REIPUS Rõõmus HAARATUS Õnnistav Õnnelik VÄRSKUS Kütkestatud Ekstaatiline Juubeldav Elustav Erk Ülev Meeldiv Nooruslik Uudishimulik Köitev Naljatav Puhanud Süvenenud Ülevoolav Kosutav Võlutud Sädelev INSPIRATSIOON Virgutatud Kaasakiskuv Vaimustatud Imestunud Paeluv Põnevil Imetlev Huvitatud Lummatud
HAARATUS Õnnistav Õnnelik VÄRSKUS Kütkestatud Ekstaatiline Juubeldav Elustav Erk Ülev Meeldiv Nooruslik Uudishimulik Köitev Naljatav Puhanud Süvenenud Ülevoolav Kosutav Võlutud Sädelev INSPIRATSIOON Virgutatud Kaasakiskuv Vaimustatud Imestunud Paeluv Põnevil Imetlev Huvitatud Lummatud
nooremates klassides ja põhikoolis. Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega. 1990. aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub koolist. Teinekord kujuneb uuest juhtkonnast tõsine seltskond, teinekord naljatav kamp. Ka üsna paljud õpetajad elavad end tembutades välja: pilluvad paberlennukeid, segavad tundi, jutustavad ja vigurdavad, ei viitsi vastata. Sagedasti on tunnid lühendatud, toimub võistlusi ja etendusi. Päeva lõpetab õpilaste valmistatud kohvilaud ja lilled õpetajatele, ka valla-, linnavalitsuse või haridusosakonna visiit ja õnnitlused. Lisaks ja ennekõike on see päev, kus avaldatakse õpetajatele vaimustust, sest osa neist on lihtsalt suurepärased.
o 2-silbilisele nom liitub gen silp me nt ase, ese, habe, ige, kube, kübe, tase, sade, pide o 3-silbilise nom lõppkonsonant s kaob gen alates nt kehakas, kidajas, labidas, sipelgas, varrukas · 4- ja enamasilbilised sõnad, mille o Nom ja gen on samased nt abistaja, distsiplineerimatu, eksimatu, allakirjutanu o Nom lõppkonsonandile liitub gen tüvevokaal nt nakatav, naljatav, vallandatav · Siia kuuluvad ka: o Järgarvud, mille 2- või 3-silbilise nom lõppkonsonant s asendub gen alates nda-silbiga nt kolmas, seitsmes, kaheksas, üheteistkümnas, sajas, tuhandes o Mitmesuguste erandlike muutustega üksiksõnad nt kurat, paras, aher, vaher PÕHITÜÜP AASTA · Aasta, aastat, aastasse, aastate, aastaid, aastatesse e aastaisse
.. peksa või kassi; Kui on pühad, olgu õieti... eit, too lambajalg korraga lauale! Laps on laps... peaasi, et pole plika; Mees mehe vastu... ja kaks meest kassi vastu; Põhjatuul on alati külm... puhugu ta põhjast või lõunast; Solgisurma pole keegi surnud... ja kui on surnud, siis pole õige solk olnud · Tervitus-, soovi- ja tänuvormelite naljatavad jätkud või paroodiad Ela hästi, sure püsti, surres pane jalad risti! Hea laps, lambasilm, saba vaja, saksa koer! (naljatav- tögav vormel eriti last tänades) Head aega, mul pole aega! Head teed... ja suhkrut sisse! Jumalaga, julgad taga (teise tee peal tilgad taga)! Jätku leiba, jälle sööte! Ole meheks lubamast, jumal hoidku nägemast! Puhka rahus, porgand ~ kahvel kõhus! Sinu terviseks minu sisse! Suur kiitus, jäme tänu! Suur tanu ja pikad paelad! Tere hommikust, tulin tammikust (tõin teile sooja sepikust)! Tere õhtust, mis sul kõhtus? Tere, tere, vana kere! (vastus tervitusele)
nooremates klassides ja põhikoolis. Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega. 1990. aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub koolist. Teinekord kujuneb uuest juhtkonnast tõsine seltskond, teinekord naljatav kamp. Ka üsna paljud õpetajad elavad end tembutades välja: pilluvad paberlennukeid, segavad tundi, jutustavad ja vigurdavad, ei viitsi vastata. Tihti valitakse õpetajate päevaks kindel stiil, mille vaimus riietutakse. Märjamaa koolis on näiteks õpetajad kord etendanud Eurovisiooni, teisel aastal aga pioneerirühma. Mõnel pool on õpetajad esinenud etenduse või kontserdiga. Sagedasti on tunnid lühendatud, toimub võistlusi ja etendusi.
naabritest eristada. Maarahvaks olemisega kõrvuti kujunesid ühisel hõimupäritolul rajanevad oma identiteediga inimkooslused. Enamasti oli ka eesmärk naabrit tögada ja seeläbi meietunnet tugevdada, siis otsitakse põhjusti neist nähtustest, mis tunduvad teistsugused ja seega naeruväärsed. Nt Urvaste kihelkonna rahavriided olid enamasti mustad nii kutsuti neid mustakesteks. Mulk ja mulgid- Wiedemaani kohaselt on mulgid Tartumaale sisserännanud viljandimaalased. Võrulaste naljatav nimetus viljandlaste kohta. Mulgimaa on kultuuriline piirkond Lõuna- Eestis, mis koosneb viiest kihelkonnast (Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme). Ta oli kuni 19 sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Erinevalt levinud eksiarvamustest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa ning Viljandi ei ole Mulgimaa pealinn, vaid see on Abja-Paluoja. Arvatakse et mulk pärineb lätikeelsest sõnast mulkis (loll)
varastatud või vallaslastest, tunti lõbutsev torn ikkagi ära ta lakkamatust lärmist, punasest valgusest, mida luukidest, akendest, müürilõhedest ja piludest nagu pooridest immitses. Alumisel korrusel, keldris, asus niisiis kõrts. Sinna mindi madalast uksest ja järsust trepist, mis oli jäik nagu klassikaline aleksandriin. Ukse kohal sildi asemel oli mingi plätserdis, mis kujutas vastsete müntide kuhja ja tapetud kanapoegi ja kus seisis naljatav kiri: «Hingekellalööjate kõrts.» ühel õhtul, kui Pariisi kellatornidest oli juba helisenud tulede kustutamise signaal, oleksid vahiseersandid jubedassse Imede öue sattudes võinud märgata, et hulguste juures käis elavam askeldus kui muidu ja et seal rohkem joodi ning kõvemini vannuti kui tavaliselt. Ka väljas platsil oli hulguseid salgalkaupa koos, nad sosistasid isekeskis, nagu seisaks neil ees midagi tähtsat; siin-seal kükitas maas mõni suli ja ihus tänavakivil oma raudnuga.
annaabi.ee 
