3.Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Heitvee puhastamise viisid. VEEPUHASTUSMEETODID: 1.Füüsikalis-mehaaniline 2.Keemiline, 3. Bioloogiline !desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine. (ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia, põllumajandus, kaevandused jne.)
Maitsmismeelega kontrollitakse toidu kvaliteeti. Üldjuhul on kaladel maitsmispungad suus, kuid on ka kehal ja sabal. 7 Kalade haigused Ka kaladel on oma haigused parasitaar ja nakkushaigused, isegi kasvajad. Meie vete kaladel on leitud rohkem kui 120 eri liiki parasiite. Neist on inimesele ohtlik ainult laiuss. Enamik kalade parasiite ei põhjusta nendega ühes ja samas veekogus elavate kalade hulgas nakkuspuhanguid, kuid nad võivad muutuda ohtlikuks veekogusse toodud uutele kalaliikidele, kellel puudub vajalik immuunsus. Haiguste korral kalakasvanduses ravitakse kalu. Nakkushaigusvastaseid ravimeid antakse söödaga või süstitakse. Ka kalade sooleparasiitide vastu antakse ravimeid söödaga. Kui parasiidid pesitsevad kehapinnal, uimedel ja lõpustel, tehakse kaladele ravivanne (keedusool, malahhiitroheline, ammoniaak). Looduslikes veekogudes on neid vahendeid võimatu kasutada.
Enamik toksilisi aineid on keemiliselt väga püsivad ja lagunevad aeglaselt, mistõttu toimub toksiliste ainete akumulatsioon nii veetaimedes kui loomastikus. Paljud toksilised ained on ka rasvades lahustuvad ja kogunevad organismide rasvkoes. Heitvee puhastamise viisid. VEEPUHASTUSMEETODID: 1.Füüsikalis- mehaaniline 2.Keemiline, 3. Bioloogiline !desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajuasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine. (ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia, põllumajandus, kaevandused jne.)
" Silk palunud taevataati: ,,Ära anna mind vaese mehe kätte, sees sööb mind pää ja luudega, ära anna mind rikka kätte, see nüllib naha, annab paraja kätte." Kalade haigused Ka kaladel on oma haigused parasitaar ja nakkushaigused, isegi kasvajad. Meie vete kaladel on leitud rohkem kui 120 eri liiki parasiite. Neist on inimesele ohtlik ainult laiuss. Enamik kalade parasiite ei põhjusta nendega ühes ja samas veekogus elavate kalade hulgas nakkuspuhanguid, kuid nad võivad muutuda ohtlikuks veekogusse toodud uutele kalaliikidele, kellel puudub vajalik immuunsus. Haiguste korral kalakasvanduses ravitakse kalu. Nakkushaigusvastaseid ravimeid antakse söödaga või süstitakse. Ka kalade sooleparasiitide vastu antakse ravimeid söödaga. Kui parasiidid pesitsevad kehapinnal, uimedel ja lõpustel, tehakse kaladele ravivanne (keedusool, malahhiitroheline, ammoniaak). Looduslikes veekogudes on neid vahendeid võimatu kasutada.
Desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile Osoneerimise kasutamine Eesti keskkonnastrateegia peamine eesmärk - kaitsta pinnaveekogusid ja rannikumerd. Eesti on võtnud eesmärgiks saada peamised linna- ja tööstusheitvee puhastusnäitajad vastavusse Läänemere regiooni merekeskkonna konventsiooni Helsingi Komisjoni (HELCOM) soovitustega. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, probleemid: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Eutrofeerumine - bioloogiline reostus ehk vetikate ebanormaalne intensiivne kasv Eutrofeerumise esimeseks etapiks on üleküllastus mineraalsete toiteaineteg , a, mis teeb võimalikuks fotosünteesi teel ebatavaliselt
tervisele ohtlikud. Seetõttu on oluline jälgida toorvee PHT sisaldust (alla 20 mgO/l). Et kloorimisühendeid tekiks vähem, võib veepuhastuseks kasutada järgmisi meetodeid: · toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine · loobumine eelkloorimisest · desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile · osoneerimise kasutamine Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad · Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. · Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. VEEPUHASTUSMEETODID Reovee teke ja omadused · Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi · Reovesi osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes
Aruanded peaksid sisaldama lühikesi kokkuvõtteid tähtsatest juhtumitest (k.a mida need süsteemi funktsioneerimise kohta näitavad) ja järelevalve andmete analüüsi, k.a pikaajalisi trende. 3 Järelevalve meetodid Igas haiglas on soovitav rakendada kolme liiki järelvalvet. 1. Pidev valvsusolukordade ja mikroorganismide järelevalve kogu haigla kohta, et ennetada või kiiresti avastada nakkuspuhanguid. Järelevalve valvsusmikroorganismide suhtes on efektiivne nakkuspuhangute avastamiseks ja ennetamiseks ning on võrdlemisi kerge ja efektiivne meetod nakkuse või koloniseerumise avastamiseks kogu haiglas. Kui haiglas on oma mikrobioloogia laboratoorium, peab see valvsusmikroorganismidest iga päev teavitama nakkustõrjerühma. Viimane vaatab andmed läbi ka igal nädalal osakondade järgi. Puhangut kahtlustatakse juhul, kui avastatakse kaks või enam ühest ja samast
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra.