Eluruumide põrandatel ei ole kuigi suurt koormust. Ka tasandussegu survetugevus võib olla madalam, näiteks 20 Mpa. Kui elamus on vesipõrandaküte, siis kütmisest põhjustatud paisumisele ja kahanemisele peavad pehmemad segud pragunemata paremini vastu kui kõvemad segud. Põrandaküttetasandussegude survetugevus on tavaliselt 1525 Mpa. Ladude ja garaazide betoonpõrandad tavaliselt värvitakse, sageli spetsiaalse kahekomponentse epoksiidvärviga. See eeldab aluspõrandalt head nakkuvust ja piisavat survetugevust. Ilus tulemus saavutatakse vaid siledal aluspõrandal Põrand tuleb tasandada Sõltuvalt betoonimargist ja valu kvaliteedist võib betoonpõrand olla värvimisvalmis juba peale lihvimist, ent sageli tuleb põrand enne värvimist põrandatasandusseguga tasandada. Töötlemata betoonpõranda pind on poorne, sageli ka rabe ja ebatasane. Pärast kuivamist võib betoonplaat olla kumer, äärtest madalam ja keskelt kõrgem.
Põrand: Esmalt eemaldatakse põrandalt tolm tolmuimejaga. Seejärel krunditakse põrand Start Primeriga segatuna veega 1:4. Põrandapinda kruntides võib kasutada rulli, valades väike kogus krunti põranda pinnale ning sealt seda laiali ajades. Kui on soovitud vannituppa põrandakütet tuleks see peale kruntimist kinnitada põrandale. Järgmiseks pannakse põrndale Kiilto Kestonit Termo tasandussegu (Tsemendialusel, fiiberkiude ning elastsust ja nakkuvust parandavaid lisaaineid sisaldav tasandussegu põrandatele, kuhu paigaldatakse kas elektriline või vee põrandaküte. Sobib ka ebastabiilsetele aluspindadele. Kihi paksus: 3-50 mm. Kulu: 1,6 kg/m²/mm.) Sein: Enne plaatimisega alustamist määra kindlaks plaadi jaotus, et vältida nurkadesse jäävaid kitsaid plaadiribasid. Plaatimiseks kasutatakse Kiilto Profix plaatimissegu. Segu kantakse segukammi sileda küljega seinale. Seinaplaatide kinnitamisel kasutatakse tavaliselt 6-10mm hammastusega
Hästiniisutatud vana tapeeti on võimalik raskusteta seinapinnalt (laest) ribade kaupa lahti rebida. Seda tuleks teha järgmise paani ülaosast alustades. Vajadusel võib kaasa aidata pahtlilabidaga. Uut tapeeti vanale liimida ei ole soovitatav. Vana tapeedi alused ebatasasused tulevad eriti hästi ilmsiks pärast uue tapeedikihi paigaldamist. See puudutab ka üksteise peale paigaldatud (ülakattega) paaniservi. Lisaks sellele ei garanteeri vana tapeedi pind uuele tapeedikihile korralikku nakkuvust. Vana tapeedi alune liim sulab harilikult lahti ja kui uus liimitud tapeedikiht kuivades kokku tõmbub, võivad mõlemad koos seina küljest lahti tulla. Tapeetimisvahendid Tapeetimisel on vaja teatud spetsiaaltööriistu, millest suurem osa on aga juba kodus olemas. · Kliistrihari kliistri laotamiseks. Parima kliistrikihi saad laia tugeva harjaga. · Tapeedilabidas või -hari tapeedi silumiseks ja kinnitamiseks. Struktuurse pinnaga ja vinüültapeedid kinnituvad
tahm (tavaliselt kasutatakse tahma heleda krundi puhul, tumeda krundi puhul pole see vajalik), pahteldatud alad käiakse 320 paberi ja klotsiga üle. Kui vigu ei ole, lihvitakse kogu osa 400-se paberiga lihvija abil, kumerused ja kättesaamatud kohad käsitsi 600-se paberiga, ning seejärel jälle lihvijaga, aga seekord pehme tallaga ja 500-se paberiga, et ühtlustada lihvijaga ja käsitsi tehtud alade üleminekut. Pärast seda villatatakse kogu osa halli villaga, et matistada ja tagada värvi nakkuvust. Lõpetuseks pestakse kogu osa korralikult ära. Krundist läbiläinud kohad lihvitakse 2000-se vesipaberiga üle, et ühtlustada üleminekuid. Sain kätt proovida ka kruntimisel, ning jälgisin juhendajat värvimisel ja kruntimisel, kus ta jagas vajalikke näpunäiteid parema tulemuse saavutamiseks. Töökojas oli kaks värvikambrit, värvilabor, eraldi kruntimisala, ning platvormtõstuk. Sain enamasti hakkama mulle ettenähtud ülesannetega, kuigi alguses oli natuke raske
Talvise betoonimise nõuetega tuleb juba arvetada raketise tegemise ja sarruse paigaldamisel. Samal ajal paigaldatakse võimalikud soojenusjuhtmed, termomeetrid ja raketis jaoks vajalik külmakaitse. Raketist tuleb ka kaitsata võimaliku lume saju eest. Vahetult enne betoonimist: o Raketised ja sarrused tuleb puhastada lumest ja jääst. Lumi ja jää takistavad raketisel täituda üleni betooniga. Sarruse ümber olev jää takistab või nõrgestab betooni nakkuvust sarrusega. o Valubetooniga külgnevaid külmi pindu(nagu pinnas, kivi või olemasolev betoonitarind) soojendatakse niipalju, et valatav betoonisegu ei jahtuks. Soojendamiseks võib kasutada näiteks auru või infrapunakiirgust. Betoonisegu soojendamine Betooninormide kohaselt peab betoonisegu töötemp. olema vähemalt +5°C. See on minimaalne betoonisegu temperatuur ja harilikult valitakse seda soojem betoonsegu, mida madala on välisõhu temperatuur
[5] 3.4. Rullmaterjalist isolatsioonipaanid Bituumenpaanid on membraanisarnased liitmaterjalid. Nad koosnevad kandekihist, mis on immutatud ning seejärel kaetud kaitsekihiga. Kandekihina kasutatakse viltpappi, klaaskiudkangast, klaaskiudvõrku, dzuutkangast, polüesterkangast, alumiiniumist või vasest võrku. Kandekiht annab paanile tugevuse, mistõttu saab teda paigaldada ka vertikaalpinnale. [5] Enne membraani paigaldamist tuleb aluspind katta krundiga, et suurendada membraani nakkuvust aluspinnaga. Membraani paigaldamist alustatakse alles pärast krundi täielikku kuivamist. Bituumenmembraanid on elastsed ja katavad hästi ka väikeseid pragusid. Membraani kandekiht on kaetud kaitsekilega, mis tuleb enne paigaldamist eemaldada. Membraani saab paigaldada nii horisontaalsele pinnale kui ka vertikaalsele pinnale. Paani on lihtne paigaldada ja selle paigaldusvõtted sarnanevad tapeetimisele. Kinnitriikimist alustatakse keskelt ja liigutakse äärte suunas. [3] 3.5
Kleepmassi peale pannakse bituumenpaan mis rullitakse täistasapinnaliselt kleepmassi kinni. Paani äärtest välja voolav osa hajutatkse laiali. Lisaks on veel olemas isekleepuvad paanid, mis on erilise töötlusega ja mida kasutatkse lamekatustel, sildade isoleerimisel ja vertikaalsete pindada hüdroisolatsiooniks (näiteks vundamentides). Paigaldamisel tuleb jälgida, et aluspinnas ei tohiks olla pragusid,lõhesid, kraate, õli, rasva või tsementpiima, mis vähendavad nakkuvust. Eeltööna tuleb aluspind kruntida ja paanide nurgad ümaraks lõigata. Kui on tegu niiske aluspinnaga on sinna vaja kanda mineraalne isolatsioonivõõp. Kihtide arv valitakse vastavalt veekoormusele. [1] LISAKS Vannitubade, dusiruumide või muude niiskete siseruumide hüdroisolatsiooniks kasutatakse vee baasil kiutugevdusega hüdroisolatsioonimastikseid. See on silline kiht mis kantakse betooni ja plaatimissegu vahele, et tagada hoone sisemine hüdroisolatsioon. Kasutada võib
2. Mangaandioskiid(must) 3. Graniit(hall) 4. Rauamennik(pruunikas-punane) 5. Ooker(kollane) 6. Sieena(punakas-pruun) Tehispigmendid 1. Tsink ja plii(valged) 2. Pliimennik(helepunane) 3. Kinaver(marsipunane) 4. Ultramariin(sinine) 5. Alumiiniumpulber(hõbedane) 6. Pronkspulber(pronksjas) Pigmentide omadusteks on katvus, valgusekindlus, leelisekindlus ja mürgisus. Suurimaks probleemiks mürgisuse kõrval on kestva nakkuvuse säilimine.Nakkuvust parandatakse naturaalse värnitsaga kruntimise teel. Katvus oleneb pigmendi läbipaistvusest ja kaetava pinna värvusest. · Hea katvuvusega on rauamennik ja mangaandioksiid · Hea leelisekindlusega on kriit, lubi, grafiit, rauamennik, ooker, ultramariin · Väga mürgised on plii valge, pliimennik, tinaver ja põletatud sieena Kilemoodustajad Kilemoodustajatena kasutatakse looduslikke- ja tehisvaike, kuivavaid taimeõlisid ja nitrotselluloosi
t. nad ei tohi õhust niiskust imada; c) vaigu värvus peab olema hele; vaik peab lahustuma taimsetes õlides ja orgaanilistes lahustites. Vaikude elastsus kuivades väheneb ja nad muutuvad rabedateks. Seepärast ei saa vaigud puhtal kujul värvide sideaineks olla. Neid lisatakse vähesel hulgal õlile. Taoline sideaine parandab värvide kvaliteeti ja vastupidavust ajale. Vaikude lisamine väldib värvide tuhmumist, pragunemist, kokkutõmbumist, suurendab värvide nakkuvust krundiga ja omavahel ning tänu vaigulisandile kuivavad värvid ühtlasemalt. [Error: Reference source not found, Error: Reference source not found] (vt lisa 3 tabel 6) Eristatakse pehmeid ja kõvu kopaale, esimesed sulavad temperatuuril 130-180 oC, teised ~300 oC juures. Pehmed ehk mittetõelised kopaalid, nagu manila, india ja kauri kopaalid ei ületa dammaravaigu, mastiksi ja kampoli kõvadust. Nendest valmistatakse madalakvaliteedilisi kiirestikuivavaid piiritus- ja tärpentinlakke
oskab: · kasutada värviretsepte · segada värve · leida vajalikku tooni · kasutada erinevaid värvimise tehnoloogiaid · valida värvi tooni ja kogust; · valida õige värvimistehnoloogia vastavalt aluspinnale; · värvida; · lakkida · hajutada värvi ja lakki · poleerida; · kõrvaldada värvikahjustusi · kasutada erinevaid lisa ja abiaineid; · hinnata visuaalselt värvi kvaliteeti; · mõõta värvikihti · kontrollida nakkuvust · mõõta värvi ja laki viskoossust · kõrvaldada värvikahjustusi; · hinnata lõpptulemust 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul jooksvate hinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga. Praktilisi oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel. Moodulit hinnatakse teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste koondhindega. PLASTDETAILIDE TÖÖTLEMINE KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA
c. Alumiiniumi oksüdeeritakse, sest tehasest tulnud alumiinium on atmosfääris vähe vastupidav. Elektrolüüsil tekitatud 20-30m paksune Al2O3 kiht aga kaitseb alumiiniumi pinda suhteliselt hästi, kui keskkonna pH jääb vahemikku 5-6. d. Oksiidikiht on üldjuhul värviline, sest kasutatavatesse elektrolüüdilahustesse segatakse värvaineid, et suurendada saadava oksiidikihi nakkuvust ning vastupidavust väliskeskkonnale. 36. Milline nähtus on korrosioon? Metallide korrosiooni klassifikatsioon kulgemise kemismi-mehanismi järgi. Kirjeldage (joonistage) korrosioonikahjustuste ilmingud, kuidas klassifitseeritakse korrosiooni ilmingute järgi? Kuidas vältida (vähendada) kontaktkorrosiooni? Selgitage, milline on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja milline katoodipiirkond? a
annaabi.ee 
