saj keskpaigani) eurooplased neegrid indialased hiinlased jaapanlased rahvastiku enamuse moodustavad sisserännanud 15 Rahvusvaheliste rännete II etapp · alates 20. saj keskpaigast · rännatakse kõrgeltarenenud lääneriikidesse (eriti problemaatiline massiline ränne Põhja Aafrikast ja EdelaAasiast LõunaEuroopasse suhteliselt kõrgema elatustasemega naaberriikidesse naftariikidesse 16 Rahvusvaheliste rännete II etapp 17 Kuhu rännatakse tänapäeval? · Suurem osa migrante on pärit arengumaadest, ka 80% maailma rahvastikust elab just neis riikides. · Vähemarenenud riikidest arenenud riikidesse: Ladina Ameerikast PõhjaAmeerikasse, PõhjaAafrikast ja LähisIdast Euroopasse, KaguAasiast Põhja Ameerikasse ja Austraaliasse jne
• Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riikidesse; • Suurim migratsioonikoridor on Mehhiko – USA vahel; • Suured rändevood on ka Ukraina ja Venemaa ning India ja Bangladeshi vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Vähem arenenud riikidest rännatakse arenenud riikidesse; • Kagu-Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult kiiresti arenevatesse riikidesse; • Suurenenud on migratsioon Ida- ja Lõuna-Aasiast Pärsia lahe äärsetesse naftariikidesse; • Euroopa Liidu laienemisega on suurenenud migratsioonivood. RÄNDESALDO • Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. • Positiivne rändesaldo näitab, et sisserändajaid on rohkem kui väljarändajaid. • Negatiivne rändesaldo tähendab, et väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid. PEAMISED RÄNDE SIHT- JA LÄHTERIIGID Sihtriigid, kuhu minnakse: Lähteriigid, kust lahkutakse: RÄNDE PÕHJUSED
alad), Austraalia, U-Meremaa, Lõuna Aafrika, Aafrika, Itaalia, Jugoslaavia, hiljem: Türgi, Kreeka, Alzeeria, Maroko. Aasia(venemaa alad) * Põhja Ameerikasse Aasiast, Ladina Ameerika, Kariibi saared *Aafrika L Ameerika rannik(nati ka P-A) * Lähis ida naftariikidesse nii lähedased kui ka kaugemad riigid. *India ja Hiina alad Aafrika, Indoneesia, P - Ameerika 10.SISSE JA VÄLJARÄNDE MÕJU RIIKIDELE: Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne mõju Lähteriigile Positiivne mõju Sihtriigile *Väheneb tööpuudus *Mitmekesistub tööjõuturg
lahkuvad mehed sooline ebavõrdsus maksumaksjate arv väheneb I laine Algas 15. sajandil Euroopas demograafilise plahvatuse tõttu · Orjade vedu Aafrikast Ameerikasse · Lääne-Euroopasse mujalt Euroopast II laine Algas 1950 seoses demograafilise plahvatusega arengumaades · Arengumaadest minnakse arenenud riikidesse Ladina-Ameerikast USA- sse, Aafrikast Euroopasse ja Ameerikasse · Minnakse naftariikidesse Tõmbe- ja tõuketegurid · Palk · ,,Valge leht" uus algus · Paremad õppimisvõimalused · Loodusõnnetused, sõjad, konfliktid · Paremad elamistingimused (eluase, miljöö, kliima jne) · Tagakiusamine poliitilistel ja usulistel põhjustel · Kultuur · Kogemus, uudishimu Hõive & haridustase www.stat.ee/files/koolinurk 1. Arenenud riigid I kohal teenindus (üle 50%) II kohal tööstus (u. 30%)
Hilisemad ränded: Rännati Lääne- Euroopasse kiiresti areneva majanduse jaoks tuli tööjõudu esialgu Euroopa lõunapoolsematest riikidest Hispaaniast, Portugalist, Itaaliast, Jugoslaaviast, hiljem Türgist, Kreekast, Alzeeriast, Marokost. Rännatakse Põhja- Ameerikasse- kõige rohkem Euroopast, Mehhikost, Kariibi saartelt, Ladina- Ameerikast. Kasvab ka immigrantide hulk Aasiast. Enam, kui pool väljarändajatest kogu maailmas suunduvad USA-sse ja Kanadasse. Ränne Lähis-Ida naftariikidesse seoses naftahindade tõusuga maailmas ja sealsete sissetulekute suurenemisega. Egiptusest, Jordaaniast, Pakistanist, Indiast, Filipiinidelt, Indoneesiast. 16.Linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 75%, vähem arenenud riikides u. 38%. Arenenud riigid- toimub kiire linnastumine, eeslinnad, vastulinnastumine, pealinnad kasvavad veelgi suuremaks. Arengumaad-linnade kasv algas alles 20. saj. Ülelinnastumised suurlinnades. Elanikkonna kihistumine, puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju
a. USA) 2. tüüp- kõrge sündivus ja suremuse vähenemine. Keskmine eluiga suhteliselt madal (arengumaad) Migratsioon suunad. Suunad: 1. Põhja- Ameerikasse {-- Kariibi mere regioon, Ladina- Ameerika, Kagu- Aasia 2. Lääne- Euroopasse · Prantsusmaale {-- Põhja- ja Lääne-Aafrika · Suurbritanniasse {-- India, Pakistan, Kariibi mere regioon · Saksamaale {-- Türgi, Lõuna- Itaalia, Jugoslaavia 3. Lähis- Ida naftariikidesse {--India, Pakistan, Indoneesia Globaalprobleemid · Sotsiaalsfääris- vaesus. ca. 25% maa elanikkonnast elab täielikus vaesuses(kuu sissetulek alla 15 dollari). Lõhe vaeste ja rikaste riikide vahel aina kasvab. · Keskkonnas: o kasvuhoone efekt e. Globaalne soojenemine, mis on suuresti looduslik nähtus. o Kõrbestumine- kõrb on maailma kiiremini laienev loodusvöönd. o Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine(vihmametsade hävitamine)
Tõmbetegurid: · Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · kõrge palk · head elamistingimused · sugulased, sõbrad, tuttavad · meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond · soodne, tervislik looduskeskkond Peamised rände suunad: · Lääne- Euroopa · Põhja- Ameerika · Lähis-Ida naftariikidesse 48. Rännetega kaasnevad probleemid siht ja lähtemaale. Lähteriik + Sihtriik + Väheneb tööpuudus Odav tööjõud Tuuakse sisse uusi kultuure, toite, muusikat, Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus harrastusi kohalikud ei soovi töötada Osa välismaal teenitud raha saadetakse tagasi Sündimus suureneb, kuna migrandid on
põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse. Aasia Põhja-Ameerikasse- paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse jaloodusõnnetuste eest. Mandrisisene- poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast naftariikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused. Positiivne külg siirdemaale Positiivne külg lähtemaale 1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik 1. Riigis väheneb tööpuudus tööjõud 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida 2.Migrandid on nõus töötama raskematel töödel hiljem saab kodumaal kasutada 3
annaabi.ee 
