53. Vee- ja mineraalainevahetus Vee jaotus kudede ja organite vahel pole ühtlane. Vesi on koe koostisosade solvendiks ja kõikide kudede ning rakkude ehituselemendiks. Enamik ainevahetuse reaktsioonidest toimub vesilahuses või vees dispergeerunud aineosakeste piirpindadel. Vesi on toitainete ja ainevahetuse jääkide põhiliseks transportijaks. Vee otsesel osavõtul toimuvad organismisarvukad keemilised reaktsioonid hüdrolüüs, oksüdatsioon jt. Termoregulatsioonimehhanismis võimaldab nahakaudne vee auramine keha kõrge välistemp korral jahutada. Vesi eemaldatakse organismist neerude, kopsude, naha ja pärasoole kaudu. Veevahetus seostub organismis tihedalt toitainete vahetusega. Veevahetust reguleeritakse organismis närvisüsteemi ja kilpnäärme suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ja sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Kuigi mineraalainete sisaldus on kudedes kvantitatiivselt orgaaniliste aine hulgaga võrreldes märgatavalt
Vee jaotus kudede ja organite vahel pole ühtlane. Vesi on koe koostisosade solvendiks ja kõikide kudede ning rakkude ehituselemendiks. Enamik ainevahetuse reaktsioonidest toimub vesilahustes või vees dispergeerunud aineosakeste piirpindadel. Vesi on toitainete ja ainevahetuse jääkide põhiliseks transportijaks. Vee otsesel osavõtul toimuvad organismis arvukad keemilised reaktsioonid – hüdrolüüs, oksüdatsioon jt. Termoregulatsioonimehhanismis võimaldab nahakaudne vee auramine keha kõrge välistemp korral jahutada. Vesi eemaldatakse organismist neerude, kopsude, naha ja pärasoole kaudu. Veevahetus seostub organismis tihedalt toitainete vahetusega. Veevahetust reguleeritakse organismis närvisüsteemi ja kilpnäärme suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ja sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Kuigi mineraalainete sisaldus on kudedes kvantitatiivselt orgaanilise aine hulgaga
Vee jaotus kudede ja organite vahel pole ühtlane. Vesi on koe koostisosade solvendiks ja kõikide kudede ning rakkude ehituselemendiks. Enamik ainevahetuse reaktsioonidest toimub vesilahustes või vees dispergeerunud aineosakeste piirpindadel. Vesi on toitainete ja ainevahetuse jääkide põhiliseks transportijaks. Vee otsesel osavõtul toimuvad organismis arvukad keemilised reaktsioonid hüdrolüüs, oksüdatsioon jt. Termoregulatsiooni mehhanismis võimaldab nahakaudne vee auramine keha kõrge välistemp korral jahutada. Vesi eemaldatakse organismist neerude, kopsude, naha ja pärasoole kaudu. Veevahetus seostub organismis tihedalt toitainete vahetusega. Veevahetust reguleeritakse organismis närvisüsteemi ja kilpnäärme suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ja sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Kuigi mineraalainete sisaldus on kudedes kvantitatiivselt orgaanilise aine hulgaga võrreldes märgatavalt
Vee- ja mineraalainevahetus Vee jaotus kudede ja organite vahel pole ühtlane. Vesi on koe koostisosade solvendiks ja kõikide kudede ning rakkude ehituselemendiks. Enamik ainevahetuse reaktsioonidest toimub vesilahustes või vees dispergeerunud aineosakeste piirpindadel. Vesi on toitainete ja ainevahetuse jääkide põhiliseks transportijaks. Vee otsesel osavõtul toimuvad organismis arvukad keemilised reaktsioonid hüdrolüüs, oksüdatsioon jt. Termoregulatsioonimehhanismis võimaldab nahakaudne vee auramine keha kõrge välistemp korral jahutada. Vesi eemaldatakse organismist neerude, kopsude, naha ja pärasoole kaudu. Veevahetus seostub organismis tihedalt toitainete vahetusega. Veevahetust reguleeritakse organismis närvisüsteemi ja kilpnäärme suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ja sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Kuigi mineraalainete sisaldus on kudedes kvantitatiivselt orgaanilise aine hulgaga võrreldes
40. Parasitaarhaiguste kulg, leviku iseärasused ja nende põhjustatav kahju Kulg krooniline kulg: sümptomid esinevad ja on aeg-ajalt täheldatud. Letaalne kulg: vastsed säilivad kaua soodsates tingimustes (poegimise ajal, võõrutamisel). Primaarne nakkusallikas, sekundaarne nakkusallikas, mehaaniline edasikandja, bioloogiline siirutaja. Suukaudne nakatumine, kokkupuude (paaritamine), siirutusnakkus, õhukaudne nakatumine, nahakaudne nakatumine. Parasiithaiguste teket ja levikut mõjutavad tegurid: kliima, loomakasvatustehnoloogia, veekogud, pinnase niiskus, aastaaeg, ulukid. Parasiitidest põhjustatud kahju: loomade hukkumine, noorloomade kasvu pidurdamine, täiskasvanud loomade kehamassi vähenemine, loomade väljapraakimine, toodangu langus, toodangu kvaliteedi langus, töövõime langus, inimese tervise kahjustamine. 41. Parasitaarhaiguste tõrje
41. Parasitaarhaiguste kulg, leviku iseärasused ja nende põhjustatav kahju Kulg – krooniline kulg: sümptomid esinevad ja on aeg-ajalt täheldatud. Letaalne kulg: vastsed säilivad kaua soodsates tingimustes (poegimise ajal, võõrutamisel). Primaarne nakkusallikas, sekundaarne nakkusallikas, mehaaniline edasikandja, bioloogiline siirutaja. Suukaudne nakatumine, kokkupuude (paaritamine), siirutusnakkus, õhukaudne nakatumine, nahakaudne nakatumine. Parasiithaiguste teket ja levikut mõjutavad tegurid: kliima, loomakasvatustehnoloogia, veekogud, pinnase niiskus, aastaaeg, ulukid. Parasiitidest põhjustatud kahju: loomade hukkumine, noorloomade kasvu pidurdamine, täiskasvanud loomade kehamassi vähenemine, loomade väljapraakimine, toodangu langus, toodangu kvaliteedi langus, töövõime langus, inimese tervise kahjustamine. 42. Parasitaarhaiguste profülaktika 43
paremini mõista parasiitide elu ja leida lähtepunkte parasitooside tõrjeks. perioodilised parasiidid (kr. periodos -- ringkäik; parasiit) -- aeg-ajalised parasiidid. Kasutavad peremehe organismi ainult teatava arengujärgu jooksul, ülejäänud osa arenemistsüklist kulgeb mitteparasiitselt. Vt. ka statsionaarsed parasiidid, parasiitide liigitelu. 18 perkutaanne nakkustee (ld. per -- läbi, cutis -- nahk) -- nahakaudne nakkustee. Parasiitide noorvormid tungivad selle nakkustee korral ise läbi naha peremehe organismi (veise nahakiin, strongüloidese, bunostomumi, untsinaaria jt. vastsed) või satuvad peremehe organismi läbi nahavigastuste. Ka transmissiivne nakkustee verdimevate siirutajate vahendusel on sisuliselt perkutaanne nakkustee. permanentsed parasiidid (ld. permanens -- jääv, katkestamatu; parasiit) -- alalised parasiidid
2500 kcal (Grnberg 2008). 5.4.2.Intubeeritud lapse diureesi jälgimine Parenteraalselt toitmisel olevaid intubeeritud lastel on oluline jälgida diureesi. Vedeliku ööpäevane vajadus on teisest elunädalast alates umbes 180 milliliitrit kilogrammi kohta (ml/kg). Esimese elupäeva vedeliku kogust 70 ml/kg suurendatakse järk-järgult. Vastsündinu urineerimine peab vallanduma esimese 24 elutunni jooksul. Uriini hulk on vastsündinul alates 2. elupäevast 2- 4 ml/kg/tunnis. Lastel, kellel on nahakaudne vedelikukadu suur, võib uriini hulk olla väiksem. Uriini eritust <1 ml/kg/tunnis loetakse oliguuriaks. Uriini eritust saab õde mõõta mähkme kaalumisega, uriini kogumisega plastikkotti (Uribag) või kusepõie püsikateetri abil. (Tunell 1998, Mott jt 1990.) Oluline on hinnata intubeeritud laste diureesi ka naha (higistamine- lapsel eraldub 1 m 2 kehapindala kohta umbes 400 ml higi võrreldes täiskasvanu ühe liitriga), limaskestade,
annaabi.ee 
