hämaras valguses. Tajumisala ulatuses ületab inimese silm mitmeid tehnilisi seadmeid Monokulaarse nägemise areng Sündimishetkel on nägemisteravus üsna kehv. See ulatub vaid käeliigutuste jälgimiseni. Selline kehv nägemine on enamasti põhjustatud nägemiskeskuste, kaasa arvatud lateraalse põlvikkeha tuuma ja nägemiskoore ebaküpsusest ajus. Esimeste nädalate jooksul toimub tänu reetina stimulatsioonile spetsiifiliste kortikaalsete seoste väljalangemine ja nägemisteravus paraneb. See varane neuraalne areng suurendab väikeste kõrge resolutsiooniga retseptiivsete väljade organiseerumist tsentraalse fovea piirkonnas. Alates 4. elunädalast kuni 6. elunädalani tekib tsentraalne foveaalne fiksatsioon koos fiksatsiooniobjekti sujuva jälgimise võimega. Esimeste nädalate jooksul on
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus KAMEELEONI NÄGEMINE Referaat Nägemise arengus ja binokulaarses nägemises Tallinn 2013 Kameeleoni silmad on peaaegu üleni ühinenud poolkerajate üla- ja alalaugudega kaetud ning silmamunast näha on vaid pupill. See kaitsev koonusjas laug liigub koos silmaga. Joonis 1. Kameeleoni silmamuna ilma kaitsate laugudeta (A) ning kõrva asukoht. (B) Kõik teised liikuvate silmadega loomad vaatavad mõlema silmaga ühte suunda, kameeleonil liiguvad need aga teineteisest sõltumatult ja võivad pöörduda 180º ulatuses horisontaalasendis ja 90º võrra vertikaaltasandis. (Lenz 2002) Joonis 3. Kameeleoni silmade vaateväli. Eksperdid on öelnud, et kameeleonitel on nii hea nägemisteravus, et see liik ei vajaks kunagi näiteks lugemisprille. Nad suudavad oma silmi pöörata üksteisest sõltumatul
1. Kuidas erineb vastsündinud silm täiskasvanu omast? Tavaliselt hüpermetroopne, silmamuna väike, kolbide tihedus fooveal väiksem. 2. Mis toimub reetinaga peale sündi? Kolbe tuleb juurde. Toimub reetina laienemine. Ganglioni- ja bipolaarsed rakud, mis teravaima nägemise piirkonda katavad,u 15. elukuul toimub nende rakkukihtide kõrvale tõmbumine, mille tulemusena moodustub täpse nägemise piirkonnas väike kauss- tsentraal lohk. 3. Mis vanuses areneb reetina välja? - Täiskasvanu tase saavutatakse u 4 -5. a vanuselt. 4. Milline on vastsündinud vaateväli? Tsentraalne, alates 6. kuust hakkab laps reageerima vaatevälja äärealadele ilmuvatele objektidele. 5. Mis on oluline binokulaarese nägemise normaalseks väljaarenemiseks? - et mõlemad silmad näeksid. Fooveatega fikseerimine (terav kujutis fooveal). 6. Mis vanuseks areneb fusioon ja stereopsis? - Fusioon u 4. elukuuks, 7. Millal ei teki fusiooni? kui silmad ei fikseeri fooveatega.
· Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt
8. Millist horopteri kriteeriumit mõõdetakse Panumi fusionaaalses alas kepikese liigutamisega kuni kepike muutub kaheks ja siis jälle teises suunas, kuni kepike muutub kaheks? Ühekordse nägemise horopter. 9. Millist horopteri kriteeriumit mõõdetakse kui fikseeritakse keskmist kepikest ja mõõdetakse kõrvaloleva kepikese stereoskoopilist lävi, et teada saada väikseim stereosk. sügavuse muutus? - Maksimaalse stereoteravuse horopter 10. Mida mõõdetakse, kui patsient fikseerib keskmist kujutist ja teine kujutist välgatab kõrval ja silma liikumised salvestatakse. Null vergentsi 11.Mille poolest erinevad geomeetriline ja empiiriline horopter? Horopter, mida tajume, on empiiriline horopter. Empiiriline horopter on laiem, kõik punktid ei asu ringil (VMR-l), ei ole alati ringi kujuline. Geomeetriline horopter on teoreetilise horopteri ring, kus kõikidel korrespondeeruvate punktide paaridel on sama võrdne nurk silmakesksest esmasest nägemissuunast.
Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks nägemisnärvipea juures? kus on retina kõige õhem? saagäärise juures: 0,1mm; nägemisnärvipea juures: 0,56mm. Kõige õhem: foveal, 0,05mm. 9. Kui suure läbimõõduga on reetinal nägemisnärvipea, maakula, fovea, foveola? nägemisnärvipea: 1,5mm; fovea (kollatähn): 1,5mm; foveola (tsentraallohk): 0,35mm; maakula (perifovea): 4,5-5,5mm 10. Nimeta reetina 10 kihti: 1. RPE reetina pigmentepiteel; 2. LRC fotoretseptorid; 3. ELM välimine
Täpne ja hoolikas probleemide ja soovide selgitamine kiirendab kontrolli. Anamneesi võtmine võimaldab vaadelda patsienti üldiselt: peaasend, näo sümmeetria, naha värvus, vanus, üldine tervislik seisukord. Küsitlusest selgub, kuidas klient on rahul oma praeguste prillidega, läätsedega; millised on tema kaebused jne. Anamnees ei tohi olla küsitlusvormis. Uurija peab oskama süveneda patsiendi probleemi ja teda ära kuulama. Patsient peab aru saama kõigest, millest uurija räägib. Terminoloogia peaks lahti seletama lihtsalt, et oleks uuritavale arusaadav. Mida lühemad ja konkreetsemad on küsimused, seda kergem on neile vastata. VESTLUSE VAJADUS: 1. Info kogumine 2. Probleemide määratlemine ja järelduste tegemine 3. Õpetamine, soovitamine 4. Olukorra hindamine koos uuritavaga 5. Püüda mõista erinevaid seisukohti 6. Uuritavale toe ja turvalisuse pakkumine VESTLUSE OSATEGURID Kuulamine
Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulsid kiudude mööda ajju. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. 5
Varjutus - 2D pinnad ei jäta varje. Varjude olemasolu vihjab 3D objekti nägemisele. Objekti identiteet - me saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Seda saab teha siis, kui teame objekti tegelikku suurust. Sügavusteravus - kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine regioon on hägusa tekstuuriga, siis tunduvad need regioonid erineva sügavusega. Liikumisparallaks - objekti pildi liikumine üle reetina vaatleja pea liikumise tõttu. Näiteks: vaatlejast on erinevatel kaugustel kaks paigalolevat objekti. Pea liigub! Lähemal oleva objekti pilt läbib reetinal suurema vahemaa. (autosõit) (https://quizlet.com/250491575/taju-flash-cards/) Binokulaarsed ja okulomotoorsed vihjed (kaugus): Konvergents - silmad pöörduvad sissepoole fokuseerimaks lähemal olevat objekti. Akommodatsioon - silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 1 Lisette Jõgisalu MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat eesti keeles Juhendaja: S. Piirsalu Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vananedes suureneb organismi tundlikkus, mis võib põhjustada surma. Teatud taandareng ja talitluse langus toimuvad vanemas eas paljudes organites, kudedes, veresoontes, liigestes, närvisüsteemis, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, mis võivad esineda ka silmas. Langeb nägemisteravus, ilmneb presbüoopia ehk kaugelenägevus. (Trofimova 1967). 1 KATARAKT Vanaduses kõige enam esinev silmahaigus on vanaduskae ehk katarakt (Trofimova 1967). Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma. Silmalääts muutub aja jooksul täiesti tuhmiks, läbipai
Sisukord. 1 Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 2 Aistingud.................................................................................................................................... 3 3 Nägemine.................................................................................................................................. 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine................................................................................................................................... 5 6 Kompimine................................................................................................................................. 5 7 Kuulmine...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
