formaldehüüdi, bensoehappe derivaate jm), soengulakid (koostises on looduslik vaik ellak). Habemeajamiskreemides leidub Peruu balsamit, mis sageli põhjustab allergiat. Ka desinfitseerivad vahendid (nt formaliin) on allergeenid. Kui küünelakk satub nahale, võib seegi põhjustada allergiat. Juuksuri nikeldatud esemed (nt käärid) sisaldavad niklit ja koobaltit, mis on tuntud allergeenid. Allergoloog teeb allergia selgitamiseks nahateste umbes 25 eri keemilise ainega (nn juuksuri allergeenide komplekt). Juuksuritel võivad ilmneda nii naha- kui ka hingamiselundite allergiahaigused (allergiline nohu, bronhiaalastma, kontaktdermatiit, allergiline dermatiit ja ekseem). Soome Töötervishoiu Instituudi arstid L.Kanerva juhtimisel uurisiti 255 naisjuuksurit. Neil leiti: bronhiaalastma - kahel, allergiline nohu - kuuel, larüngiit ehk kõripõletik - ühel,
tomati, herne, selleri, peterselli, sibula, kartuli, kala, kanaliha ja alkoholi sisaldavatest jookidest põhjustatud allergiat. Enamasti toimivad korraga mitu toiduallergeeni ja allergiat soodustavat tegurit (pärilik soodumus, närvisüsteemi haigused, hormonaalsed häired, haimoriit jm põletikukolded organismis, suitsetamine), tulemuseks on allergilise haiguse teke. Ravi Allergeeni väljaselgitamiseks teostatakse mitmesuguseid nahateste oletatavate toiduallergeenidega. Süüdlase allergeeni avastamisel on kasu päeviku pidamisest. Iga päev kirjutatakse päevikusse, mida söödi-joodi ja milline oli tervislik seisund (kas allergianähud tekkisid, kadusid või püsisid). Ravi peab likvideerima haiguse põhjused. Kui põhjuseks on mingi toiduaine, tuleb selle söömisest loobuda. Vahel rakendatakse spetsiifilist hüposensibiliseerimist, so üliväikeste allergeeniannuste viimine organismi ülitundlikkuse vähendamiseks.
esineb kase õietolmu allergia Nahatorketest e. Prick test Nahatesti viib läbi allergoloog. Enne testi läbiviimist ei kasutata antihistamiinseid preparaate 3 – 5 ööpäeva enne nahatesti, uuee põlvkonna antihistamiinsete preparaatide korral peaks vahe olema 2-3 näd. Ei kasutata nahatesti läbiviimise piirkonnas kortikosteroidsalve 1 kuu vältel ja süsteemseid kortikosteroide 1 kuu vältel. Nahatorketest e. Prick test Nahateste teostatakse enamasti toiduainetega. Vajadusel kasutatakse ka respiratoorseid allergeene. Naha sisse viiakse väikeses koguses allergeene. Tekib paikne antigeen-antikeha reaktsioon, mille tulemusena nuumrakkudest vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained, mis põhjustavad kubla ja punetuse tekke. Nahatorketest e. Prick test Skarifitseerimine tehakse läbi allergeeni lahuse tilga. Kasutatakse ampullides olevaid või naturaalseid aineid väga suures lahjuenduses
siis õrn torge. Naturaalsete toiduainete puhul torgatakse nõel kõigepealt puu-või juurvilja sisse ning seejärel nahka. Kui allegeenianähud ilmnevad igapäevaelus kiiresti, s.o minutite või tundide jooksul pärast toidu söömist, on küllalt tõenäoline, et tegemist on IgE-antikehade vahendatud reaktsiooniga. Sellisel juhul tekib 15 minutit pärast testi tegemist torkekohale sügelev kubel, mis annab tunnistust positiivsest tulemusest. Nahateste tehakse juba mõnekuustele imikutele, kellel kahtlustatakse näiteks muna-või piimaallergiat. Nädala jooksul enne nahatestide tegemist ei tohi tarvitada antihistamiinseid (allergiavastaseid) ravimeid. Veretestid - sellega määratakse IgE-antikehade sisaldus veres, tehakse harvemini kui nahateste. Antikehade määramiseks on olemas tundlikud aparaadid, mis mõõdavad ka õige väikest antikehade hulka. Mia suurem on nende sisaldus veres, seda kindamini saab allergiat diagnoosida.
Sümptomite taandumisel proovitakse väljajäetud toiduainet uuesti. Nähtude taasilmumisel on tõenäoline põhjus leitud. Katsetada ei tohi ilma arstiga nõu pidamata. Omapäi proovides võib laps jääda toitainete vaegusesse või saada uuesti proovides ülitugeva reaktsiooni. Uurimise teeb keeruliseks see, et sageli põhjustavad toiduallergiat samaaegselt mitu toiduainet. Lapse kasvades tuleb üha rohkem arvestada lenduvate ja olmeallergeenidega. Abistavate uuringutena saab teha nahateste toiduallergeenidega ja määrata üksikute toiduallergeenide vastaseid antikehi veeniverest. Nendest uuringutest ei ole abi, kui on tegemist toidutalumatusega. Kui allergiat põhjustav toiduaine on kindlaks tehtud, tuleb seda vältida täielikult oe - 1 aastat. Vältida tuleb kõiki seda toiduainet sisaldavaid toite. Põhitoiduained tuleb asendada samaväärsetega, üldtuntud toiduallergeenid asendamist ei vaja.
tomati, herne, selleri, peterselli, sibula, kartuli, kala, kanaliha ja alkoholi sisaldavatest jookidest põhjustatud allergiat. Enamasti toimivad korraga mitu toiduallergeeni ja allergiat soodustavat tegurit (pärilik soodumus, närvisüsteemi haigused, hormonaalsed häired, haimoriit jm põletikukolded organismis, suitsetamine), tulemuseks on allergilise haiguse teke. (1) Ravi Allergeeni väljaselgitamiseks teostatakse mitmesuguseid nahateste oletatavate toiduallergeenidega. Süüdlase allergeeni avastamisel on kasu 9 päeviku pidamisest. Iga päev kirjutatakse päevikusse, mida söödi-joodi ja milline oli tervislik seisund (kas allergianähud tekkisid, kadusid või püsisid). Ravi peab likvideerima haiguse põhjused. Kui põhjuseks on mingi toiduaine, tuleb selle söömisest loobuda. Vahel rakendatakse spetsiifilist hüposensibiliseerimist, so üliväikeste allergeeniannuste viimine
· koormustest Vaba jooksmine välisõhu käes, eriti külma ilmaga, vallandab astmaatikutel kergesti bronhide ahenemise. PEF-mõõtmise järel patsient jookseb väljas umbes 10 minutit, vahetult pärast koormust tehakse kopsude auskultatsioon ja uus PEF-mõõtmine; · laboratoorsed analüüsid Veres ja rögas võib eosinofiilide hulk olla suurenenud. Spetsiifilise IgE määramist verest kasutatakse siis, kui nahateste pole võimalik teha; · radioloogilised uuringud Kopsude röntgenülesvõte. Astmaatikutel leid tavaliselt normaalne. Ninakõrvalkoobaste uuring- või ultraheliuuring tehakse kauakestva köha korral, kahtlustades sinuiiti mida astmaatikutel esineb sageli; · Pricki nahatestid Tehakase elamutolmu- või loomakarvaallergia kahtlusel; · provokatsioonitestid Tehakse erialakliinikus. (Üldarsti 1999) 2.7. Ravi
Nähtude taasilmumisel on tõenäoline põhjus leitud. Katsetada ei tohi ilma arstiga nõu pidamata. Omapäi proovides võib laps jääda toitainete vaegusesse või saada uuesti proovides ülitugeva reaktsiooni. Uurimise teeb keeruliseks see, et sageli põhjustavad toiduallergiat samaaegselt mitu toiduainet. Lapse kasvades tuleb üha rohkem arvestada lenduvate ja olmeallergeenidega. Abistavate uuringutena saab teha nahateste toiduallergeenidega ja määrata üksikute toiduallergeenide vastaseid antikehi veeniverest. Nendest uuringutest ei ole abi, kui on tegemist toidutalumatusega. Kui allergiat põhjustav toiduaine on kindlaks tehtud, tuleb seda vältida täielikult oe - 1 aastat. Vältida tuleb kõiki seda toiduainet sisaldavaid toite. Põhitoiduained tuleb asendada samaväärsetega, üldtuntud toiduallergeenid asendamist ei vaja.
enamasti taandub, kuid 5080%-l kujuneb allergiline nohu v astma. Viimastel aastakümnetel on allegiahaigused arenenud riikides oluliselt sagenenud, seda eriti lapse- ja noorukieas. Allegiahaiguste levimuses on suuri erinevusi. Üheks oluliseks probleemiks on ristallergia, mis võib esineda näiteks bioloogiliselt lähedaste liikide vahel, nt virsik ja aprikoos. Allergia diagnoosimiseks tehakse küsitlusi ja nahateste. Ükski meetod ei määra 100%-lise kindlusega isiku allergilisuse/mitteallergilisuse. Nahatestideks on: · nahatorketest, mida tehakse IgE-vahendatud allergia korral. Mõõdab nii spetsiifilist IgE-d, mediaatorite vabanemist nuumrakust kui ka koereaktsiooni mediaatoritele · Epikutaan e aplikatsioon e lapitest , mida tehakse aeglast tüüpi ja kombineeritud allergia korral (atoopiline ja kontaktdermatiit)
Nooruki-, täiskasvanueas:pähkel, kala, koorikloomad 85%, puuviljad: kiivi, aprikoos jt. seemned: seesami-, mooni-, sinepi- jt seemned ja ka maitseained; sisekeskkond, levinumaks tolmulestad ja koduloomad;väliskeskkond; mikroobne stimulatsioon jne. Üheks oluliseks probleemiks on ristallergia, mis võib esineda näiteks bioloogiliselt lähedaste liikide vahel, nt virsik ja aprikoos. Allergia diagnoosimiseks tehakse küsitlusi ja nahateste. Ükski meetod ei määra 100%-lise kindlusega isiku allergilisuse/mitteallergilisuse. Nahatestideks on: nahatorketest, mida tehakse IgE-vahendatud allergia korral. Mõõdab nii spetsiifilist IgE-d, mediaatorite vabanemist nuumrakust kui ka koereaktsiooni mediaatoritele . Teiseks on Epikutaan- e aplikatsioon- e lapitest , mida tehakse aeglast tüüpi ja kombineeritud allergia korral (atoopiline ja kontaktdermatiit). Nahateste ei saa teha allergia ägenemise,
annaabi.ee 
