Katteelundkond Nahk,nahamoodustised(küüned, Organismi kaitsmine,kekkonna karvad,juuksed)limaskestad,nah ebasootsate mõjude a moodustavad epiteel ja eest,dermolegaratsioon,võta sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, ...
ELUNDKONNAD ELUNDKOND EHITUS ÜLESANNE Katteelundkond Nahk(epiteel-, 1.kaitsta ebasoodsate sidekude,retseptorid), keskkonna mõjude eest Nahamoodustised(Juuksed, 2. Osaleb keha temperatuuri karvad, küüned), reguleerimisel Higinäärmed 3. on meeleelundiks 4. aitab eritada jääke Tugielundkond Luustik ja selle kõõluste abil Kolju-kaitseb aju kinnituv skeletilihastest. Selgroog-kaitseb seljaaju
Suur osa liike hoolitseb poegade eest ka pärast nenede koorumist kauem (nn pesahoidjad linnud) või vähemat aega (nn pesahülgajad linnud). Enamus parasvöötme ja külmemate alade linde võtavad ebasoodsa aastaaja üleelamiseks ette pikemaid või lühemaid rändeid (nn rändlinnud; mitte rändavaid linde nimetatakse paigalindudeks). Paljud linnud aitavad kaasa taimede levimisele, kandes laiali nende seemneid. 2.2 LINDUDE ANATOOMIA Lindude keha on kaetud sulgedega. Suled on nahamoodustised, nagu roomajate nahka katvad soomused. Suled on abiks lendamisel ning hoiavad keha sooja ja kuiva. Sulgi on linnul kahte tüüpi - katte- ehk kontuursuled ja alus- ehk udusuled. Kõige tugevamad kattesuled asuvad tiibadel (hoosuled) ning sabas (tüürsuled). Kontuursuled annavad kehale voolujoonelisuse ning teevad lendamise võimalikuks. Kohevad ja pehmed udusuled hoiavad kehasoojust. Lindude skelett on samuti lendamiseks kohastunud. Luud on erakordselt kerged, kuid samas väga vastupidavad
Alati on soovitav hooldada käsi, et nende välimus oleks kogu aeg meeldiv. KÜÜNE EHITUS. Küüned kaitsevad tõhusalt kahjustuste eest pehmeid sõrme- ja varbaotsi, mida me pidevalt kasutame. Küüs koosneb küüneplaadist, küünevallidest, küüneloozist, küünenahast, küüne kasvutsoonist ehk maatriksist ning lunulast. 4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüs tekib naha läikekihist. Nad on sarvjad nahamoodustised. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas. Pilt 1: küüne põhianatoomia Pilt 2: Sõrme ristlõige Küüneplaat- küüneplaat kinnitub tugevalt küüneloozile, ta on 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga. Ning läbitav vedelikele. Küüneplaat koosneb keratiinist valgust, mida leidub ohtralt ka juustes ja nahas ning seal võib eristada umbes 25 tihedalt pakitud rakukihti, mis tagavad küünele tugevuse, teravuse, painduvuse ja elastsuse
Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega.
Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulala kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 134. Nahas paiknevad retseptorid: (Joonis 17) naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega
peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes nelja millimeetri ulatuses on küüs naha all peidus. See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on 3
peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina). Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks. Juukseid võivad kahjustada tugev päikesekiirgus, õhusaaste, ebaõige toitumine, keemiline mõjutamine (keemilised lokid ja värvimine), ebaõige hooldamine. Juuksekarvade struktuur muutub ja nende otsad võivad lõheneda. Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad on sarvjad nahamoodustised, mis kaitsevad sõrmi ja varbaid. Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist, mida kolmest küljest piirab nahast küünevall,asetseb aga küünesängis. Umbes nelja millimeetri ulatuses on küüs naha all peidus. See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on 3
Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe okösüsteemis, milles üks osapool saab kasu ja teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasut toomata. Mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, sipelgad ei saa sellest midagi. INIMENE Katteelundkond Nahk on elastne ja veniv keha väliskate. Nahk uueneb marrasknaha elusate rakkude paljunemise tagajärjel. Nahamoodustised on küüned, juuksed ja karvad. takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse. kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest. reguleerib kehatemperatuuri. kaitseb siseorganeid, kudesid ja lihaseid igapäevad löökide ja müksude eest. võimaldab tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku, valu Nahk jaguneb: 1. marrasknahk- koosneb tihedast surnud rakkudest, sarvkihist ja elusate rakkude kihist 2
antud riikide keskkonnaomadustele, vaid selline erinevus liikluse "käelisuses" on tekkinud ajalooliste juhuste tõttu. Need on lihtsalt alternatiivsed kohastumused. Ka loomariigis võime me igal pool kohata kohastumuslikult väärtuselt võrdseid, kuid väliselt erinevaid alternatiivseid kohastumuslikke tunnuseid. Näiteks lehmad ajavad kärbseid eemale sabaga, inimene käega. Elevant haarab kõike londiga, ahv käega, kass hammastega. Hakkama saavad kõik ühtviisi hästi. Veiste sarved on nahamoodustised, hirvlaste sarved aga luumoodustised. See ei pruugi üldse seotud olla mingite ökoloogiliste kohastumustega, vaid võib-olla evolutsioon lihtsalt kasutas erinevatel aegadel juhuslikult erinevat "toormaterjali", et toota funktsionaalselt sarnaseid kehaosi. Samas tõestada selliseid väiteid on raske. Hirvede sarved vahetuvad igal aastal, veiste omad seevastu mitte. Ehk on sarvede erinev lähtematerjal
Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. (kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus.) Gastrula e. karikloode : eristub 2 rakukihti a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm - need muutused toimuvad varases gastrula staadiumis. - hiljem eristub ka kolmas e. c)mesoderm a+b+c = lootelehed. nendest kujunevad areneva organismi elundid ja elundkonnad. 1. ektoderm - närvisüsteem, naha pindmine kiht(marrasknahk), nahamoodustised(näärmed, küüned, juuksed) 2. mesoderm - areneb massilt põhiosa inimese organitest(luustik, lihastik, vereringeelundkond, sidekoed[rasvkude], kuse-suguelundkond ja naha alumised kihid) 3. endoderm - seedenäärmed, hingamiselundkond. NB! kõikidest lootelehtedest arenevad sisenõrenäärmed. - inimesel moodustub gastrula 3-4 arengunädalaks. - gastrulaga läbitakse arengu väga tähtis etapp. Väärarengud : looteliste väärarengute teket nimetatakse teratogeeneesiks.
Eesti keeles karikloode tuleb karikloomadest 2 rakukihti. Gastrulas on kaks rakukihti, rakukihid on lootelehed. Välimine kiht ehk ektoderm ja sisemine kiht en(d/t)oderm. Hilisgastrulas kujuneb välja ka vahemine ehk mesoderm. Inimesel kujuneb välja 3/4 arengunädala lõpuks. Arengu käigus paigutuvad oragnite alged erinevatesse piirkondadesse ja määratakse ära rohkemal või vähemal määral rakkude kujunemisteed. Ektodermist areneb naha pindkiht, nahamoodustised (küüned, karvad, higi, rasu ja piima näärmed, närvisüsteem, piirdenärvisüsteem ja meeleelundite mitmed osad, osa sisenõrenäärmeid). Endoderm osa hingamiselundkonnast, osa seedeelundkonnast, seedenäärmed, maks, kõhunääre, osa sisenõrenäärmetest). Mesoderm- arenevad need organid/organsüsteemid, mis annavad kehale massi luustik, lihastik, sidekoed, veresooned, süda, naha alumised kihid, suur osa eritus ja suguelundkonnast ning osa sisenõrenäärmeid.
annaabi.ee 
