narkoosi kasutatakse ka näiteks platsenta eemaldamiseks selle peetumisel emakaõõnes ning vajadusel suuremate sünnitusjärgsete rebendite korrigeerimisel. Anestesioloog jälgib opereeritud või epiduraalanalgeesiat saanud patsienti lühiajaliselt ka peale sünnitust. Sünnituse kulg
annaabi.ee 
