Ka koolid õpiti kirjatarkuse algeid Kloostrite tähtsusest II Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks: Piiblit kirikuisasid muusikat meditsiinialgeid Haritud naisfiguure keskajal I Hildegard von Bingen Saksa nunn, kirjanik ja helilooja 8-aastaselt kloostrisse õppis lugemist ja kirjutamist Konsultandiks piiskoppidele, paavstidele ning kuningatele Esimene teadaolev ravitsemisoskust süstematiseerinud naisautor Haritud naisfiguure keskajal II Christine de Pisan Luuletaja, kirjanik, ajaloolane Veendunud naiste ja meeste võrdses arukuses Püüdis avada oma teoste abil naistele koolid Naiste hääl sai kuuldavaks tänu temale Haritud naisfiguure keskajal III Hrotswitha Saksamaa naiste loova kirjandus- liku kultuuri rajaja Uuris ajalugu, kirjutas luuletusi ja näidendeid Õppinud kirjutama peaaegu veatus ladina keeles
2. ,,Puhastustuli" 3. ,,Paradiis" Kahes esimeses osas on autori saatjaks kuulus Vergilius. Viimases osas tema aemastatu Beatrice.Teine kuulus luuletaja on Francesco Petrarca, kes pühendas enamiku oma armastusluulest imekaunile daamile Laurale. Ta kasutas uut luulevormi, sonetti, mis koosneb stroofidest 4+4+3+3. Tuntuim prosaist oli Giovanni Boccaccio, kelle peateos on ,,Dekameron". See sisaldab 100 novelli. Prantsuse kirjanduses pääseb renessanss mõjule 16 sajandi alguses. Tuntuim naisautor on Marguerite de Navarre, kelle peateos ,,Heptameron" on mõjutatud teosest ,,Dekameron". Tuntuim proosaist Francois Rabelais, kelle peateos on ,,Gargantua ja Pantagruel" 5 osaline romaan. Montaigne toob prantsuse kirjandusse essee. Hispaania kirjanduse kuldseks sajandiks on 16. sajand uusargse romaani eelkäijaks on kelmiromaan. Esimene anonüümne kelmiromaan oli ,,Tormise Öazarillo elukäik". Autorid olid oma kaasaja suhtes kriitilised, eitasid togmaatilist usukummardamist.
teemaks on kaaslase ootamine. ,,Ma tahan sind oodata, kuni ma jõvvan..." on Visnapuu ühes oma luuletuses õelnud. Ega tal kaua oodata tulnudki, juba 2 aasta pärast ta abiellus. Sarnaselt meesautoriga ootas ka Under oma armastust. Puude külge põimin paela, et sa teaksid tulla, tulla läbi õhtukulla otse minu kaela. Viimases salmis võib näha, et naisautor on toonud kiindumuse väljendamisel võrdlueks looduse ilu. Eelkõige domineerib tema loomingus just õhtu, öö ning kuu kasutamine. ,,...kuni järves nende kuju / kõigutamas kustuv kuu..." Kui Under kirjeldab loodusega ilusaid hetki, siis Visnapuu toimib vastupidi. Pärast abikaasa surma kirjutatud luuletuses kirjeldab mees oma tundeid läbi negatiivsete loodusnähtuste. ,,...Mu üle lumi, vihm, põud. / Surm kõigile uinangu tõi..." Sarnaselt Underile
mütoloogiast, legendidest ning ajaloost. Lisaks võttis ta ka eeskuju oma lemmikluuletajatelt Inglismaal ja Prantsusmaal. Talle meeldis tolleaegne värske inglise luule. Ta oli täielikult veendunud meeste ja naiste võrdses arukuses. Tänu temale sai üldse naiste hääl kuuldavaks ning lisaks üritas ta ka avada oma teoste abil neistele oma koolid. naisautor Kasutatud kirjandus Päivi Setälä ,,Keskaja naine" http://et.wikipedia.org/wiki/Hildegard_Bingenist http://en.wikipedia.org/wiki/Hrotsvitha http://en.wikipedia.org/wiki/Christine_de_Pizan http://www.logos.ee/huvitav/autorid/hildegard.htm http://www.google.ee
Tuli maalt, jõudis eikuhugi. 19. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt). Vaino Vahing („Endspiel. Laskumine orgu“) – psühhoanalüüsi maaletooja. Keskendus Freudile. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste stseenide läbimängimine. Tegelased käituvad imelikult, aga kirjeldus on samas realistlik. Samas ka võõritusefektid, modernistlikud vormivõtted jne. Mari Saat („Võlu ja vaim I. Loomade ränded“). 70.-te proosas olulisim naisautor. Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane. Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised maailmad. 20. Följetonistlik proosa: Enn Vetemaa ja Mihkel Muti looming. Enn Vetemaa („Monument“, „Pillimees“, „Kalevipoja mälestused“). Alustas sulaajal luuletustega, mis olid iseloomulikud sulaaja luulele (optimism, naljatamine, pisut satiiri). Proosas kasutab algul
4) Psühholoogiline realism Autorid: Tammsaare; Anvelt tundis juba 30ndatel psühhoanalüüsi ja see kajastub tema teostes. 1928 Viirastusi valges öös, 1936 Eluhirm, mõlemad tegelevad noorukipsühholoogiaga, põhiteemad, kuidas poisist sirgub mees. Morn 1927 Andekas parasiit, 20ndatel hakkab levima viamne luuserlus, mis saab tugeva väljundi. Reed Morniga seoses oluline, et moodsa psühholoogia ja filosoofia tundmine olemas, naisautor valib peategelasteks ka naisi. Aadu Hint psühhoanalüütiliste hoiakutega, Freudi mõjutused. Semper tuttav juba Siuru päevilt, debüteeris luuletajana, hakkas avaldama ka lühiproosad. 1934 Armukadedus rõhutatult psühholoogiline lugu, 1939 Kivi kivi peale. Semperi taustade puhul oluline, et tegemist teadliku ja ennastreflekteeriva autoriga, tutvustab freudistlikku käsitlust eesti kirjanduses ja püüab seda tõlgendamisel rakendada. 10
realistlik. Samas ka võõritusefektid, modernistlikud vormivõtted jne. Keskendus Freudile. Püüab totaalsusesse, milles eraelu ja looming omavahel kokku sulavad. Tema sisekaemuslikku proosat nim autopsühhograafiliseks. ,,Lugu" (1970) ja ,,Sina" (1973) raamatuna avaldatud pikemad tekstid. Enese- ja ajaanalüüsi metateos ,,Endspiel. Laskumine orgu" (koos Madis Kõivuga)-1988: dialoogiline romaan. Mari Saat on traditsioonilisem. Mari Saat on 70ndate proosas olulisim naisautor. Tähelepanu esimese jutustusega ,,Katastroof" (1973). Kirjutab armastussuhetest ja perekonnaelust, toob sooje tundeid. Teadlikkus igapäeva rutiinsusest, mis on tegelik kate. Muinasjutulikkus, unenäolised visioonid. Loomingus põimunud psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt, tavaliselt on üks keskne naistegelane. Proosas realistlik aluspõhi, aga sinna tulevad kergesti maagilised ja unenäolised maailmad. Tema psühhologismis freudistlikud ja jungilikud kujundid. Romaan
Armueleegia autorite põlvkonnad 1) 69/68 eKr sündinud Cornelius Gallus: teada vaid 1 papüürosfragment ja mõned tsitaadid hilisemate antiikautorite teostes. 2) Ca 50 eKr sündinud Propertius ja Tibullus, alustasid oma loominguga veel vabariigi ajal. 3) Ovidius, u 10 aastat Propertiusest ja Tibullusest noorem, juba keisririigi meeleolude mõjud 4) Nn. Corpus Tibullianum: eri luuletajate tekstid, epigoonlike joontega. Siia kuulub oletatavalt naisautor Sulpicia. Ühisjooned kreeka eleegiaga 1) meetrum eleegiline distihhon (antiikajal oli sageli zanrimääratluse aluseks meetrum) 2) eleegiku eneseteadvus, täisväärtusliku luuletaja doktriin 3) manitsus ja üleskutsemotiivid (kreeklastel võitluseks isamaa eest, Roomas sooviga võita oma armastatu poolehoid) 4) (armu)kannatuse ja kurbusemotiivid 5) erootiliste müütide jutustamine
Elo Viiding (Vee) – väga varajane debüüt. Triin Soomets – koos Elo Viidindinguga debüteeris. Kristi Oidekivi (Kristin Krull) Piret Bristol – Kirjanike liidu Tartu osakonna juht. 90ndate jooksul autorid teisendavad üsna tugevalt ettekujutust, kuidas naisterahvas luuletab. Ettekijutus naisluule tugevusest on varemalt olemas, aga tekivad mingid tüüpkujutelmad seoses Underi või Alveriga. Nüüd see asi muutub. Soometsa ja Viidinglik variant on silmatorkavam, sest teatud juhtudel naisautor võib mõjuda agressiivselt, võib kõrvale kalduda pehme emotsionaalse tundeluule traditsioonist. Andres Allan (Endres Allan Ellmann (Kurvits)) Jim Ollinovski (Ott Ollino)– mõjub hämmastavalt, et ta sai surma väga noorelt, aga tekstid on valdavalt enne 20ndat eluaastat kirjutatud. Noorelt surnud autoritega juhtub tavaliselt nii, et nad saavad mingiks emokultuuri esindajaks. Toomas Raudam 1992 Tarzani seiklused Tallinnas – iseloomulik postmodernistliku ajastu tekst
valges öös", 1936 "Eluhirm". Kaks romaani tegelevad noorukipsühholoogiaga - põhiteemad, kuidas poisist sirgub mees v mitte. Murdejärgne psühholoogiline keeris on võtmeks, mille kaudu tekst käima läheb. B. Alver suhtleb Leo Anveltiga stabiilselt. Reed Morn (Frida Johanna Drewerk) 1927 "Andekas parasiit" 20ndatel hakkab levima vaimne luuserlus, mis saab tugeva väljundi. Reed Morniga seoses peab rõhutama taaskord seda, et moodsa psühholoogia ja filosoofia tundmine olemas ja naisautor valib peategelasteks ka naisi. 1920ndate lõpust tuleb ka tugev naisautorite laine proosas. Selle tuumik on R. Morn, B. Alver, L. Kibuvits. Läks pagulusse. Leida Kibuvits 1932 Soomustüdruk 1934 Paradiisi pärisperenaine Esikromaan sai üsna tuntuks ja Paradiisi perenaine on võrreldes Anvelti ja Morni proosaga loetavamad ja üldarusaadavamad Draama Eesti draama käekäik on tihedas seoses teatri käekäiguga. 1920ndatel aastatel võime
annaabi.ee 
