Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järkjärgult esile uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmija riimivariatsioonid Kindlal kohal vabavärss Jätkab eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivselt, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga Vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine Kareva luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse Looming Eesti teatrilavadel ,,Mandragora" (Tallinna linnateater, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30. aprillil 2003). Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa Luulekogud ,,Päevapildid" (1978)
Valikkogu ,,Eluhelbed" (1971) Valikkogu ,,Lendav linn" (1979) Uusloomingut sisaldav kogu ,,Korallid Emajões" (1986) Looming Luule üldiseloomustus: selged piirjooned suletud vorm lõpp tugev, läbimõeldud klassikaliselt vormirange sõnastuselt loomulik Luule põhilised teemad: inimesed ja nendevahelised probleemid maailm ja selle saatus Looming Luule muutumised ajas: algusaastate luule sümbolistlik ning kujundlik. Puuduvad ,,naisluule" teemad, nagu armastus ja tundelisus hilisemal perioodil luule napp, range, üleolev, irooniline ja skeptiline (nt. ,,Korallid Emajões") esimesed süngetoonilised ja realistlikud linnaluuletused (nt."Puust palitu") Looming sõjaaja luule ainestik Eesti küla ja maaelust, luule sõnastatud rahvaluulelähedase kujundlikkusega 1960datel arupidavad mõtteluuletused (nt. ,,Tähetund" ja ,,Jälle ja jälle"), valitsevaks mälestus ja kujutluspildid lapsepõlvekodust (nt
· Kahes viimases kogus on sagenenud traagilised ja eleegilised motiivid. · Surma mõtestab Kareva kirka piirkogemusena, mille valguses omandavad teistsuguse, puhastava tähenduse kõik siinpoolsed suhted. · Süvenenud on ka sotsiaalne mõistmine, Kareva luuletab rahva ja põlvkonna mälust valulise tundlikkusega. Luuletuste stiil · Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivse, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. · Kareva luules leidub allusioone J.Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poeetilised muutused · Pärast "Vari ja viiv'i" ilmusid valikkogud "Armuaeg"(1991), "Maailma asemel" (1992) ja "Hingring" (1997). · Keeleline dünaamika suureneb: tekivad suuremad kõlamängud; keeleüksuste kumuleerimised; rütmi- ja riimivariatsioonid.
aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas," on selle kogu kohta kirjutanud Kalev Kesküla (Eesti Ekspress, 16. august 2006). Oma teises luulekogus "Saage üle" (kirjastus Tänapäev) on Andra Teede luule muutunud teravamaks, särtsakamaks ja valitudsõnalisemaks, torgates nõnda silma vaoshoitud ja malbe eesti naisluule taustal. Oma osa sellesse on andnud ka poetessi tihe lävimine "metsikuma" ja "mängulisema" osaga eesti tänapäeva kirjandusest alates 2006. aasta augustist on ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige. "Saage üle" peegeldab suure osavõtuhuviga elatud harilikku, igapäevast, kuid ometi poeetilist elu, kus olulisel kohal on oluliste linnade tänavad ja inimesed. Jürgen Rooste Jürgen Rooste (sündinud 31. juulil 1979) on eesti luuletaja. Ta lõpetas 1997
keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989). Peale seda on Doris Kareva välja andnud: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983)
keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate ,,madalatest" tendentsidest, huvid pöörduvad kaugemasse minevikku ning ajatute aegade suunas. Teistest märkimisväärsetest debütantidest on oma postsümbolistliku esteetikaga Karevale laadi poolest üks lähemaid Rein Raud. Doris Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivne, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poetessi luulet on tõlgitud vene, inglise, ukraina, turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse, koguna ,,OmkpobeHue"(1989). Peale seda on Doris Kareva välja andnud: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983)
Mind isiklikult kõnetas väga ja kindlasti „Kaitseala“ ei kuulu tüüpiliste „kinkeraamatute“ hulka. Tõsi küll, kohati oli mul raske jälgida luuletuste mõtet ja sellest aru saada, kuid seegi sellepärast, et Ehini luulekeel on väga voolav ning ilus. Võib öelda, et Ehin on kaasaja populaarne luuletaja, kuid peab lisama, et ta on ka vana kultuurikunsti edasikandja. Olen kuulnud meeste seas arvamust, et Ehini luule on naisluule, kuid isiklikult ei nõustuks ja ei hakkaks seda liigitama vaid ütleks, et igaühel on midagi tema luuletustest õppida. Tänu päevikukatkenditele teose sisu oli lihtsam aru saada. Lõpetuseks toon mulle enim meeldinud rea sellest luulekogust, mis pärineb samuti ühest päevikukatkendist, „...kas õnn on see, kui sul on juba kõik. Või hoopis see, kui sul pole veel kõike, kuid mingil imelikul põhjusel oled lihtsalt rahul sellega, mis on.“
taksojuhid vaatama näevad keda armastan veel enne kui ma ise jõuan näha seda (,,Takso Tallinna taevas" lk 12) Luulekogu ,, Saage üle" analüüs Oma teises luulekogus "Saage üle" (kirjastus Tänapäev) on Andra Teede luule muutunud teravamaks, särtsakamaks ja valitudsõnalisemaks, torgates nõnda silma vaoshoitud ja malbe eesti naisluule taustal. Peegeldab suure osavõtuhuviga elatud harilikku, igapäevast, kuid ometi poeetilist elu, kus olulisel kohal on oluliste linnade tänavad ja inimesed. Andra Teede on ise oma luulekogu kohta öelnud järgmist: "Saage üle" räägib vabavärsis hulkuvatest koertest ja inimestest. Ja linnast või äratahtmisest, sellest, millest mulle ikka meeldib rääkida. Võrreldes eelmise raamatuga on pildid ja
kujundiks. Tal on seeria valuraamatutest. Kivisildnik kui klassikaline pessimist, maailm, mida juhivad pangad ja meelelahutus; küüniline vaade, agressiivsed värsid, pole kaasatundmist. Juba 80ndate aastate lõpust kuulub tema loomingulise strateegia juurde ka raamatu formaadiga mängimine. Paljud tema raamatud on rõhutatult kogu konseptsiooni oluline osa. Andis väga Eesti kõige paksema ja kõige õhema luulekogu. *90ndatel kirjutavad naisluule klassikasse Triin Soomets, Kauksi Ülle, Elo Viiding *Triin Soomets. Kasutab oma vabavärsilistes tekstides keerulist assotsatsioonide ja kujundite keelt. Pole vb väga lihtsalt mõistetav. Isiklikule keskenduv, intiimne luule.. pole välismaailma kajastav, isikuluule pöörab tähelepanu tunnete poolele ja vaimu- keha konfliktile, osutused kehalisusele ja ruumile enda ümber. Püütakse sõnastada mingit suhe indiviidi mikrokosmose ja maailmaga indiviidi ümber. Kogu
mingil määral kaob. Uus tõus hakkab selgelsti „Päike, mida sa õhtul teed“ raamatuga. Jaan Malin – pseudonüüm: Luulur. Elo Viiding (Vee) – väga varajane debüüt. Triin Soomets – koos Elo Viidindinguga debüteeris. Kristi Oidekivi (Kristin Krull) Piret Bristol – Kirjanike liidu Tartu osakonna juht. 90ndate jooksul autorid teisendavad üsna tugevalt ettekujutust, kuidas naisterahvas luuletab. Ettekijutus naisluule tugevusest on varemalt olemas, aga tekivad mingid tüüpkujutelmad seoses Underi või Alveriga. Nüüd see asi muutub. Soometsa ja Viidinglik variant on silmatorkavam, sest teatud juhtudel naisautor võib mõjuda agressiivselt, võib kõrvale kalduda pehme emotsionaalse tundeluule traditsioonist. Andres Allan (Endres Allan Ellmann (Kurvits)) Jim Ollinovski (Ott Ollino)– mõjub hämmastavalt, et ta sai surma väga noorelt, aga tekstid on valdavalt enne 20ndat eluaastat kirjutatud.
annaabi.ee 
