Dermis e. pärisnahk Dermises on palju veresooni, millest rakud saavad toitaineid. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete ja retikulaarsete kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk ehk on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvas asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. Toornaha keemiline koostis (Haines 1999): - vesi 60-64% - kollageen 25-29% - plasmavalgud (albumiin, globuliin, retikuliin) 4% - keratiin 3% - rasvad 2-5% - elastiin 1% - mineraalained 0,5% - süsivesikud 0,5% - muu 1% Nahahooldus Nahahoolduse eesmärgiks on soodustada naha loomuliku funktsioneerimist. Õige nahahooldus on vajalik sõltumata sellest, kas nahal on mingi haigus või mitte
Juhul kui sooja eraldumine ei taga kehatemperatuuri 37ºC käivitub lisajahutust tekitav higistamine. Keha pinnalt auruv vesi jahutab efektiivselt, kuid märg keha on siiski ebameeldiv. Kui kehast eralduv soojavool on liiga suur, siis keha jahtub, ihu pinnatemperatuur langeb ning sooja loovutamine väheneb. Käivitub sooja tekitav lihasevabin. Kõik see tundub ebameeldiv. Soojust transportivaks keskkonnaks inimorganismis on veri. Organismis tsirkuleeriv veri jahtub nahaalustes piirkondades ja soojeneb siseorganites – südames, maksas, neerudes. Kui inimest ümbritseva keskkonna temperatuur on madalam “mugavuspiirist”, siis nahaalused veresooned ahanevad, nahk muutub kahvatuks ja kuivaks (kananahk). Naha temperatuuri alanemisega väheneb soojuskadu konvektiivse ja kiirgusülekande teel, väheneb niiskuse aurumine. Keskkonna temperatuuri edasisel alanemisel võib organism külmetuda, muutudes vastuvõtlikuks haigustele
juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. ALUSNAHK Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. NAHA ÜLESANDED Nahal tervikuna on hulgaliselt ülesandeid. · Kaitse nahk kaitseb organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest. · Homöostaatiline funktsioon vee ja soojuse tasakaalu organismis reguleeritakse naha abil. · Tundeelund nahas asuvad puute, valu ja temperatuuritundlikud rakud ning vabad närvilõpmed.
lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. 14. Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. 15. Vereringeelundkond: veri, veresooned. Vereringeelundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vereringe kindlustab pideva ainevahetuse.
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 65. Õlavöötme lihased Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt
tahapoole. Kaelanahalihas Rindkere eesosalt Rangluu kaelale Kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades verevoolu nahaalustes veenides. Aitab kaasa ka alalõua langetamisel (vähe), tagumised kiud tõmbavad suurnurki allapoole. 64. Õlavöötme Algus Kinnitumine Funktsioon lihased
tahapoole. Kaelanahalihas Rindkere eesosalt Rangluu kaelale Kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades verevoolu nahaalustes veenides. Aitab kaasa ka alalõua langetamisel (vähe), tagumised kiud tõmbavad suurnurki allapoole. 64. Õlavöötme Algus Kinnitumine Funktsioon lihased
Müksomatoosi diagnoositi esmakordselt Brasiilias · Viirus "imporditi" 1950.a Austraaliasse, kus seda kasutati ulatusliku küülikupopulatsiooni hävitamiseks. · Hiljem püüdis Dr. A. Delille Pariisi lähistel viirusega vähendada küülikute arvukust, kuid haigus levis kiiresti kogu Prantsusmaale ja teistesse Euroopa riikidesse. Viirus levib otsese ja kaudse kontaktiga. · Viirust levitavad haiged ja haiguse läbipõdenud loomad, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. · Viirust levitavad ka verdimevad putukad Patogenees Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik. · Verega kandub viirus limaskestadesse ja nahka, kus põhjustab
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt
demonstreeritav elektronmikroskoopiliselt. Haigust iseloomustavad vedelikku sisaldavad paised pea ja kaela piirkonnas, laugude, kõrvade ja mokkade turse ja “unised silmad”. Turseid esineb lisaks päraku ümber ja välistel suguelunditel. Mõne päeva möödudes tursed suurenevad, tumenevad ja põhjustavad näo, suu, silmade ja nina muundumist. Levik: Viirus levib otsese ja kaudse kontaktiga. Viirust levitavad haiged ja haiguse läbipõdenud loomad, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. Viirust levitavad ka verdimevad putukad, vähesel määral ka metslinnud ja -loomad. Haiguspuhangud tekivad sagedamini soojal aastaajal. Patogenees: Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluule Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastas- suunas;kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead taha KAELANAHALIHAS Algab: rindkere eesosalt Kinnitub: kulgeb üle rangluu kaelale ja põimub siin näo alaosa miimilistesse lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt
annaabi.ee 
