keskkonnast. Nahk töötab seega kaitsva kihina. Oma kaalu poolest on nahk inimese raskeim elund. Normaalkaalus inimese nahk moodustab ligikaudu 2m². Nahk koosneb paljudest kihtidest, milledest välimine moodustab ühtse terviku. See toimib vastupanuvõimelise kaitsekihina välistele füüsikalistele ja keemilistele mõjudele. Oluline ülesanne nahal on organismi kaitsemine kuivamise eest. Normaalselt aurustub naha kaudu ööpäeva jooksul 200-400g vett. Kui nahk on kahjustatud, võib vee aurustumine organismist isegi kümnekordistuda. Naha ehitus: Nahk koosneb 3 erinevast kihist. Välimisest kihist lugema hakates on need järgmised: · Naha väliskiht e. Epidermis · Naha keskmine kiht e. Cutis · Kõige alumine rasvkude e. Subcutis Naha pealmine kiht (Epidermis) täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim.
.........5 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 6 1 NAHK JA SELLE HOOLDUS...........................................................................................................................8 1.1 NAHK...............................................................................................................................................................8 1.2 NAHA EBAPUHTUSED.....................................................................................................................................10 1.3 NAHA HOOLDAMINE...................................................................................................................................... 12 1.3.1 Naha igapäevane hooldamine................................................................................................................12 1.3.2 Mehhaaniline näopuhastus..
................. 22 LISA 1. .................................................................................................................................................. 23 1 SISSEJUHATUS Naha koorimise protseduur ulatub oma juurtega sügavale muinsusaega. Kleopatra suples naha noorendamiseks eeslipiimas. Muinasroomlased kasutasid naha koorimiseks viinamarjade pressimisest saadavat massi. Naha koorimise juurutamine tänapäeva professionaalse dermatoloogia praktikasse assotsieerub eelmise sajandi kuulsa saksa dermatoloogi dr. Unna nimega, kes pärandas meile kuulsa resortsiinhappepasta retsepti. Just nimelt see happe oli pikka aega paljude dermatoloogiliste ja kosmeetiliste koorimisvahendite põhikoostisvahendiks. 20.sajandi alguses viis prantsuse kirurg Le Gasse läbi katse eemaldada
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv. RAVI/SOOVITUS
südamestimulaator. Aphrodite hapnikuvann - Intensiivselt türkiisikarva rohekassinine Aphrodite hapnikuvann pakub esteetiliselt ja emotsionaalselt meeldivaid elamusi. Traditsiooniliselt kasutatakse Aphrodite ehk Silvapini hapnikuvanni pehmetoimelise ravivahendina vereringe ja neurovegetatiivsete häirete korral toetavaks- ja taastusraviks. Toode sobib lõdvestavaks vanniprotseduuriks ka kodustes tingimustes. Rahustava ja lõõgastava toimega vannisool muudab naha hästi vastuvõtlikuks hooldusvahenditele. Vastunäidustused: palavik, tuberkuloos, kõrgvererõhktõbi, väljendunud kardiovaskulaarne puudulikkus. Aroomimassaaž - Aroomiteraapia on ravikunst, mis kasutab aromaatsete taimede erinevatest osadest ekstraheeritud lenduvaid eeterlikke õlisid keha tervise ja vaimu eest hoolitsemiseks. Igal õlil on oma toime nii füüsilisele kehale kui ka hingele: rahustavad, ergutavad, puhastavad
Kui inimene veest väljub, hakkab kõigi tema keha punktide temperatuur tugevasti alanema ja langeb normist pisut madalamale. 30 - 45 minuti jooksul temperatuur normaliseerub. Kõik need kõikumised intensiivistavad veeprotseduuride ajal hapniku omastamist. Külma vee toimel tekib kõigepealt väikeste veresoonte spasm. Organism reageerib sellele kudede ainevahetuse intensiivistumise ja siseelundite temperatuuri tõusuga. Närviregulatsiooni mehhanismi kaudu põhjustab see naha väikeste veresoonte verevarustuse paranemise. Need laienevad, nahk muutub punakamaks ning me tunneme soojust ja reipust. 4 Lõpptulemuseks on ainevahetuse normaliseerumine ja kudede toitumise parandamine. On teada, et külm vesi aeglustab ja tugevdab, kuum vesi aga kiirendab ja nõrgendab südame kokkutõmbeid. Seetõttu alandavad kuumad vannid vererõhku, külmad aga tõstavad seda. Kuum vesi suurendab vere hüübivust, külm aga vähendab
saunalava, kus istutakse, aga võib ka lebada. Lisaks saab saunas vihelda. Enamasti on vihaks kaseviht, samuti kasutatakse, nõgese, kadaka jne vihtasid. Saunaskäik on tavaliselt sotsiaalne tegevus, kus käimiseks peab aega varuma. Saunal on väga pikk ajalugu meie kultuuris. Sauna puhul on kõige olulisemaks mõjuteguriks kuumus, mis paneb higistama. Kuumus soojendab meie nahka mõne millimeetri sügavuselt ning selle käigus lagunevad naha all aineid, mis higistamise käigus tulevad naha pinnale. Juhul kui viheldakse, mõjub ka see meie nahale. Paljud peavad ka enda jahutamist sama oluliseks või vaata, et olulisemaks, kui sauna laval istumist. Saun on inimesele hea, kuna aitab astma ja kroonilise bronhiidi puhul. Sauna arvatakse aitavat ka liigeste haiguste, reumade puhul. Samuti võib saun aidata tavalise külmetuse puhul süpmptomeid ravida. Saun aitab vastupidavusaladel spordis, tõstes plasma ja punaste
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid