väljastamiseks. See oli raske! Kui õnnestus välja ajada kriitpaberit kaane jaoks, oli see suur asi! Teine põhjus miks Moskva hoidis tiraasi tagasi oli liidu pealinna surnaal Modõl, mis pidi olema kõige suurema trükiarvuga ajakiri. Kangastega polnud nii raske kui paberiga, ehkki ka neid hankida oli paras vaev: joosta mööda hulgibaase ja riidevabrikuid ning väga palju ka Venemaal. Et Nõukogude Naine oli pigem kesksoost töölisele, täitis Siluett ka naisteajakirja kohta. Sealt võis leida alati huvipakkuvaid rubriike nagu ,,Moeleksikon", ,,Kostüümi ajalugu", ,,Silueti kirjakast" ja ,,Kogu maailmast". Eriti populaarseks kujunesid nõuandeleheküljed. Lisaks moesuundade tutvustustele oli varasemate aastakäikude väljaannetes rohkesti muidki harivaid artikleid.Eriti nõutud olid lihtsate ja efektiivsete vahenditega tehtavad ilunipid. Kuigi oli tagasilööke üks tegelinski avaldas nördimust, kui Siluett soovitas leivaga pead pesta
(tõmmu tüdruk, tema järgi ka tänava nimi, kus elab Laasik) 32. Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel 33. Aabel 7. a, Tooderi poeg 34. Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu 35. Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut
mõju või tagajärg. Edu on saavutatud tänu emotsionaalsele komponendile teaves, mis inimlikustab antud teabe. Psühholoogilised mõjutused keskenduvad sellele et toetavad ideed esitatakse kohe algul ja et sellele järgnevad vastukäivad elemendid. Poolt argumendid on toodud välja emotsionaalsemalt ja vastukäivad argumendid ratsionaalsemalt. Meedia ja naised Mida hoiavad endas naisteajakirjad? Naisteajakirja maailmas on mehed ja naised igaveses opositsioonis, võitluses, kuid teineteise jaoks vältimatud. Suhete maailmas räägitakse raskustest, läbikukkumistest, frustratsioonist. Naised näevad mehi oma ajakirjades kui probleemi. Uuema aja "elustiili" ajakirjades esitletakse naiselikkust läbi tarbimise ja hedonismi. Minu uuringust sirvides erinevaid naisteajakirju sirvides ja erinevalt naistelt nende ajakirja eelistuste kohta pärides selgus, et loetakse vanematele, rikkamatele,
lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel Aabel 7. a, Tooderi poeg Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut Tiia felixi pruut, nohune Maila Jaurami pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar Suur-Tiia Jussi pruut, kohvikuomaniku tütar Renate Maila klassiõde, isa on pudupoodnik Doktor Friedrich Kappel kunagine riigivanem F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb 115 kg, Pätsu juures aumärkideameti direktor
lahendada mingisugust probleemi. Alternatiivne käitumine e mingi muu tegevus meedia kasutamise asemel võib samuti lahendusi pakkuda, mõnikord isegi vahetumalt ja kiiremini. Näiteks inimese vajaduse sotsiaalse kontakti järele rahuldub sõbrale külla minemisega. Motiveeritud meediakasutusel võivad olla mõned sõltumatud mõjud indiviididele ja ühiskonnale: indiviid võib püüda kohandada oma enesepilti naisteajakirjas kujutatud edukate naiste portreede järgi; naisteajakirja populaarsus lugejate hulgas võib viia rea uute, konkureerivate naisteajakirjade tekkele. > motiive on empiiriliselt raske eristada vajadustest ja probleemidest, kuid analüütiliselt on need erinevad. Suuremalt jaolt on motiivid samad, mis (otsitud/oodatud) rahuldus, st enamusel juhtudest võib indiviidi käitumismotiive samastada eesmärgiga saada oma tegevusest mingit tulu, mingisugust rahuldust. Tarvete ja tasude lähenemise kriitika
Vahel luges ta ka ajalehte Noorte Hääl, mis sisaldas nii päevakaja- kui ka kultuuriuudiseid ja piisavalt propagandat. Kui mu ema koju Võrumaale sattus, siis luges ta Võru rajooni sõnumitoojat Töörahva Elu. Tema vanematel käis ajaleht Sotsialistlik Põllumajandus, mida ta samuti vahel, mitte eriti suure huviga, sirvis. Ajalehekioskites oli müügil ka naisteajakirju. Eestikeelsena ilmus ajakiri Nõukogude Naine, samuti müüdi Ida- Saksa ajakirju. Mu ema mäletab isegi Kuuba naisteajakirja Mujer ostmist. Selleks ajaks oli oluliseks saanud televiisori vaatamine. Mu emal endal seda ei olnud, kuid ühiselamus oli ühiselt kasutatav televiisor olemas. Tallinnas elades oli võimalik vaadata Soome televisiooni. Mu ema lemmikuks oli Soome televisioonis jooksev muusikasaade, kus näidati välisartistide värskemaid muusikavideoid. Soome televisioonist sai näha ka uudiseid maailmast, mida mu ema vaatas, kui peale sattus. Samuti näidati erinevaid seriaale, kuid
kangastest õieti kehamööda walmistadakse, siit ja sealt weikse lindikese paelakese, helmekesega j. n. e. kaunsitakse meie Eesti naisterahwast inetumaks, kui tema aga ennast ka sellepoolest oma seisuse piirides hoiab ja kusagil üle oma rahalise jõuu, kui ka voorusliku kommete, auususe läwe päris moodu-ahhwide teele ei astu. (Linda 3 / 1888, rubriigis Mõndasugust) Ülihuvitav, leian ma, selle selgitamiseks, kuidas sai võimalikuks selline murranguline sündmus, nagu esimese naisteajakirja väljaandmine (võime võrrelda üldse esimese eestimaise ajakirja Lühhike õppetus (1766-67) väljaandmise üllatuslikkusega, eriti kuna see oli meditsiinilise suunitlusega või O. W. Masingu Marahwa Näddala-lehe (1821-25) mitmekesise valgustuslikkusega), on küsimus sellest, kuidas Suburg mõtleb? Milline on tema ideede-mõtete esitamise viis, väljendumise laad, üldistav või argieluline, süsteemne või vabavooluline, napp ja konkreetne või
Õppis Usbeki Pedagoogilises instituudis, lõpetas selle 1935. Tegi hiljem kirjanduse alal samas kandidaadikraadi. 1941-50 õppetooli hoidja. Luuletusi hakkas kirjutama varakult, nüüdseks on temalt ilmunud arvukalt luulekogusid nii usbeki, vene kui ka teistes keeltes. On tegutsenud tõlkijana, on ühtlasi aktiivne ühiskonnategelane: ta on Usbeki NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja, Aasia ja Aafrika Kirjanikega Sidemetepidamise Nõukogu Komitee liige. 1953 aastast on ta Usbeki naisteajakirja "Saodat" toimetaja. (1953-80) Pärast seda, kui abikaasa 1944 autoõnnetutses hukkus, pühendas end vaid ühiskondlikule tääle ja luuletamisele. Alustas luuletamist 15-aastaselt, esimene luulekogu ilmus 1932. PärTuntud kogu maailmas. Poetessi on autasustatud rahvusvahelise kirjanduspreemiaga "Lootos" ning J. Nehru nimelise India Kirjanduspreemiaga. Usbeki rahvaluuletaja 1965. Zulfija luulelooming on traditsioonipäraselt vormikindel. Eesti keeles on ilmunud L. Seppel-Ehini
annaabi.ee 
