kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on Carmina Burana 13. sajandist. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Rüütlipoeesia Rüütlipoeesias esineb armastuse teema (südamedaami kultus) Tekstid väga meelelised ning ülistasid naisideaali Rüütlilaulikud Trubaduurid olid Lõuna- Prantsusmaal Truväärid olid Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid olid Saksamaal ja Austrias Enamasti olid ise laulude autorid ning esitajad Olid enamasti kõrgest seisusest Särava ande puhul olid ka alamaadel Tänan vaatamast!
üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal. Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel. rüütlilaul - trubaduurid, truväärid,minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide teemade kõrval ka armastuse teeme. Naisideaali ülistamine. Väga meelelised tekstid. ORGANUM - esimene mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält Leoninus ja Perotinus Organumide meistrid. . Leoninus tegutses 12. sajandi lõpul ja lõi 2-häälseid organume. Perotinus tegutses 1200. Aasta paiku ja lõi 3- ja 4-häälseid organume. Nende puhul saab esimest korda Euroopa ajaloos kasutada määratlust ,,helilooja" 13.saj. motett Mitmehäälse muusika kõige olulisem vorm. Mitmehäälne, mitme
11.Missugune pidi olema rüütel? Ta ei pidanud välja paistma üksnes sõjaväljal oma käsivarre rammu,lahingulise vapruse ja vasallitruuduse poolest,vaid üha enam eeldati temalt,kui õukonnainimeselt laitmatut käitumist,tähelepanu ja viisakust,kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid ka seltskonna ja intiimelus.Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega,olema peenetundeline ja hell armastaja.Rüütlite oluliseks omaduseks on kangelaslikkus ja vaprus,naisideaali rõhutamine ja esiletoomine.Igal rüütlil oli oma südamedaam aga ta ei olnud rüütli naine.Rüütel pidi alati täitma oma südamedaami käsku,isegi siis,kui see käsk võis talle kahjulikuks,ebameeldivaks või isegi alandavaks osutuda.Rüütel pidi alati olema helde ja suuremeelne,kaitsma alati nõrku ja naisi.Rüütel pidi lisaks sõjariistade kasutamisele oskama ka mängida pilli,tantsida,olema viisakas ja hästikasvatatud.Sel ajal
Juukseid kammiti taha, värviti, tupeeriti, lõigati ziletiga, kanti lahtisena, pandi üles. Hakati kasutama pööraseid värve Müügile tulid pihustatavad juuksevärvid. Tukka hakati välja kasvatama Tupeeritud soengud said üli populaarseks Kanti peavõrusid 25 1960-1970 26 RÕIVAMOOD Seda on nim. ka noorte ajastuks Minikleidid- seelikud olid moes, samuti ka alt laienevad püksid 60-ndatel õmmeldi esimesed sukkpüksid Naisideaali iseloomustas kõige paremini pärani silmadega, vormitute jäsemetaga kiitsakas ning pikakoivaline figuur Moeiidolid: Julie Christie, The Supremes 27 28 SOENGUMOOD Haripunkti jõudis parukate kandmine Teismelised armastasid lühikesi juukseid, samavõrd ka pikki ja sirgeid Juuksevärvidest olid moes " virsik", "magus mesi", "õrnroosa", "hirvepruun". Peenikesed patsid olid populaarsed, vahvlilokid samuti Ilmus esimene ammooniumivaba
Enamasti ühiskonna heidikud, kel polnud seaduse kaitset ega kiriku õnnistust. Esitasid enamasti teiste loodud laule. Rüütlilaulud – see on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Nende loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Kõrvuti kangelaslauludega valitseb rüütlipoeesias armastuse teema. Tekstid olid äärmiselt meelelised, ülistasid mitte lauliku tunnet vaid hoopis naisideaali. Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna – Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja – Prantsusmaa). Saksamaal ja Austrias nimetati neid minnesingeriteks. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja kõrgvaimulikke. Laulikute hulgas oli ka naisi. Pillid keskajal. Väga oluline osa tänapäeva pillidest on idamaist päritolu. Üks traditsiooniline pillimuusika
vabastamine. Peale Rahvarevolutsiooni 1905. aastal kujunesid hoopis uut tüüpi naised. Tegeleti põrandaalustes organisatsioonides ja liikumistes. Naisgümnasistid ning ülikooli õpilased pidasid lugu haridusest ja haritusest. Alkohol oli enamusele tundmatu ning suitsetajaid leidus tuttavate seas vaevalt nimepoolest. Flirdikalduvustki peeti "väikekodanlikuks labasuseks". Raamat oli kui Johannes Aaviku esse täiuslikust eeva tütrest, mis kannab meieni eelmise sajandi alguse naisideaali kujutamist. "Ruth" on üks Noor-Eesti ajastu võtmetekste, tähistades modernismi algust eesti kirjanduses. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Kuigi esimesel paarikümnel aastal oli ühiskond vastuvõtlik keeleuuenduslikule propagandale, ei levinud see sama kiiresti ja efektiivselt järgnevatel aastatel. Sellegipoolest, Johannes Aaviku tehtud töö eesti keeles on omapärane ja haruldane terve maailma
vasallitruuduse poolest vaid üha enam eeldati temalt kui õukonnainimeselt laitmatut käitumist, tähelepanu ja viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid ka seltskonna ja intiimelus. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Seetõttu nimetatakse tollast rüütlikirjandust kurtuaasseks ehk ka õukonna kirjanduseks. Senisest enam hakati väärtustama kultuuri ja vaimsust. Rüütlite oluliseks omadusteks on kangelaslikkus ja vaprus, naisideaali rõhutamine ja esiletoomine. Igal rüütlil oli oma südamedaam aga ta ei olnud rüütli naine. Abielu oli eelkõige kasust lähtuv. Rüütel pidi alati täitma oma südamedaami käsku, isegi siis, kui see käsk võis talle Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud kahjulikuks, ebameeldivaks või isegi erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid alandavaks osutuda. Rüütel pidi alati olema eri piirkondades erinevalt:
kõige paremini demonstreerib tollal levinud hipiliikumine. Noorte meeli lahutas The Beatles ja The Rolling Stones. Kanda armastati minit ja alt laienevaid pükse, tänu millele me seda ajastut tänaseni ka mäletame, ja mis osaliselt siiani tänavapildis säilinud on. 60.-ndatel jõudis haripunkti parukate kandmine, teismelised armastasid lühikesi juukseid, kuid samavõrd ka pikki sirgeid. Sel ajal õmmeldi ka esimesed sukkpüksid. Naisideaali iseloomustas kõige paremini pärani silmadega, vormitute jäsemetega kiitsakas ning pikakoivaline figuur. Moeiidolid: Julie Christie, ja The Supremes. Soengumood: Valejuuste vaimusutus saavutas 60-ndatel haripunkti- tüdrukud kandsid parukaid , et muuta oma isiksust. Juuksevärvid olid ikka vell väga silmatorkavad ja neil olid nimed nagu Lausa virsik, Magus mesi, Õrnroosa ja Frivoolne hirvepruun. Teismelised tüdrukud armastaisd lühikesi juukseid. Pikad sirged juukse olid samavõrd
katoliikliku kiriku mõjud. Baltisaksa omaelulooline kirjandus (Stackelberg, Hunnius, Wistinghausen, Hueck-Dehio vt) Hunnius mineviku idealiseerimine ja tagaigatsemine, tollaste ideaalide ja inimtüüpide esiletõstmine; sellele järgnenud ajalugu (Eesti iseseisvumine, mõisatest ja maadest ilmajäämine, seisusliku erikorra kadumine) peab ebaõiglaseks. Hueck-Dehio naiskirjanikud (ja tihti ka nende tegelased) mässavad ühiskonna vastu, kaitsevad naisideaali meeste kirjanduses; "Kallis Renata" arenguromaan, osalt autobiograafiline (õppis ise Tartu Horni tütarlastekoolis, teoses tema noorusaeg baltisaksa perioodi lõpp/Esimene maailmasõda ja Venemaa revolutsioonid); aadlisoost naiste harituse juurde kuulus "sahtlisse kirjutamine"; pärast baltisaksa kultuuri lõppu palju retrospektiivset idealiseerivat kirjandust. Werner Bergengrueni groteskne huumor ("Surm Tallinnas")
meloodiatega. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Nad rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatuid loomi näidates. Nende oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul, mis on ainus keskaegne mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Rüütlipoeesias valitseb armastuse teema ning seal ülistatakse naisideaali. Rüütlilaulikuid nimetati trubaduurideks, truväärideks või mennesingeriteks. Nad lõid ja esitasid enamasti oma laule ise, abiks võis olla ka rändmuusikuist kaaskond. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest seisusest. 5) RENESSANSS 14.-16. Sajand Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg. Kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid. Kõik uus ilmnes siitpeale ilmalikes zanrites.
Tänu oskuslikule perspektiivitajule õnnestus tal selles töös kompositsioon. Da Vinci kuulsaim portree on "La Joconde" ehk "Mona Lisa Gioconda". See on maalikunsti ajaloos esimene psühholoogiline portree. Da Vinci maalidele on omane eriline tuhmjas vine. Prantsusmaale Loire'i jõe orgu ehitatud Chambord'i lossi kavandi visandas tema. Raffael (1420 - 1483) Tema pintsli all sündisid kõige ilusamad madonnad. Raffaeli "Ilus aednikunaine" ja "Sixtuse madonna" esindavad kõrgrenessansi naisideaali. Oma madonnadega ülistab ta eelkõige emadust. Kompositsiooni alal saavutas ta täiuse Vatikani lossi seinale maalitud "Ateena kooliga". Fresko kesksed figuurid on Platon ja Aristoteles ja neile kahele on kunstnik suunanud kõik perspektiivi jooned. See teos on ülistus filosoofiale mitte religioonile ja seega omamoodi dissidentlus. · Renessanssikunsti näited Eestis Tallinnas on puhas renessanss-stiil kujutatud vaid ühe hoonega - Mustpeade majaga Pikal tänaval. Tallinna
probleeme ja suhtumisi, loomingu tipuks ja tolleaegse proosa tuumakamaks teoseks on "Bob Ellerhein" (1884). Elisabeth Aspe (1860-1927) - mõjutajaks kodus valitsev isamaaline meeleolu, kasutab loomingus Pärnu ja selle ümbruse kajastust, vanemate noorpõlvemälestused, kohalikke rahvapärimusi, ajaloolisi seike, meremeestega seotud lugusid. Naise osa käsitlevast artiklisarjast lähtuvalt arendas välja oma naisideaali. Aspe peateoseks mõneti vanemate mälestustele toetuv "Ennosaare Ain" ("Oleviku" lisas 1888, raamatuna 1910) - meie kirjanduse üks varaseim haritlasromaan Põdderi "Bob Ellerheina" kõrval. Rahvusliku liikumise taandumisega alanud ühiskondliku struktuuri muutumine, tsarismi kasvav surve, eestlaste omavaheliste lahkhelide teravnemine ja süvenemine, haridustaseme tõus eeldasid ja tingisid muutusi ka kirjanduses. Loomingulise meetodi seisukohalt kuulus rahvusliku liikumise
annaabi.ee 
